Uudisvoogude koguja

Kogu Eestis levinud laialehisele hundinuiale kasvab meil vähemal määral ka ahtalehist sugulast

Laialehine hundinui        Typha latifolia

Lehes tamm täna hommikul

Harilik tamm       Quercus robur

Mingil osal looduses kasvavatest tammedest on veel lehistunud ja seda hoolimata lumesadudest ning pikast sulast.

Jürgen Karvak

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2024. a. auhinna pälvis Tartu Ülikooli vooluveekogude ökoloogia nooremteadur ja Keskkonnaameti ekspert Jürgen Karvak. Laureaat on Eesti üks parimaid jõgede ja ojade eksperte, ühtlasi silmapaistev teaduse populariseerija, elupaikade taastamise eestvedaja ning rattasõidu eestkõneleja. 

Parimad pärandniitude majandajad

Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid 28. jaanuaril silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad oma tegevustega Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.

Eestis tegutseb tuhatkond pärandniitude majandajat, kes hooldavad ühtekokku ligi 420 ruutkilomeetrit pärandniite, mitmekesistades oma tegevustega põllumajandust ja kandes hoolt selle eest, et Eesti traditsiooniline maaelu ning looduskeskkond oleks hästi hoitud ja hooldatud.

Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas

Sammal perekonnast lühikupar

Tammetõrud on hakanud idanema

Harilik tamm         Quercus robur

Musträhni tegutsemise jäljed

Musträhn ehk rahvakeeli nõgikikas     Dryocopus martius

Jänesekapsad jaanuarisulases metsas Virumaal Saka külas

Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) ootavad kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama teavet talvituvate nahkhiirte kohta.

Vaatlusi saab edastada alates 1. veebruarist kuni 5. märtsini Loodusvaatluste nutirakenduse ja PlutoF GO äppide kaudu.

Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid 28. jaanuaril silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad oma tegevustega Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.

Eestis tegutseb tuhatkond pärandniitude majandajat, kes hooldavad niites ja karjatades ühtekokku ligi 420 ruutkilomeetrit pärandniite, mitmekesistades oma tegevustega põllumajandust ja kandes hoolt selle eest, et Eesti traditsiooniline maaelu ning looduskeskkond ei hääbuks, vaid oleksid hästi hoitud ja hooldatud.

14 auhinnale esitatud majandaja seast leidsid tunnustust Kalmer Visnapuu Lääne-Virumaalt, Veiko Ülejõe Raplamaalt, Krista ja Vallo Vilta Läänemaalt ning Linda ja Koit Tikk Hiiumaalt. Lisaks tunnustasime väikeettevõtjat Ulvi Koovi ühes tema poegadega Lahemaalt.

Kui praegu majandatakse pärandniite 0,91% Eesti territooriumist, siis 20. sajandi algul katsid pärandniidud hinnanguliselt kuni 40% Eesti territooriumist ehk 1,8 miljonit hektarit. Nii suur kadu võtab eluala tuhandetelt liikidelt. Ilma pühendunud hooldajateta kaoksid need elupaigad sootuks ja koos nendega ka niiduliigid meie maastikelt.

Kalmer Visnapuu (Piira Mahe OÜ)

Seitsmendat põlve põllumees ja hingelt karjakasvataja Kalmer hooldab 62,8 hektarit puis- ja aruniite ning puiskarjamaid. Lisaks karjatab ta väljaspool kaitsealasid pärandniiduilmelisi alasid ning tal on plaanis oma tegevust kaitsealadel laiendada. Kalmeri hooldatav Mädapea tammiku puisniit on nagu elurikkuse oaas keset Virumaa põllumajanduslikku suurtootmist.

Kalmer väärib tunnustust, sest tal on selge visioon, kuidas mitte ainult pärandniite, vaid kogu põllumajandust keskkonnahoidlikult ja jätkusuutlikult majandada. Aktiivse kaasamõtleja ja valdkonna eestkõnelejana on Kalmer Keskkonnaameti heaks parteriks; oma tegevusi ja nende looduskaitselisi eesmärke oskab ta põhjendada nii kohalike inimestega rääkides kui ka rahvusvaheliste ekspertidega kokku saades.

Vallo ja Krista Vilta

2006. aastal hakkas perekond Vilta taastama ja hooldama peremehe esivanemate kodus asuvat 2,66 hektarilist puisniitu. Aastatega on kasvanud nii talupidamine, pere kui ka pindalad ning praeguseks on Vallo ja Krista Läänemaa suurimad ja kogemuste poolest rikkaimad soostuvate puisniitude hooldajad, kelle hooldada on 114,43 ha soostuvaid puisniite, lisaks 61,58 ha muid niite.

Mahetootjatest perekonna hooldatavatel aladel esineb II kaitsekategooriasse kuuluv Eesti soojumikas, suurtel aladel kasvab kuninga-kuuskjalg, lisaks vähemalt kaheksa eri liiki orhideid, siberi võhumõõk, lodukannike ja harilik porss.

Haritud ja keskkonnateadlik Vilta pere paistab silma pühendumuse, kohusetundliku ning eeskujuliku hooldamise, loodushoidliku mõtteviisi ja tegutsemisega ning on seetõttu tunnustust väärt.

Veiko Ülejõe (OÜ Rehe Ait)

Veiko hooldab botaaniliselt väga väärtuslikku kümnekonna hektari suurust puisniitu Maidla-Iganõmme hoiualal Raplamaal ning see, millise entusiasmi, fantaasia ja loovusega ta oma puisniite taastab ja hooldab, on tunnustust väärt! Veiko on oma põhiametilt Märjamaa päästekomando meeskonnavanem ning hinnatud koostööpartner nii kohalikus kogukonnas kui ka ametkondades, alati lahkelt võõrustamas oma puisniidul külalisi nii lähemalt kui kaugemalt, alati valmis tutvustama oma puisniidu loodusväärtuseid, tööd ja tegemisi ning looduskoosluste hooldamiseks vajaminevat tehnikat.

Aina on ta ka abiks teistele hooldajatele, kel vaja mõne kivi eemaldada, kände freesida või heina koristada. Tasub ainult helistada! Et Iganõmme puisniit kuulub kahele omanikule, ei saa Veikot kiites jätta veelkord kiitmata ka Veiko naabrit Ulvet.

Linda ja Koit Tikk (Risttee talu)

Linda ja Koit hooldavad koos oma laste ja 300 Eesti tõugu hobusega pärandkooslusi Käina lahe-Kassari maastikukaitsealalt Peipsiveere looduskaitsealani välja. Kokku on nende hallata üle Eesti 754 hektarit väärtuslikke pärandmaastikke.

Linda ja Koit on tunnustamist väärt, sest nad on loonud tugeva perekonna, kus teadmised, töövõtted ja armastus looduse vastu on põlvkonnaülene ja ning seda jagatakse lahkelt ka väljaspool seisjatega. Nende toel ja eestvedamisel on Eesti loodus saanud tagasi palju ranna- ja aruniite, puiskarjamaid, loopealseid ja soostunud niite. Nad on väga head ja usaldusväärsed koostööpartnerid, kes osalevad aktiivselt koolitustel, koosolekutel ja infopäevadel ning teevad ettepanekuid valdkonna paremaks ja loogilisemaks toimimiseks. Nad annavad oma loomi meelsasti rendile maaomanikele, kes soovivad oma maadele jäävaid niite korras hoida.

Tikud on need, kes toovad linnastunud inimese kannatlikult ja heasoovlikult kas siis ratsamatkade kaudu või muudmoodi tagasi loodusesse ja kes on ära tundnud põhilise – see, mida armastad, tuleb võtta oma südameasjaks ning selle kaitsmine oma peamiseks ülesandeks. Investeerimine Eesti loodusesse on uhkuse asi ning privileeg.

Ulvi Koov koos oma poegade Richard ja Heinrich Liisiga hooldavad Lahemaa 15 hektaril ranna- ja aruniite ning puiskarjamaid. Hooldamisel on abiks 20 šoti mägiveist.

Ulvi perekondlik ettevõtmine panustab nii nagu keegi oskab – kes karjatamisse, kes taraehitusse, kes paberimajandusse, retseptide väljamõtlemisse ja tootearenduses, aga perega ühiselt hoitakse oma kuldaväärt karja ja loodust, et küla elaks ja ka kogukonna tegemistes oleks elu, järjepidevus ja areng.

Ulvi on oma tootmises võtnud suuna, et ära kasutatakse kõik sabast sarvedeni. Kohalikud Lahemaa restoranid ja rohelise mõtlemise poolest tuntud Fotografiska kasutavad oma menüü rikastamiseks nende toorainet. Kohalik kogukond saab osta erinevaid veiselihatooteid, burksipihvist vorstideni ja pähklitükist hakklihani. Nahad on pargitud ja leiavad kasutust oma majapidamises ning müügiks.

Lisaks on Ulvi ka külavanem ja aktiivne kogukonna liige, südamlik, külalislahke ning teadmishimuline. Tema tegemised on tunnustust väärt, sest ta toimetab looduskaitse jaoks väga olulises valdkonnas südame kutsel ja allahindlusi tegemata.

Parimaid pärandniitude majandajaid tunnustati kolmandat korda.

Porosamblik         Cladonia

Rohe-samblikuöölast pildistas Marko Mutanen

Rohe-samblikuöölane        Victrix umovii 

Tamme-kirjurähn 

Tamme-kirjurähn       Dendrocopos medius

Sepikoda

Suur-kirjurähn        Dendrocopos major

Halli lepa urvad

Hall lepp ehk valge lepp      Alnus incana

Pruune ja rippuvaid isasurbi näeme kimpudena koos, kas kolme või viie kaupa.

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Ida-Eestis on veel kõrvalteed jäised ja metsa all lund hoolimata suurest sulast mujal Eestis.

Pedja jões on endiselt veetase kõrge

Esmaspäevast kolmapäevani püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur miinuspoolel, kõikudes ‑0,1…‑4,5 kraadini.

Teisipäev oli sel nädalal ainuke päev, kui õhutemperatuur jäi kogu ööpäeva jooksul miinuspoolele. Ööpäeva maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti sel päeval -2,7 °C ja minimaalseks ‑5,6 °C. Teisipäeva lõunaajal hakkas lund sadama.

Umbes seitsmekümne aasta vanune saarepuu

Harilik saar       Fraxinus excelsior

Talvised tihased

Möödunud nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel osales esialgsetel andmetel 1300 inimest, kes märkasid oma aedades kokku enam kui 21 000 lindu vähemalt 65 liigist. Kuueteistkümnendat aastat järjest oli kõige enam nähtud liik rasvatihane.