Uudisvoogude koguja
EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kuidas jõuavad linnud oma talvituskohta ja kevadel tagasi?
Maailma rändlindude päeva tähistatakse kaks korda aastas: mai teisel laupäeval ja oktoobri teisel laupäeval.
Tarvo Valkeri artikkel linnurände kohta ilmus Eesti Looduse 2020. aasta oktoobrinumbris.
Eesti_Loodus10_2020-pagesLinnuvaatluspäevadel märkasid vaatlejad kõige enam merivarte
Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch märkasid kohalikud linnuvaatlejad kokku 117 428 lindu. Linnuhuvilistele jäi kõige arvukamalt silma merivart.
Põõsaspea neemel toimunud linnuvaatluspäeval ja ka iseseisvalt vaatles 5.–6. oktoobril rändlinde 110 inimest, kes loendasid üle Eesti kokku 117 428 lindu 168 liigist. Kõige arvukam liik oli merivart, keda märgiti üles 26 218 isendit. Väga palju märgati ka auli (12 884 isendit), valgepõsk-lagle (9071 isendit), viuparti (8949 isendit) ja mustvaerast (5471 isendit).
Üllatuslikult kohtasid vaatlejad Põlvamaal ka aasta lindu kägu, kes lahkub talvitusalale tavaliselt augustis-septembris. Põnevamad vaatlused olid veel randkiur, stepi-loorkull, jõgivästrik ja vaenukägu.
Põõsaspea neemel, kus sel aastal on käimas suur rändeloendus, osales linnuvaatluspäeval 30 inimest, sealhulgas Soomest ja Prantsusmaalt. Põõsaspeal nähtigi kõige enam merelinde: merivarte, kaure, aule. Vaatlejad said jälgida ka välja-loorkulli ja rabapistriku möödalende.
Põõsaspeal tehtud vaatluste kokkuvõtet saab lugeda siit. Kõiki EuroBirdwatchi ajal tehtud vaatlusi näeb portaalist elurikkus.ee.
Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimusid 32. korda. Euroopas ja Kesk-Aasias vaatles möödunud nädalavahetusel 25 000 inimest kokku 3,57 miljonit lindu. Kokkuvõtet saab vaadata lehelt www.eurobirdwatch.eu.
Eesti ornitoloogiaühing / Loodusajakiri
Linnuvaatluspäevadel märkasid vaatlejad kõige enam merivarte
Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch märkasid kohalikud linnuvaatlejad kokku 117 428 lindu. Linnuhuvilistele jäi kõige arvukamalt silma merivart.
Uus raamat - Sõna on tabu
“Sõna on tabu” on Kristel Vilbaste lühemate lugude kogumik, mida saadavad Ann Aotäht Sarve illustratsioonid. Need päevakajalised, Eesti elu puudutavad mõtisklused on ajakirjanduse veergudel toimetajate käe alt läbikäinutena ilmunud, kuid on siin raamatus esitatud autorile kõige meelepärasemal kujul.
Põlengud kujundavad kooslusi
Shasta-Trinity metsakaitsealal Põhja-Californias põletatakse kokkukuhjatud metsavarist Foto: Kevin Osborne / USA metsaamet
Shasta-Trinity metsakaitsealal Põhja-Californias põletatakse kokkukuhjatud metsavarist Foto: Kevin Osborne / USA metsaamet Shasta-Trinity metsakaitsealal Põhja-Californias põletatakse kokkukuhjatud metsavarist Foto: Kevin Osborne / USA metsaamet
Tekst: PILLE TOMSON
Huvitavaid puuseente leide -harilik roostetorik
Hariliku roostetoriku kasvukoht
Harilik roostetorik Pycnoporellus fulgens
Harilikku roostetorikut peetakse põlismetsade ja vääriselupaikade (VEP) seeneliigiks.
Vääriselupaigast võib kasvamas leida paljas hammassammalt
Sellise metsas võib paljas hammassammal kasvada
40. NÄDAL 30.9.2024 – 6.10.2024. Jõgeval ja selle ümbruses
Kollase lehestikuga juudapuulehikud Piiri pargis. Maha langenud ja pruunistuvatel lehtedel on karamelli lõhn
Sel nädalal algasid öökülmad õhus, mis on tavapärasest ligi nädala võrra hiljem. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi enamikel päevadel normist (keskmine 1991-2020) madalamaks, kõikudes 4,5…8,2 °C piires. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmetel kolmel hommikul miinuspoolele.
Pildilugu: kes need hunnikud jättis?
Alutagusel, Peressaare küla kruusatee 3km lõigul oli 52 sarnast hunnikut
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Piret Saluri ja Tiiu Relve „Hiiumaa kui tõlkijate paradiis“
Piret Saluri ja Tiiu Relve räägivad sellest, kuidas nad tõlkimise juurde jõudsid, ning raamatutest, millel on nende elus eriline tähendus. Kuidas kirjutas Mika Waltari üheainsama suvega valmis "Sinuhe"? Milline identiteedikriis võib tabada tõlkijat, kes peab laveerima baltisakslaste ja eestlaste mälestuste vahel?
Saade valmis koostöös Hiiumaa kirjandusfestivaligaja Tiina Maibergi.
Muusika: Leroy Anderson - The Typewriter
- Heli: Külli Tüli
- Heli: Mart Kessel-Otsa
- Toimetaja: Tõnis Tootsen
- Toimetaja: Jaan Tootsen
Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast
Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja matemaatika. Aina enam otsivad materjaliteadlased inspiratsiooni elusloodusest. Kuidas luua elusaid materjale? Kas teadus pakub lahendust jäätmemurele? Miks tuleb klassikalise keemia ja füüsika kõrval õpetada materjaliteadust?
Kõigest sellest on Tartu ülikooli rakendusliku materjaliteaduse professori Tarmo Tammega vestelnud Horisondi toimetaja Piret Pappel. (Intervjueeritava palvel läksime kohe alguses üle sina peale – P. P.) Laboris käis pildistamas Lauri Kulpsoo.
Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?
Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud koostisosi, selline
söögipoolis maksab vähe ja säilib kaua Foto: Pexels
Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud koostisosi, selline
söögipoolis maksab vähe ja säilib kaua Foto: Pexels Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud koostisosi, selline
söögipoolis maksab vähe ja säilib kaua Foto: Pexels
Tekst: KRISTEL VENE
