Uudisvoogude koguja

Harilik keelikurohi       Carlina vulgaris

Keelikurohud kuuluvad korvõisikulist hulka ja meie looduses kasvab kolm raskelt eristatavat alamliiki. Keelikurohtude seemneid müüvad ka aianduskauplused, aga seda põhjusega.

Looduses eelistab kasvukohal lubjarikkamat pinnast, kasvades loodudel ja hõredamas metsas, kus võib sirguda kuni meetriseks taimeks ning meenutab eemalt vaadates ohakaid. 

Pärl kui uue elu alge

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ootab kõiki huvilisi osalema fotokonkursil “Märka mind!”- 2024

Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11 aastased
12-16 aastased
17 aastased ja vanemad

Head loodushuvilised.

Esmaspäeval avas loodusemees.ee uue alamlehe, mis sai nimeks LOODUSÕPE.

Loodusõhtute, loodusretkede ja erinevate koolituste teave on nüüdsest koondatud ühte kohta.

Veebilehe kõige ülemises osas on rubriik HETKEL FOOKUSES, kus on välja toodud lähiajal toimuvad esinemised ning olulised teemad. Sealt edasi leiab Loodusemehe esitluste, retkede ja koolituste lühikesed lahtikirjutused.

Alanud nädala lõpus on fookuses üks piltide ja videotega kõnetund kodumetsa teemal, mis toimub Metsarahvapäeva raames Võrumaal.

Silma Õpikoda kutsub loodushuvilisi sel laupäeval, 21. septembril Matsalu rahvusparki lindude sügisrännet jälgima. Meie juhendatud loodusretk algab Matsalu lahe põhjakaldal asuvas linnurikkas Haeska külas. 

Alustame retke lahe ääres vee- ja rannikulindude vaatlemisega. Õhtu saabudes läheme sookurgede ööbimislendu jälgima. Nende majesteetlike lindude parvede jälgimine ja häälitsuste kuulamine on üks võimsamaid elamusi sügiseses looduses.

Kaunis sügisaster

Nädal kujunes väga soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,4…18,5 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) kahe kuni seitsme kraadi võrra. Neljal päeval ületas keskmine õhutemperatuur 18 kraadi. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kahel päeval üle 24 °C (esmaspäeval 24,6 °C ja pühapäeval 24,1 °C).

Suvise aialinnupäeviku 11. hooaeg läheneb lõpule, kuid enne kokkuvõtete tegemist on veel paar nädalat aega vaatada oma päevik kriitilise pilguga üle. Kas kõik kirja pandud liigid sai õigesti määratud ja sisestatud?

On oluline, et päevikutes oleks kirjas vaid vaatlused, mille liigimäärangus ollakse veendunud. Kui kahtlete mõnes määrangus, küsige julgelt abi aadressilt aed@eoy.ee või kirjutage päeviku veebilehel oleva vormi kaudu.

Ülevaade aialinnupäevikute kannetest

Lepamaimud kaamera ees. Veebikaamera objektiivi katte kaitse kattub vetikatega ja langenud puulehtedega eks seda tuleb puhastada

Teder        Tetrao tetrix

Tetrede arvukus on viimase poole sajandiga oluliselt vähenenud ja seda kogu Euroopas.

Eelmise nädala hundimängu videos selgitasime, et üks mängu paljudest funktsioonidest on harjutada eluks vajalikke põgene

Keskaegsel külakalmistul kasvava ohvritamme vanuseks hinnatakse nelisada aastat

Tartumaal kasvav Kodavere tamm, Rootsiaegne tamm on pühapuu Kodavere kihelkonna Ranna külas. Tamm kasvab üsna lagedal väljal, aga on maanteelt kergelt huvilise jaoks märgatav hoolimata sellest, et ohvritamme ümbrusesse on istutatud nooremaid tammesid.

Ohvritammest on tänaseks säilinud ainult üks puuharu. Juba 1912. aastal paigaldati tammele toestuseks metallist karkass, hiljem tüveõõnsus betoneeriti ja aja jooksul on tammelt kõrvaldatud ka üksikuid kuivanud oksi.

Arusisalik

Arusisalik       Zootoca vivipara

Varasügisesed kaunid ilmad lasevad arusisalikud sooja päikesepaistet nautima, kas majapalkidele, kividele, kändudele, lauavirnale, puuriidale või matkaraja laudteele.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ja Päästame Eesti Metsad MTÜ hinnangul kahjustaks metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste elluviimine meie loodust.

Ühendused tõid täna Kliimaministeeriumile saadetud kommentaarides välja, et plaanitavad muudatused võimaldavad jätkuvalt kaitsealasid järk-järgult lagedaks raiuda, samuti on taunitav plaan lubada Eestisse ulatuslikke ja elustikuvaeseid istandikke.

Makroökoloogia professori Lauri Laanistoga vestelnud Toomas Kukk

Maailmas on läbi aegade paljudes keeltes loodud lõpmatu hulk luuletusi, mis kõnelevad igatsusest. Kui palju meenub aga luuletusi näiteks kadedusest? Miks on mõnd tunnet palju kergem sõnadesse valada kui mõnd teist?

Muusika: Helena Tulve "Silmaja", esitab Anna-Liisa Eller
Saade on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid.

• Heli: Külli Tüli
• Heli: Taisto Uuslail 
• Toimetaja: Jaan Tootsen

Kukemarjad ja kuremarjad

Saates on külas bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp, kellega räägime ajakirjas Eesti Loodus ilmuvast lugude sarjast „Seik“ ja Soest ning hundist. Saadet juhib Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182766

Jõhvikaid on nii palju nagu oleks maha kallatud, lagedamal siiski vähem, ilmselt mõjus kuivus

Septembri teine pühapäev on pea alati õige jõhvikakorjamise „aeg“ - marjad ei ole toored.. Nii et jõhvikat on, aga otsige puisrabast, mitte lagedalt.

Selline oli eilne jõhvikasaak

12.–22. septembril toimub Eesti Loodusmuuseumi traditsiooniline, arvult juba 62. seenenäitus.

Huvilised on oodatud tutvuma nii söödavate, mittesöödavate kui ka mürgiste seentega. Eesti metsade seeneriik on mitmekesine ja kaunis, seda kõike meie näitusel näeb!

Kõikidele küsimustele aitavad vastused leida meie eksperdid ja konsultandid. Muuseumipoes pakume seeneteemalisi meeneid, ehteid ja kõike, mida seenelkäigul vaja läheb!

Näitus on avatud iga päev kell 10–18. Sissepääs muuseumipileti ja Muuseumikaardiga. 

Harilik sarapuu       Corylus avellana

Kui veel suve alguses paistis sarapuudel pähklialgeid, siis pähkliaasta jääb kahjuks päris viletsaks. Rikkalikud pähkliaastad korduvad tavaliselt kolme kuni viie aasta tagant.

Tänavusuvine noorlind võrkaial

Kägu         Cuculus canorus

Aasta linnu peidulise eluviisiga kägusid me just sageli ei pruugi tegutsemas märgata, aga noorlindude sügisrände aegu on tavaliselt kohtumised kõige tõenäolisemad. Kägude välimikku ilmestavad pikad ja teravaotsalised tiivad ning samuti pikk ümara otsaga saba. Käo pikivöödiline alapool jätab esimesel pilgul röövlinnu mulje, aga linnu nokk reedab, et tegu ei ole röövlinnuga.