Uudisvoogude koguja

Manija loomad

30. jaanuaril kell 9-11 on kõik huvilised oodatud pärandniitude virtuaalsele kohvihommikule. Seal anname ülevaate meie niitude seisundist ja võimalustest osaleda nende taastamisel ja hooldamisel.

Anname nõu, kuidas osaleda niidutaastamiste hangetes ning millised on hooldustoetuste taotlemise võimalused 2025. aastal. Oma parimaid praktikaid jagavad pärandniitude hooldajad ning küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaameti spetsialistid.

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Paks lumekiht elupuu hekil

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…0,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9...5,0 kraadi võrra.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel -11,0 °C ja maksimaalseks -3,5 °C.

Harilik hiissammal

Harilik hiissammal    Leucodon sciuroides

Hiissammal on meie looduses üpris tavaline, kasvades vanade lehtpuude tüvede keskosas märgatava lokilise polstrina, aga võib vahel ulatuda isegi puu võrani. Talvisel ajal puid vaadeldes väärt märkamine. Nimetatud tüvesammal talub kerget õhusaastet, seega võime sammalt leida linnaparkides, kalmistutel, alleedel ja muidugi lehtpuu või segametsades kasvamas. Vahel harva võib kasvada ka kividel.

Kui süveneda, siis võib iga liigi kohta öelda „paeluv“. Põder on kujunemise, eluviisi, keskkonnamõju ja kokkupuudete tõttu inimesega üks paeluvamaid meie kodumaa neljajalgsete seas. Põdrast pole saanud päris kodulooma, ta võib tänada saatust võimaluse eest olla omapead. Jätkem talle see võimalus.

Põder on luuleidude põhjal Eesti alale ilmunud koos 9000–10 000 aasta eest kujunenud subarktiliste metsadega ja siin ühe vanimana meie imetajafauna liikidest elanud ka 8000–9000 aasta eest, preboreaalsel kliimaperioodil, kui kasemetsadele lisandus ikka enam mändi [7]. Järgnenud boreaalsel perioodilkliima soojenes, metsaloomastik rikastus, leiti esimesei inimasustuse jälgi [18]. Vanimate Kunda Lammasmäe valdavalt põdra luuleidude iga küünib tõesti üle 9000 aasta [15]. 8000 aastat tagasi oli põder siinsetele küttidele-korilastele tähtis elatusallikas [1]. Lembi Lõugas on leidude põhjal oletanud, et põtru jahisaagina võidi tuua kohale ka tervelt [15].

Kiilasilma talvine värvus

Harilik kiilassilm        Chrysoperla carnea

Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad

Jäälind          Alcedo atthis

Värvika sulestikuga jäälinde võib jääda meile talvituma kuni sadakond. Linde võime kohata tegutsemas jäävabadel ja puhastel ning kiirevoolulistel jõgede lõikudel, ojadel, aga samuti allikatoitelistel kraavidel.

 Colorado hundiprojekti tutvustav dokumentaalfilm.

Talvike       Emberiza citrinella

Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku ja tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole. Nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.

Tartus oli hommikul 45 cm lund ja -2 kraadi

Ei jäänud tali taevasse. Lõuna-Eestis sajab lund lisaks ja teedel tekkib jäide. Rannikul on tugev tuul, kuhjuvad lumevaalud ja hanged, kuid taevast kaovad pilved ning öö võib tulla pakaseline.

Kuid uue nädala alul läheb uuesti ilm sulale.

Looma tegutsemine õhtul, videviku eelsel ajal, kui reinuvader püüdis mänguliselt närilisi

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Kaljukotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

ÜLAR ALLAS

Esmapilgul näib kvantmehaanika kuuluvat hoopis teise maailma kui bioloogia. Ent ilmneb, et nii mõndagi protsessi organismis suudetakse paremini mõista, kui neid kirjeldada kvantteooria alusel. Asjaomast teadusharu nimetatakse kvantbioloogiaks. Üks põnevaim kvantbioloogia uurimisteema on lindude ränne. Nimelt on selgunud, et rändlinnud juhinduvad rändel Maa magnetväljast ja rakendavad kvantmehaanikat.

HARDI VEERMÄE

Muistsed loomismüüdid etendasid suurt osa maailma struktureerimisel ja mõtestamisel. Nende järgi algas maailm tihti millestki lihtsast. Skandinaavia kosmogoonias esindas ürgse müstilise tühjuse ideed Ginnungagap, Vana-Kreekas jumal Chaos (Kaos) ning kristlikus mütoloogias lõi jumal maa ja taeva eimillestki. Kuigi praegusajal ei kipu me moodsat maailmakorda enam tekkelugudega iseloomustama, aitab universumi esimeste hetkede tundmine fundamentaalsel tasemel aru saada sellest, miks on maailm meie ümber just niisugune, nagu me seda näeme.

ANDI HEKTOR

Füüsikud on juba 70 aastat teadnud, et looduslikust kosmilisest kiirgusest pärinevad osakesed, mida nimetatakse müüoniteks, võimaldavad sõna otseses mõttes näha läbi seinte. See võime aitaks meil tõhusamalt renoveerida ehitisi, ära hoida hoonete ja sildade ootamatuid varinguid, hooldada tuuma- ja keemiatööstuse seadmeid. Ühtlasi saaks seda kasutada turvalisuse ja meditsiini tarbeks.

Raivo Stern

Kvantmagnetismis saavad kokku kvantmehaanika ja magnetism. See teadusvaldkond uurib materjalide magnetilisi omadusi, mille tähtis osa on kvantefektid. Klassikalisest magnetismist arenenud distsipliin on võimaldanud kvantmehaanikat hõlmates avastada uusi magnetfaase ja ebaharilikke kvantolekuid. Mõnes mõttes on tegu „topeltkvantiseerimisega“, sest kvantfüüsikat appi võtmata ei õnnestu kuidagi lõpuni ära seletada ka klassikalist magnetismi. Hiljutised edusammud kvantmagnetismi vallas on tunduvalt parandanud meie arusaamist materjalide kummalistest omadustest, avades ukse uuenduslikele tehnoloogilistele rakendustele. Muu hulgas analüüsitakse kvantspinnide (peamiselt elektronspinnide, aga mingil tasandil ka aatomi tuumaspinnide) vastastikmõju eri materjalides. Spinni ja selle avaldumiste käsitlus ning klassikalise magnetismi ülevaade jääb siinsest artiklist välja. Spinnide vastastikused mõjutused ehk nende vastasmõjud võivad ilmneda ainulaadsetel viisidel, mida mõjutavad nii materjali struktuuriomadused kui kindlasti ka keskkonnategurid. Proovime siin näidata, kuidas need nn kvantkäitumised aitavad luua uusi võimalusi tehnoloogias ja teaduses.

Üleujutus raba teel

Aastavahetuse sademed  on tõstnud veetaset nii pinnases kui veekogudes. Alam-Pedja looduskaitsealal asuv, peamiselt Pedja jõe äärsel luhamaastikul kulgev Kirna matkarada on seetõttu muutunud läbimatuks.

Paraku muutus aasta esimese nädalavahetuse ühele väiksele seltskonnale matk Kirna rajal  ellujäämisretkeks, kus vajati Päästeameti abi. Kokkuvõtteks lahenes küll kõik ilma oluliste terviseprobleemideta, kuid talvist matka planeerides tasub hoolikalt läbi mõelda kuhu minnakse ja millised on seal võimalikud ilmaolud.

LUCA MARZOLA

Kvantinformatsiooniteooria (KIT) kirjeldab, kuidas mõjutada, üle kanda ja dekodeerida kvantsüsteemi kodeeritud informatsiooni. Kõige tavalisem on olukord, kus Alice ja Bob vahetavad kvantbittidesse kodeeritud informatsiooni, kuna pealtkuulaja Eve üritab sõnumi sisu teada saada. Kvantbitid on süsteemid, mis Schrödingeri kassina elavad kahe baasoleku – „surnud“ ja „elus“ või 0 ja 1, kui soovite – superpositsioonis. See tähendab, et erinevalt tavalistest bittidest ei ole kvantbitt ei 1 ega 0, kuni me selle väärtust pole mõõtnud. Alles siis on see 1 või 0 (selle leiulaine kollabeerub) vastava tõenäosusega, mida ennustab kvantmehaanika.

LAUR JÄRV

Albert Einstein esitas gravitatsiooni kirjeldava üldrelatiivsusteooria 1915. aasta novembris. Järgmisel suvel, esimeses artiklis gravitatsiooniainete kohta, on ta muu hulgas lausunud: „Paistab, et kvantteooria ei peaks muutma mitte ainult Maxwelli elektrodünaamikat, vaid ka uut gravitatsiooniteooriat.“