Aasta orhidee- Balti sõrmkäpp. Foto Eleri Inno
Kohe, kohe on uus aasta käes ja uued staarid looduses valitud.
Uued tegijad looduses aastal 2022.
Aasta loom 2022 - KARU
Karu Karoliina Elistvere loomapargis. Foto: Henri Suurkaev
Peategelane ise on tegemas taliuinakut ja ei teagi veel, et ta aasta tegijaks on valitud. Emakarul sünnivad pojad tavaliselt jaanuaris. Karud poegivad üle aasta. Metsas tatsates peab olema ettevaatlik, et karu üles ei ehmata. Tavaliselt karu enam vanasse pesakohta tagasi ei lähe ja see tähendaks poegade hukku. Olgem siis tähelepanelikud!
Aasta loomast tuleb juttu jaanuarikuu Eesti Looduses. Kui soovid karude elust rohkem teada, siis loe Vahur Sepa raamatut "Karu", mis on ilmunud sarjas "Eesti looduslood".
Aasta lind 2022 - METSKURVITS
Metskurvits ehk nepp on tuntud just oma kevadise mängulennu poolest. Metskurvits on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Kõige rohkem tuntakse metskurvitsa isaslindude mängulendu, kus linnud õhtuhämaruses oma territooriumilende teevad. Metskurvits teeb sel ajal üsna meeldejäävat häält, kui on kuulda krooksumist piiksumisega vaheldumisi. Kuula. Aastaid toimub kevadeti metskurvitsate mängulennu loendus, mille eesmärk on hinnata metskurvitsate suhtelist arvukust ja selle muutusi. Vaata täpsemat infot ja seire tulemusi siit.
Täpsem info metskurvitsa ja 2022.aastal toimuvate ürituste kohta saab lugeda jaanuarist https://www.eoy.ee/metskurvits/
Aasta puu 2022 - PIHLAKAS
Taas punab päiksekiirtes pihlapuu... Pihlakas on aasta puu teist korda. Harilik pihlakas on üks kõige laiemalt levinud taimeliik Eestis, temast sagedamad on ainult harilik raudrohi ja harilik hiirehernes, ent isegi harilik mänd on vähem levinud kui pihlakas. Hariliku pihlaka sugulastest on Eestis looduslikult levinud pooppuu ja tuhkpihlakas ning ilmselt kultuurist metsistununa ka soome pihlakas.
Pihlaka-aasta on loodushuvilisele suurepärane ettekääne saada tuttavaks selle kirju seltskonnaga, keda võib kohata mitte üksnes metsas ja niidul, vaid ka aedades ja parkides. Eesti Looduse 2022. aasta jaanuarinumbris tutvustab harilikku pihlakat ja ta lähisugulasi botaanik Ott Luuk. Info: https://www.loodusajakiri.ee/2022-aasta-puu-on-pihlakas/
Veel võib pihlakast lugeda siit ja siit.
Aasta orhidee 2022 - BALTI SÕRMKÄPP
Seekord sai esmakordselt aasta tegijaks üks sõrmkäpa perekonna liikmetest. Balti sõrmkäppa leidub üle Eesti. Peamisteks kasvukohtadeks on niisked ja soised niidud, ranna- j aluhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad, allikasood, veekogude kaldad. Õitseb tavaliselt juuni keskpaigast juuli keskpaigani.
Täpsem info Eesti Orhideekaitse Klubi lehelt https://orhidee.ee/klubi/aasta-orhidee/
Aasta sammal 2022 - SULGJAS ÕHIK
Samblasõbrad valisid seekord aasta sambla kulli ja kirja visates. Sulgjas õhik on üks põlismetsa tunnusliikidest ja kuulub meie kaitsealuste liikide III kategooriasse. Sambla tunneb ära sulgja harunemise ja veidi lokkis lehtede järgi. Kasvukohana eelistab eeskätt vanu jämedaid haabu, kuid kasvab ka pärna, vahtra ja teiste lehtpuude tüvedel. Oluline on, et kasvukoht oleks varjuline ja puu oleks küllalt jäme. Samblast pilte ja levikukaarti saab vaadata elurikkus.ee lehelt siit.
Aasta seen 2022 - KÕRRELISTE-TÕLVTÕVIK
Eesti mükoloogiaühing valis aasta seeneks seekord mikroseene, mis on kõrreliste sugukonda kuuluvatel taimedel. Kõrreliste-tõlvtõvik on kottseente hõimkonda kuuluv endofüüt- taimede sees elav ning neid abistav esmapilgul nähtamatu seen. Vaata Eesti mükoloogiaühingu lehelt pilti ja infot aasta seene kohta siit.
Aasta liblikas 2022- VARESKAERA-AASASILMIK
Varasuvine päevaliblikaliik, keda võib kohata pigem niiskemates elupaikades nagu metsateedel-ja sihtidel, metsalagendikel, puisniitudel, niitudel, võsaservadel, madalsoodes ning aasadel. Samuti on teda kohatud niisketes leht- ja segametsades ja võsastikes. Vareskaera- aasasilmik on Eestis üldlevinud. Loe aasta liblikast siit.
Aasta muld 2022- TEHISMULD
Tehismullad on väga tugeva inimmõjuga mullad, kus loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist. Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke, mis on lahutamatult seotud taimedega ja muu elustikuga, on ka neil aladel looduslik protsess. Täpsem info mulla omaduse ja leviku kohta vaata siit.
Aasta kala 2022- AHVEN
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ja rahvahääletuse tulemusena valiti aasta kalaks Soome rahvuskala - ahven.
Eesti parimad ahvenaveekogud on Peipsi ja Lämmijärv, Väinameri ning Pärnu laht, samuti suursaarte ümbrus. Ahvena tavaline kaal on kuni 300 grammi, aga soodsates oludes võib ta meil kasvada isegi paari-kolmekiloseks. Eesti rekordahven püüti 1964. aastal Peipsi järvest ning kaalus 2,8 kg. Meres kehtib ahvenale alammõõt 19 cm.
Toidulaual on ahven Eesti maitsvamaid kalu, keda süüakse peamiselt suitsutatuna, praetuna ja marineerituna. Info. Loe ahvena kohta ka Mall Hiiemäe raamatust " Väike kalaraamat rahvapärimusest" või veebist Mall Hiiemäe "Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis" .