Looduskalender

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

Ilvestel võib jooksuaeg kesta märtsi lõpuni. Innaaegu võime neid muidu peidulistest kaslastest kiskjaid kohata, aga vahel koguni kuulda päevasel ajal ja sellise tegevusega hõivatud täiskasvanud loomadel jääb teisejärguliseks isegi toitumiseks saakloomade püüdmine.

Harilik kuusk       Picea abies

Lund on metsa all ainult laiguti ja nii jääb meil kuuseseemnete pudisemine lihtsalt tähelepanuta. Kuuskedel piisab käbisid ja seemneaasta on täiesti hea. Kuused paljunevad metsades just lendseemnetega.

Kuuseseeme lumel

Händkakk                  Strix uralensis

Händkakud peaksid pesitsemisega alustama kas märtsi lõpul või aprillis. Praegusel ajal võime händkakke kuulda ja näha sagedamini kui ülejäänud aastal. Nagu teistelgi kakkudel, haudub pesal emaslind, keda isaslind sel ajal toiduga varustab.

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Hülgepoeg, kirju kasukaga emahüljes ja tumedad hülgepullid

Hallhüljes       Halichoerus grypus   

Tihased toidulaual

Talilinnukaamera ülekanne toimus Saaremaalt kus saime ülevaate talilindudest nooremas metsatukas.

Täname värvuliste kaamera jälgijaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, kes jäädvustasid külalisi.

Kohtumiseni uuel hooajal!

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajad rändavad ja neid võime kohata seltsingutena ning linnud hakkavad maanteedel sõidukitega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlik ning linnusalk värvilt mustvalgena.

Ilm oli tuuline. Öösel sadas lund ja lund pudenes ka puudelt.

Paiseleht

Paiseleht       Tussilago farfara

Paiselehtede päikekollased õied pakuvad silmarõõmu põllu- ja teede veertes, päikesepoolsetel kraavipervedel või tühermaadel, savikamatel või kehvema mullastikuga kasvukohtadel.

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Hallhanede kevadränne jääb vähemärgatavaks sest saabutakse väikestes salkades või sageli isegi paaridena. Teame ju, et hallhanede paari lahutab ainult ühe osapoole hukkumine.

Omniva andis 10. märtsil uuendatud “Eesti fauna” markide sarjas välja kaks uut postmarki: aasta linnu ehk kormoraniga ning aasta kala ehk Euroopa angerjaga. Kormoraniga mark on järjekorras kahekümne viies aasta linnu postmark.

Ja aasta kala postmargi Euroopa angerjaga

Põldlõoke       Alauda arvensis

Õitsema hakanud sinilill

Harilik sinilill        Hepatica nobilis

Ilmad olid möödunud reedest soojad ja päikeselised. Äsja õitsema puhkenud sinililletaimel märkame kas ühte või kahte lühikest õievart, mis õitsemise aegu pikemaks sirguvad, nii umbes kümne-kahekümne sentimeetristeks. Peened õievarred paistavad punakaspruunidena, aga on kaetud roheliste karvakestega, kuid lehetud.

Hariliku füüsali talvitunud mari võrkjas õietupes

Nädal kujunes väga soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 2,2…6,8 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kümne kraadi võrra.

Esmaspäeva hommikul oli veel kohati varjulisemates kohtades lumi maas. Avamaastikul oli rohkem lund näha künnipõldudel, kui talikultuuridega põldudel. Sama päeva õhtupoolikul tõusis õhutemperatuur nelja kraadini ja lumi sulas kõikjalt ära.

Pöördumine Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile, Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Keskkonnahariduse Ühing ja keskkonnaühendused väljendavad muret, et keskkonnahariduse ja selle rahastamise käimasoleva ümberkorraldamisega kujunenud olukord võib põhjustada keskkonnahariduse kättesaadavuse halvenemise mitmes suurlinnadest eemal asuvas maapiirkonnas üle Eesti.

Kasepahk Alutagusel

Pahk ehk galla

Siil hulkus eile ringi

Harilik siil        Erinaceus europaeus

Kuvatõmmis veebiseminarilt “Wolfness” näitab, et hundi ja koera hübriide võib leida kõikjalt hallivatimehe levikualalt. Peamiselt seetõttu, et hunt on väga liikuv loom ja meieni võib jõuda hübriidloom ka Lõuna-Euroopast, kus neid on protsentuaalselt rohkem. Suurt probleemi nad Eestis aga endast ei kujuta, vastupidiselt Kesk-Euroopale.
Tekst: Laura Kiiroja, Helen Arusoo