Looduskalender

Laanepüü        Tetrastes bonasia

Laanepüüd on vanade metsade asukad ja ei tegutse isegi metsa servaaladel, vältides ka metsalagendikke.

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Seekord üks video Pärnumaal traktori kõrval jooksvast hundinoorukist. Selgitame natuke käitumise tausta.

Ka Kihnu luitemännikus kasvab massiliselt männi-kuldpoorikuid

Eestis leiti esimesed männi-kuldpoorikud kuue aasta eest Lääne-Eestist, kuid seent on määratud mõne aasta eest ka Peipsi rannamännikutes.

Heal seeneaastal nagu tänavune, on neid leitud nii Pärnumaal, Loode-Eestis kui ka Kihnu saarelt.

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Saada pildid Eesti Looduse fotovõistlusele!

Käimas on ajakirja Eesti Loodus 24. fotovõistlus, kuhu ootame osalema kõiki looduspiltnikke. Fotosid saab saata kuni septembrikuu lõpuni.

Mets hakkab värvi muutma (pildistatud 22. septembril)

Astronoomiline sügis saab alguse 23. septembril kell 6.50

Elame võrdpäevsuse ajas kuid täna ei ole veel öö päevast pikem. Pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut ja juba tunni möödudes näeme selge ilma korral taevas tähti, aga vaid seal kus puudub valgusreostus.

Fenoloogiline sügis saab seevastu alguse koos päevasoojade vähenemisega ja vahtralehtede värvumisega.

Suvise aialinnupäeviku kümnes hooaeg hakkab lõpule jõudma, veel poolteist nädalat on aega vaatlusi teha.

Septembris on tragid vaatlejad peamiselt varem tehtud ja paberile kirja pandud vaatlusi veebipäevikusse sisestanud. Mitu päevikupidajat on küsinud, kas internetisügavustesse kadunud päevikulinki on võimalik veel üles leida? Jah, muidugi on! Kirjuta oma murest aadressile: aed@eoy.ee

Nii sai 10 aasta eest alguse sõna otseses mõttes harrastusteaduse (Citizen science) foorum: registreeritud liikmeid on hetkel 3756, käsitletud teemasid 635, üle 600 000 vaatluskirje…

Tänaseks 21.09.2023. aastal on registreeritud liikmeid LK-foorumis 4559, käsitletud teemasid 802 ja vaatluskirjeid 895194.

Esimene foorumi liikmete kokkusaamine 2008. aasta augustis

Pole vist eriti tähtis, kas see algas just viisteist aastat tagasi või pisut varem, aga kuidagi kogunes rahvusvaheline seltskond inimesi virtuaalselt ümber must-toonekure pesakaamera (tollal ainuke Eestis).

Seda nimetati foorumiks. Tõsi, sel inimeste koosoleku vormil polnud tol ajal kõige parem aura, aga ma arvan, et me suutsime seda parandada tänu vabatahtlikele administraatoritele ja moderaatoritele, kes on tegutsenud ühelt poolt märkamatult, aga vajadusel üsna jõuliselt.

Iga-aastane loodusfilmide festival algas eile ja kestab 1. oktoobrini Lääne-Eestis Lihula alevikus.

Looduskeskset ja säästvat eluviisi ning põlisrahvaste loodusega seotud traditsioonide austamist propageeriv festival tutvustab erinevaid uusi rahvusvahelisi dokumentaalfilme elusloodusest, looduskaitsest ja keskkonnast, mis inspireerivad, teavitavad ja sütitavad muutusi.

Tutvu tänavu 20. sünnipäeva tähistava MAFF-i filmiprogrammiga: https://www.maff.ee/

Harilik pihlakas          Sorbus aucuparia

Hilissuvel annab pihlakas oma värvikate viljadega märku oma arvukusest meie looduses. Pihlakas ongi meie arvukaim puu, millele järgneb harilik mänd.

Marutaudi vaktsiinisööt on tikutoosi suurune, hallikaspruun ja spetsiifilise kalalõhnaga

Kuni 24. septembrini toimub Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine aladel mis piirnevad Venemaaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti eesmärgiks on ennetada marutaudi taaslevimist. Selleks külvatakse väikelennukilt marutaudi vastast vaktsiinisööta metsloomadele.

Vaktsiinisööta ei külvata lennukitelt linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.

Iga osaleja saab võistlusele esitada ühe digitaalselt või käsitsi joonistatud pildi. Joonistus tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobril elektroonilisel kujul aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul oleva vormi kaudu.

Maastik oli jätkuvalt suviselt roheline

Nädala esimene pool oli erakordselt soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis siis 17,4…18,6 kraadini, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) viie kuni seitsme kraadi võrra.

Kivipuraviku kübarad 3.09.20

Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust!

Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades  avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne puravikuriit oli roninud sülle…

Ristpart      Tadorna tadorna

Seelindude sügisrännet on kõikjal suhteliselt vähe uuritud ja ka kajastatud. Proovime tänavu veelindude näitel seda teha, siis võiks näiteks tuleval aastal vaadata värvuliste poole.

Karu kaisutus

Pruunkaru ehk karu          Ursus ursus

Mükoriisaseente puhul moodustubki seenniidistikust ja puude juurtest omavaheline läbipõimunud mükoriisa. Kasvav seen on mükoriisa poolt moodustatud vili, mis kasvatatakse selleks, et seeneliik oleks võimeline eoste abil paljunema.

Punapuravikud moodustavad mükoriisa nii haabade, kaskede kui pajudega ja nii sobivad nende kasvukohtadeks suures osas leht- või segametsad.

Punapuravike rikkalik korjeaeg meie metsades kestab ja punase kübaraga puravikke saame kindlasti korjata kuu lõpuni, aga olenevalt ilmastikust kauemgi.

Sügisene rikkalik seeneaeg kestab ja püüame seenelistele ja lugejatele tutvustada söögiseeni sarnaste liikidega, et määramine hõlpsam ning korjatud seente tarvitamine ohtlik ei oleks. Lisaks oleme alati toonitanud ka seda, et korjata tuleks neid seeni mida kindlasti tunnete. Tundmatu seene määramiseks on mõttekas isend metsast kaasa võtte eraldi karbis sest pildistatud seent on palju keerulisem määrata isegi kogenud mükoloogil.