Looduskalender

Uibulehe kasvukoht

Harilik jõevähk

Linnupesa

Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet. 

Pärast emaskure Kerli toodud hommikueinet nokitsetakse päikesepaistel sõbralikult üksteise sulestike kallal

Kahelehine käokeel oma kasvukohal

Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel        Platanthera bifolia

Sarapuu alusmetsas

Harilik sarapuu       Corylus avellana

Tänavusel vilul ja vihmasel varasuvel jääb sarapuudel pähklite areng kindlasti paari nädala jagu hilisemaks.

Murdunud saarepuu mis oli saare surmast kahjustatud on sulgenud metsatee

Tugev tuul on looduslik põhjus, miks suvisel ajal lehtpuud murduvad, sest tuulehoogudes liigub õhk maapinna suhtes horisontaalselt, kus tuule õhu liikumine toimub baarilise gradientjõuga paralleelselt maapinnaga. Nii klassifitseeritaksegi tuult kiiruse, põhjustajate, asukoha ja ilmingute alusel.

Kotkapoeg toitumas

Paakspuu põõsas

Ussikeel ja kollane karikakar

Nädal kujunes jahedaks ja sajuseks. 

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala kestel normist (keskmine 1991-2020) madalamana, kõikudes 12,5…15,2 °C piires. 

Esmaspäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas 3,8 °C ja reedel 4,4 °C. Maapinnale lähedal taimede kohal võis nimetatud öödel esineda madalamates kohtades paiguti null kraadile lähedasi temperatuure. 

Angerpist metsatee veerel

Angerpist       Filipendula hexapetala

Hiireviu        Buteo buteo

Sellelt pesalt läks just öösorr lendu. Hea oli, et läks, sest võsastikus liikudes on pesa raske märgata ja kerge kogemata peale astuda.

Öösorr        Caprimulgus europaeus

Suur haavapoi

Huntide ja koerte konfliktide tagamaid selgitades oleme varem korduvalt maininud, et lahtiselt liikuvate koerte puhul on sageli just koerad kontakti initsieerivaks osapooleks.

Tekst: Laura Kiiroja
Fotod: Yellowstone Insight

Karmiinleevike        Carpodacus erythrinus

Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas karmiinleevikese märkajas.

Metsmaasikad valmivad

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Tänavune kevadsuvi oli viluvõitu ja metsmaasikate valmine hilineb.

Triiplutikas      Graphosoma lineatum

Triiplutikaga kokku puutunul ei ole kahtlust, kellega tegu. Lutikal on pikkust kuni poolteist sentimeetrit, välimuselt lapik ja lai tagakeha, millel puna-mustad täpid. Aga kehal sarnast triibulist Vatikani kaardiväelase mundrit keegi teine meie looduses ei kanna. Tiibade alusel on kilbike, mis on just triiplutikatel suurenenud, kattes pea kogu tagakeha. 

Väike-laukhaned

Väike-laukhani on I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku hindamise alusel kriitilises seisundis. Senini ei olnud tal kehtivat tegevuskava 2013. aastast. Uus tegevuskava on kinnitatud tähtajatult ja planeerib tegevused perioodiks 2025-2036.

Longus helmikas        Melica nutans

Kõrreliste sugu longus helmikat märkamegi vaid õitsemise aegu ja tegu on üheidulehelise taimega.

Helmikad kasvavad puisniitudel, leht- ja segametsades ikka seal, kus varjulisem, sest neile ei meeldi päikeselised kasvukohad. Päris metsas kasvavad helmikad samuti, aga seal taimed lihtsalt ei õitse.