Looduskalender
VIDEO: ilvese öö
Ilves ehk harilik ilves Lynx lynx
Ilvestel võib jooksuaeg kesta märtsi lõpuni. Innaaegu võime neid muidu peidulistest kaslastest kiskjaid kohata, aga vahel koguni kuulda päevasel ajal ja sellise tegevusega hõivatud täiskasvanud loomadel jääb teisejärguliseks isegi toitumiseks saakloomade püüdmine.
Kuuskedelt puistub seemneid
Harilik kuusk Picea abies
Lund on metsa all ainult laiguti ja nii jääb meil kuuseseemnete pudisemine lihtsalt tähelepanuta. Kuuskedel piisab käbisid ja seemneaasta on täiesti hea. Kuused paljunevad metsades just lendseemnetega.
Kuuseseeme lumel
VIDEO: händkakk jälgib saaki
Händkakk Strix uralensis
Händkakud peaksid pesitsemisega alustama kas märtsi lõpul või aprillis. Praegusel ajal võime händkakke kuulda ja näha sagedamini kui ülejäänud aastal. Nagu teistelgi kakkudel, haudub pesal emaslind, keda isaslind sel ajal toiduga varustab.
Saaremaa lindude toidumaja kaamera lõpetab ülekande
Tihased toidulaual
Talilinnukaamera ülekanne toimus Saaremaalt kus saime ülevaate talilindudest nooremas metsatukas.
Täname värvuliste kaamera jälgijaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, kes jäädvustasid külalisi.
Kohtumiseni uuel hooajal!
VIDEO: linnud ja loomad lõotalves
Kiivitaja Vanellus vanellus
Kiivitajad rändavad ja neid võime kohata seltsingutena ning linnud hakkavad maanteedel sõidukitega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlik ning linnusalk värvilt mustvalgena.
VIDEO: põder lõokesetalves
Ilm oli tuuline. Öösel sadas lund ja lund pudenes ka puudelt.
Paiselehed enne lumesadu Ida-Virumaal
Paiseleht
Paiseleht Tussilago farfara
Paiselehtede päikekollased õied pakuvad silmarõõmu põllu- ja teede veertes, päikesepoolsetel kraavipervedel või tühermaadel, savikamatel või kehvema mullastikuga kasvukohtadel.
Hallhaned rändavad
Hallhani ehk roohani Anser anser
Hallhanede kevadränne jääb vähemärgatavaks sest saabutakse väikestes salkades või sageli isegi paaridena. Teame ju, et hallhanede paari lahutab ainult ühe osapoole hukkumine.
Kahekümne viiendal aasta linnu postmargil on kormoran
Omniva andis 10. märtsil uuendatud “Eesti fauna” markide sarjas välja kaks uut postmarki: aasta linnu ehk kormoraniga ning aasta kala ehk Euroopa angerjaga. Kormoraniga mark on järjekorras kahekümne viies aasta linnu postmark.
Ja aasta kala postmargi Euroopa angerjaga
Sinililled on alustanud õitsemisega
Õitsema hakanud sinilill
Harilik sinilill Hepatica nobilis
Ilmad olid möödunud reedest soojad ja päikeselised. Äsja õitsema puhkenud sinililletaimel märkame kas ühte või kahte lühikest õievart, mis õitsemise aegu pikemaks sirguvad, nii umbes kümne-kahekümne sentimeetristeks. Peened õievarred paistavad punakaspruunidena, aga on kaetud roheliste karvakestega, kuid lehetud.
10. NÄDAL 3.3.2025 - 9.3.2025. Jõgeval ja selle ümbruses
Hariliku füüsali talvitunud mari võrkjas õietupes
Nädal kujunes väga soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 2,2…6,8 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kümne kraadi võrra.
Esmaspäeva hommikul oli veel kohati varjulisemates kohtades lumi maas. Avamaastikul oli rohkem lund näha künnipõldudel, kui talikultuuridega põldudel. Sama päeva õhtupoolikul tõusis õhutemperatuur nelja kraadini ja lumi sulas kõikjalt ära.
Pöördumine keskkonnahariduse kättesaadavuse teemal
Pöördumine Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile, Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Keskkonnahariduse Ühing ja keskkonnaühendused väljendavad muret, et keskkonnahariduse ja selle rahastamise käimasoleva ümberkorraldamisega kujunenud olukord võib põhjustada keskkonnahariduse kättesaadavuse halvenemise mitmes suurlinnadest eemal asuvas maapiirkonnas üle Eesti.
Veebiseminar huntkoertest: hundi geneetiline identiteet ei tohi kaduda
Kuvatõmmis veebiseminarilt “Wolfness” näitab, et hundi ja koera hübriide võib leida kõikjalt hallivatimehe levikualalt. Peamiselt seetõttu, et hunt on väga liikuv loom ja meieni võib jõuda hübriidloom ka Lõuna-Euroopast, kus neid on protsentuaalselt rohkem. Suurt probleemi nad Eestis aga endast ei kujuta, vastupidiselt Kesk-Euroopale.
Tekst: Laura Kiiroja, Helen Arusoo