Looduskalender

Kotkapoeg on märganud midagi erilist pesast mööduvat

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Urmas Tartese ja Madis Kallase vestlusest jäi mul mulje, nagu oleksid rääkinud kaks diplomaati.

Jutt oli üldine ja hajus. Ilma igasuguse intriigita ja sügavama silma vaatamiseta, too viimane aga on intervjuu läbiviimise põhialus. Kõik oli varem ette teada. Sama hästi võinuksid mõlemad paberilt maha lugeda.

Arusaadav oli üks – mitte kunagi ei hakka üks minister muutma teise ministri seadusi, kuid teeb kõik, et leida kompromiss äärmuste vahel. Mis see kõik on, ei selgu ilmselt enne, kui on tehtud esimene tegu – uue maailma loomine.

Hommikusele söötmisele hilines ainult proovilennul olev Iks (jalanumbriga 718X9)

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula must-toonekurgede pesal toimub paras sagimine ja kõike saame kaamera vahendusel jälgida.

Kõik kurepojad said täna hommikul oma lennutiirud tehtud

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees Urmas Tartes kutsub uut keskkonnaministrit Madis Kallast arutlema loodus- ja keskkonnakaitse põhialuste üle.

Umbes tunni pikkune otsesaade portaalis www.looduskalender.ee, kasutades ka Youtube’i ja Facebooki kanaleid. Arutluses proovime käsitleda järgmiseid teemasid.

Hommikul veidi enne poolt kaheksat käisid pesapojad pesaeendil

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Kuuse-käbileediku kahjustus

Nädal algas Jõgeval normist (1991…2020 keskmine) kolme kraadi võrra jahedama ja käesoleva suve  seni kõige sajusema päevaga. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti sel päeval 18,7 °C ja öösel langes minimaalne õhutemperatuur 10,6 °C, ööpäevaseks sajusummaks kogunes ilmajaama järgi 19,1 mm.

Keskpäeval oli veel osa kalu kurepesas alles

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula must-toonekurgede pesas jäi kella üheksa ajal toodud toidust pesale vedelema ja kurepoegadele lihtsalt mängimiseks…

Isaslind Kalju toob Margitile saagi, arvatavalt pardi

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Emaslind Miina ja isaslind Marko pesal

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Võrumaa kalakotkaste (Kalakotkas 1) veebikaameraga varustatud pesal näeme mõlemaid vanalinde: emaslind Iiris on veel kohal ja isaslind Marko tõi talle kala söögiks.

Isaslind Ivo toob pesale kala ja teavitab pesametsas olevaid kotkapoegi

Hetke pärast on kõik kotkapojad pesal

Video: Marko Kübarsepp
Tekst: Laura Kiiroja

Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees Urmas Tartes kutsub uut keskkonnaministrit Madis Kallast arutlema loodus- ja keskkonnakaitse põhialuste üle.

Umbes tunni pikkune otsesaade portaalis www.looduskalender.ee, kasutades Youtube’i ja Facebooki kanaleid. Arutluses proovime käsitleda järgmiseid teemasid.

Noor ilves on jäänud maanteed ületades "lõksu"

Ilves ehk harilik ilves      Lynx lynx

Noored kiskjad alustavad iseseisvat elu ehk peavad leidma omale uue eluala.

Pesapojad ja kasupoeg

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula must-toonekurgede emaslind  Kaia ja isaslind Karli pesapojad said täna kümne nädala vanusteks. Kasupoeg Boonus saab homme juba üheteist nädalaseks.

Mul on kala ja üksinda on igav seda süüa, kui keegi kõrval ei kadesta

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Alanud vähipüügihooajal palub Eesti Maaülikool kõigil püüdjatel tähelepanelikult jälgida, millised koorikloomad püünistesse satuvad. Kui saagi hulgas jääb silma kahtlaseid või tundmatuid isendeid, palun jäädvustage oma vaatlus loodusvaatluste nutirakenduses või võtke maaülikooliga ühendust.

Vähi võõrliikide tõrje projekti „Invasiivsete võõrliikide tõrje Eesti magevetes“ raames teeb Eesti Maaülikool koostööd Keskkonnaagentuuriga.

Asukoht Lahemaa rahvuspargis

Rekord nr. 463          Eesti suurim allikasoo

Suurimaks  allikasooks on Koljaku-Oandu allikad Lahemaa rahvuspargis Haljala vallas.  

Sellist neli kilomeetrit pikka ja sadakond meetrit laia allikasood me mujalt Eestist ei leia.

Loe lahemaa allikatest: LINK

Margit uudistab külalisi, kõik uus ja eriti liikuv, paistab huvitav

Suur-kiirgliblikas          Apatura iris

Eelmise aasta fotovõistlusel eriauhinna saanud Remo Savisaare foto rabapistrikust

Täna algas ajakirja Eesti Loodus 23. fotovõistlus. See on üks Eesti suuremaid loodusfotode konkursse.

Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias.

Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, aasta orhidee, looduse maastike ja mustrite jt kategooriates.

Kõik võistlusele saadetud fotod peavad olema tehtud Eestis ning taim, loom või seen peab olema pildil selgelt äratuntav.