Looduskalender

Oleme luulelainel. Põnev on vaadata, kuidas inimsoo erinev suhtumine hunti sõltuvalt ajastust kajab ka läbi kunsti. Täna jagame näiteks kaht erinevat luuletust sarnasest olukorrast - hunt silmitsi küttidega - kuid sootuks erineva nurga alt. Esimese luuletuse autoriks on Karl Eduard Sööt ning luuletus ilmus 1894. aastal. Teise luuletuse autoriks on Heljo Mänd ning see ilmus 1960. aastal. Kõigepealt jagame luuletusi ja seejärel pakume konteksti mõistmiseks taustainfot.
 

Lõhnav kannike.

Märts oli erakordselt soe. Kuu keskmine õhutemperatuur 4,3 °C ületas normi
(keskmine 1991-2020) 5,6 kraadi ja kogu vaatlusrea (1922-2025) keskmist 7,1
kraadi võrra. 

Täna on munapüha – munade värvimise, kinkimise ja koksimise aeg. Aga kindlasti ka aeg, mil mõelda kõigile imelistele linnumunadele.

Looduses esinevad linnumunad võivad olla imeliselt värviküllased vaatamata sellele, et värvide moodustamiseks on kasutusel vaid kaks pigmenti: punakaspruun protoporfüriin ja helesinine biliverdiin.

1. aprill on küll möödas, kuid natuke hundikomöödiat kulub ikka ära. 

Möödunud aasta novembris ilmus üleeuroopaline teadusuuring avalikkuse suhtumisest suurkiskjatesse (Chapron et al., 2025). Uuring toimus aastal 2022-2023 ning selle käigus küsitleti 10807 inimest 23 Euroopa Liidu riigist (igast EL riigist, kus on alalised suurkiskjate populatsioonid). Uuring hõlmas ka Eestit. Siinkohal toome välja mõned märkimisväärsemad tulemused.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Rolf Peterson

Janek Joab kõneles Karula rahvuspargi külastuskeskuses toimunud vestlusõhtul "Värbkakk – väike lind, suured lood!", kuidas on kohtuda metsas värbkakuga – väikese, kuid üllatavalt julge kakulisega. Ta jagas oma kohtumiste lugusid erinevate värbkakkudega, rääkis piltide sünni telgitagustest ning sellest, kuidas linnud kogu jäädvustamise kulgu juhivad.

Suur tänu Jankile, et oma lugusid jagasid!

Esimesed krookused õitsesid.

Jätkame taalia teemadel. Itaalia teadlased avaldasid möödunud kuul väga põneva hunditeemalise  teadusartikli! Kui huntide kisklust rebastele aeg-ajalt ikka esineb, siis vastupidist - rebase kisklust hundile - ei olnud varem kunagi videole dokumenteeritud! (Lingi videole leiab allpool.)

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Buelli et al., 2026

Esimesed märtsikellukesed õitsesid juba eelmise nädala keskel.

Nädala ilmastik kujunes väga soojaks ja kolmapäevast alates kuni nädala lõpuni registreeriti viiel
päeval Jõgeval uued vastavate kuupäevade maksimaalsed ja ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride
kõige kõrgemad näidud vaatlusridadesse. 

Lehtmetsa all oli esmaspäeval lumikate sulamata.

10. NÄDAL 2.3.2026 – 8.3.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 0,1…3,1 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni seitsme kraadi võrra.

otsestriim | uudised | 

Lumememmed esimesel sulapäeval. Möödunud neljapäeval lõppes sel 59 päeva kestnud külm.

Hundil on ökosüsteemi tugiliigina suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Olles küll kiskja, võtab ta elu oma saakloomadelt, kuid saakloomade arvukuse piiramise kaudu pakub hunt kaudselt elu paljudele teistele liikidele nii looma- kui taimeriigist. Kõige tuntum näide hundi mõju illustreerimiseks on olnud Yellowstone’i rahvuspargi ökosüsteemi tervise paranemine alates huntide taasasustamisest 1990. aastate keskel.  Teadlased pole aga alati üksmeelel huntide mõju määra üle arutledes.

Esmaspäevast reedeni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur -7,3….-15,5 °C piires, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) kahe kuni kümne kraadi võrra madalamale. Teisipäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks ‑23,7 °C ja kolmapäeval -24,0 °C. Nimetatud kahe päeva hommikul olid siis puud paksu härmatisega kaetud, mis päeva jooksul maha pudenes. Tänu rohkele päikesepaistele soojenes päeval õhk külmade ööde järel kuue kuni seitsme külmakraadini.