Looduskalender

Avaldame taas ajakirjas Eesti Loodus ilmunud usutluse Gennadi Skromnoviga, portaalide Ilm ja Looduskalender ühe asutajaga, keda intervjueeris ajakirjanik Rainer Kerge (Õhtuleht) 2013. aastal, mil Gennadi oli värskelt pärjatud Kumari looduskaitsepreemiaga.
Loo allikas: https://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus08_2013.pdf
Fotod: Arne Ader

Mis sulle kinnitab, et jumalal on huumorisoont? 

Sagedased vihmad takistasid põllutöid 

Lamandunud ja koristamata rukkipõld 

Aga ei lahku vaid linnud paremasse maailma, vaid ka inimesed. Kui veel nädal tagasi kirjutasin üles looduskalendri tegija Gennadi Skromnovi sõnu, kuidas must-toonekure isa on lennanud üle Dnestri jõe, siis eelmise reede hommikul viis Toonela lind teisele poole jõge ka mehe enda. Ta kirjutas veerandsada aastat läbi looduskalender.ee lehe sadadele tuhandetele eestlastele ja paljudele väljamaalastele lugusid loodusest toimuvast. Ehitas üles suurepärase veebikaamerate võrgu, mille kaudu saime aasta läbi uurida hüljeste ja haruldaste lindude elu.

Kui 2012. aastal oli õhus idee kuulutada rahvusloomaks susi, andis looduskalender.ee looja Gennadi Skromnov (1949-2025) kolm head nõuannet, kuidas seda teha.

Raheterad olid läbimõõduga kuni 26 mm. Foto Ester Sass.

Väga tugev äikesevihm koos tormituulega ja rahega jõudis Jõgevale 4. augustil kell 18:10. Raheterade läbimõõt ulatus 26 millimeetrini. Rahesadu kestis vaevu 10 minutit, kuid tegi palju kahju. Pilvealune tuul murdis parkides mitmeid puid, tänavad olid puude oksi, lehti ning ebatsuugade ja kuuskede käbisid täis. 

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud Gennadi Skromnov, loodusportaali Looduskalender asutaja ja pikaaegne eestvedaja. Tema 2002. aastal algatatud Looduskalender on saanud kümnetele tuhandetele eestlastele ja rahvusvahelistele loodusehuvilistele asendamatuks teejuhiks Eesti looduse imelisse maailma.

Looduskalender sai oma tagasihoidliku alguse 2002. aasta varakevadel veebilehe Ilm.ee alamlehena, kus avaldati paar korda nädalas kokkuvõtteid looduses toimuvast. 

Harilik käokannus     Linaria vulgaris

Täiesti tavaline mailaste sugukonna mitmeaastane taim, mis kasvab isegi ranniku kiviklibul. Muudeks kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluservad, jäätmaad ning liivikud. Seega lepib taim kergemate muldadega, aga avatud kasvukohaga, sest niidukamaras käokannus konkurentsile vastu ei pane.

Isalind Kergu toitub Ukrainas Usõtsja jõel, mis on Dnestri lisajõgi.

Vaade Usõtsja jõe orgu, kus Kergu on toitumisretkel, et enne pikemat rännet organismi varuainetega turgutada.

© Богдан Федораш

Kus siis on emalind Kerli?

Põdralehm

Põder        Alces alces

Kiil – suve lendur

Looduses olles on üha rohkem märgata ringi tiirutamas kiile – kes juba juulis, augustis on kõige aktiivsemad. Ühel hetkel märkasingi saabuvat must-loigukiili, kes peatus kõrrele, et teha väike puhke paus, end soendades päiksepoole olles.

Isalind Kergu toitumislennud

Kergu on jõudnud Moldova ja Rumeenia piirialadele Ukrainas ja on otsinud sobivaid toitumispaiku ehk lennanud kord lõuna ja siis uuesti põhja poole. Samasse kohta jäi Kergu ka ööbima.

Iksi rändeteekond

Hundinuiade kasvukoht

Laialehine hundinui        Typha latifolium        

Harilik toomingas          Padus avium

Noore must-toonekure teekond. Vihm jõudis Leetu

Sellel valendaval rapsipõllul on kõdrad avanenud ja seemned varisenud

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala kestel 13,3…18,1 °C piires, mis erinesid normist (keskmine 1991-2020) -3,0…2,4 kraadi võrra. 

Kuna vesi on kõrge, on rannaluht osalt vee all ja hobustele selline soolakas rohi väga maitseb.

Augusti teine pool on käes. Kui veel paar päeva tagasi olid ilmad päris soojad, siis eile, 16.08 hommikul keeras tuule põhjakaartesse ja läks oluliselt jahedamaks. 

Täna hommikul mõni minut peale kella seitset siirdus rändele Iks

Sookurg       Grus grus

Sookurepere liigub ringi koos lennuvõimestunud poegadega. Kogunetakse viljapõldudele ja niitudele, kus kurepere noorlinnud on täiskasvanutest kergelt eristatavad.

Must-toonekure emaslind Kerli alustas eile rännet

Igal suvel avaldab Keskkonnaagentuur möödunud aasta kohta ulukiseire aruande. Anname siinkohal ülevaate Eesti hundipopulatsiooni seisundi viimasest teabest.

Tekst: Laura Kiiroja