Uudisvoogude koguja

Linnaloodus. Konnad ERMI haljasalal

Täna juhtus minuga täiesti kummaline lugu. Kui olin ära kuulanud Urmas Tartese vestluse Krista Taimiga Vikerraadio Ökoskoobis, nõuanded, kuidas teha fotosid täna alanud Loodusfestivali fotokonkursi “Metsik linn” jaoks, siis mõtlesin, et lähen teen ka ühe foto tärkavast linnaloodusest.

Fotokonkurss Metsik linn

Leevikeste paar

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Miks on leevikestel talilinnu maine?

Pühapäeva varahommikust lõunani kestnud linnade linnuvaatluspäeval märgati kõige rohkem linnuliike taas kahes linnas – seekord Tallinnas ja Tartus. Mõlemas linnas panid vaatlejad kirja 82 liiki.

Linnade linnuvaatluspäeval osales üle saja linnuhuvilise, kes tegid vaatlusi 27 Eesti linnas. Esialgsete tulemuste põhjal nähti ja kuuldi üle Eesti kokku 118 linnuliiki.

Händkakk                  Strix uralensis

Händkakud on muutunud meie looduses viimase kolmveerand sajandi jooksul arvukaimateks öökullide seas. Neid võib meil pesitseda paari tuhande paari jagu kui leidub piisavalt toitu.

Veebikaamera vahendusel teame, et kassikaku paaril on munad pesas nagu ka osadel kodukakkudel.

Kassikakk        Bubo bubo

Emaslind munes esimese muna 23. märtsil ja vastu suveaega 26. skp-l veidi enne kella kolme öösel teise muna.

Kui palju on hundi alamliike?

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Polar Zoo (Norras)
 

Isaslind Karl rändab veel Türgis

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Must-toonekurgedel jõuab pesapaigale Karulas esimesena isaslind.

Emaslind pesal aga veel ühe munaga

Kassikakk        Bubo bubo

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab sel pühapäeval, 26. märtsil linnade linnuvaatluspäeva saamaks teada, millises Eesti linnas leidub tänavu kevadel kõige rohkem linnuliike.

Linnade linnuvaatluspäeval saavad kaasa lüüa kõik huvilised üksi või kuni kuueliikmelistes võistkondades.

Vaatluspäeval tuleb kella 5–13 vahel vabalt valitud linnas kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid.

Smolnitsa luitemännik

Maastiku ilmet mõjutab tugevasti puistute liigiline ja vanuseline koosseis, mis paistab silma eriti kevadel ja sügisel. Erivanuselised segapuistud parkmetsades on eelistatumad kui ühevanuselised okas- või lehtpuu puhtpuistud, eelisteks on siin erinevad vanused ja puuliigid.

Kui kasvukohatingimused lubavad, on parkmetsaks ühed sobivamad arukase ja/või laialehiste puuliikide (tamm, pärn, jalakas, künnapuu, vaher) suurema või väiksema osalusega leht- ja okaspuude segapuistud.

Kaja Kübar andis teada, et Kilingi-Nõmmel Talil on massiline konnade kevadränne sobiva ilma tõttu alanud. Rände ajal sattuvad kahepaiksed sõiduteedele. Võimalusel tuleks olla tähelepanelik maanteedel päikeseloojangust keskööni.

Autojuht - sõida konni säästvalt ja vähendada kiirust. Rändeks sobivate ilmade korral kestab konnade massränne kuni viis ööd, aga ilmade külmenedes rändeaeg muidugi pikeneb.

Kassikakk        Bubo bubo

Videos vilksab hetkeks emaslinnu poolt munetud muna. Kakumunad ongi suuruse poolest pigem väikesed ja silmnähtavalt ümmargused.

Pesitsemisele on hea algus tehtud.

Jaanuari teises pooles seirasid Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma liikmed siin talvitavaid röövlinde. Tänavu talvitas Eestis hinnanguliselt 1800 hiireviud, 1600 hallõgijat, 1200 merikotkast ja 100 taliviud.

Juba kümnendat aastat läbi viidud talvine röövlindude loendus toimus 34 seirealal kogupindalaga 1885 km2, millest ava-kultuurmaastikku oli 590 km2. Linnuvaatlejad kohtasid kokku 118 röövlindu kümnest liigist, lisaks loendati 49 hallõgijat.

Kutsume üles vaatlema varakevadist loodust ja otsima kuuse-käbitiksikut (Piceomphale bulgarioides). 

See pisike seen kasvab niisketes metsades mahakukkunud kuusekäbidel. Tumedaid peekerja kujuga viljakehi võib näha märtsist maini. 

Viimase veerandsajandi jooksul pole seda liiki meilt leitud ja seepärast tasub kuuse-käbitiksikust seeneuurijatele kindlasti teada anda näiteks eElurikkuse kaudu.

Mükoloogid on lootusrikkad, sest just Eesti Looduse 2019. aasta augustinumbris ilmunud üleskutse tõi meie seente nimekirja tagasi krookusnarmiku (Sarcodontia crocea). 

Kuuse-käbitiksikust ja teistest väikestest varakevadistest seentest saab rohkem lugeda Eesti Looduse märtsi-aprillinumbrist.

Foto: Rob van Kruining / GBIF

Õienupud

Harilik sinilill            Hepatica nobilis

Mis on see vägi mis paneb taimed varakevadel õitsema?

Lumi, vesi ja seen

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

Emaslind pesal

Kassikakk        Bubo bubo

Kas teate, kus on teie linnas allikas? Arvate, et ei olegi?

Tegelikult on enamuses linnades olemas ka Allika tänav ja see on vana nimi. Enamasti saanud oma nime just allika järgi. /…/ Tallinnas on endine Karja-allikas korralikult kinni müüritud.Tegelikult on terve Mustamäe nõlv täis väikesi allikaid.” Niimoodi kirjutab loodusenaine Kristel Vilbaste oma 2022. aasta sügisel ilmunud raamatus “Meie joogivesi”.

Erinevatel aastatel algab kevad kas 20. või 21. urbekuu päeval. Ja iga kord tuleb ta pisut isemoodi. Noppisin siia 7 hetke kevade tulemistest aastatest 1998–2022.

Viljandi maastik Viiralti tammega. Lagedad alad olid juba lumevabad, aga järvedel oli veel jää.

21.03.1998

Lumeta tüveümbrused teisipäeval

Nädal kujunes soojaks ja päikesepaisteliseks. Esmaspäev oli veel talvine. Lund oli siinkandis avamaastikul maas enam kui 30 cm. Päike küll soojendas päeval ja õhutemperatuur tõusis õhtupoolikul 1,2 kraadini, kuid see suutis esialgu veel valget lund vähe sulatada.

Kuusealune lumevaba ring teisipäeval