Uudisvoogude koguja

Kaitseministeeriumi Nursipalu harjutusväljaku laiendamise plaan

Kaitseministeeriumi plaan laiendada märkimisväärselt Nursipalu harjutusväljakut, mis hõlmaks edaspidi suuri maa-alasid Antsla, Rõuge ning Võru vallas, põhjustab otsest kahju nii kohalikele inimestele, loodusele, ettevõtlusele, eriti turismile.

Tutvu rahvaalgatusega millele on allkirja andnud pooleteise päevaga juba 4500 inimest: LINK

Mingi jalajälg

 

Mink ehk ameerika naarits    Mustela vison

 

 

Rasvatihane        Parus major

 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Äsja raporteerisime, et Holland kuulub nende Euroopa riikide hulka, kus hundid varasemalt täielikult hävitatud olid ning kuhu nad alles hiljaaegu vaikselt tagasi on hakanud tulema. Viimase (2022. aasta) ametliku raporti kohaselt elab Hollandis hinnanguliselt 15 hunti. Seetõttu on sealsed kriimsilmad range kaitse all - küttida võib ainult erilubade alusel.
 

 

Metstuhkur ehk tuhkur          Mustela putorius

 

Lumes paistavad tuhkru esijala viis varvast teravate küünistega. Jalajälg võiks lumes paista kuni viie sentimeetrine ja tagajala jälg veidi pisem.

Täiskuuöö. Suur Taevaskoda. Ajaloolise Tartu ja Võru maakonna ning Võnnu ja Põlva kihelkonna piiril Taevaskoja külas

EL12_2022

 

Lae alla PDF

Eestimaa Looduse Fond (ELF) käivitas sel nädalal algatuse „Mets tahab vanaks elada”, millega kutsutakse üles metsaomanikke jätma osa metsa majandamata kingitusena loodusele ja elurikkusele.

Laanepüü jäljerida

 

Laanepüü     Tetrastes bonasia

 

Laanepüüde elupaiku ja tegutsemisjälgi tasuks otsida niiskematest ja vähemalt kolmekümne aastastest segametsadest, mille koosluses kasvab nii kuuski kui mände.

Ajakirja Eesti Loodus 2022. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine toimub 2. detsembril algusega kell 15 Tartu loodusmajas (Lille 10, Tartu).

Programm
Tervitussõnad, Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja
Ettekanded:
„Loodusfoto – kunst ja teadus käsikäes“, Urmas Tartes, loodusfotograaf
„Vikipeedia mõju dokumentaalfotograafia arengule“, Ivo Kruusamägi, Wikimedia Eesti
Parimate võistlustööde esitlus
Auhindamine

Üritusele loob mõnusa džässimeeleolu duo Rohtla-Pappel klaveri ja kontrabassiga. Üritus on tasuta ja kestab pisut üle kahe tunni.

Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse, mis tänavu toimus 23. korda. Ajakirju Eesti Loodus ja Horisont annab välja MTÜ Loodusajakiri.

Fotovõistlust toetavad Eesti loodusmuuseum, Keskkonnaministeerium, Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tallinna loomaaed, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti botaanikaühing, Eesti jahimeeste selts ja ajakiri Eesti Jahimees, Eesti orhideekaitse klubi, Wikimedia Eesti, RMK, Tuulingu puhkemaja, looduskalender.ee, reklaamibüroo Salibar ja Keskkonnainvesteeringute keskus.

Lisateave:
Toomas Kukk
Eesti Looduse peatoimetaja
toomas.kukk@loodusajakiri.ee
742 1143
518 9420

2021. aasta konkursi loomafotode 1. auhind, Vikipeedia auhind – Kaarel Tammann

Rekord nr. 510         Meie levinuimad imetajad

Harilik leethiir ehk leethiir        Myodes glareolus

 

Eesti imetajate levikuatlase järgi võiksid meie kõige levinuimad imetajad olla: leethiir, põld-uruhiir ja mutt.

Loodusvaatluste nutirakendus on loodud kõigile loodusesõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada.

Rakendus võimaldab määrata asukohta, lisada vaatlusele foto-, heli- ja videofaile, luua oma vaatlusgruppe ning osaleda erinevates projektides.

Metsnugise eilne jäljerida

 

Metsnugis         Martes martes

 

Mügri värske kuhil

 

Mügri ehk vesirott        Arvicola amphibius

 

Magamisasemed paistavad metsa all kus lund vähem ja hoitakse üksteise lähedusse

 

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

 

Öö veedavad metskitsed oma toitumispaikade läheduses kuid mets on „kasukas“ tuule- ja  lumevarjuks.

Hommikuti käib orav päevalilleseemneid söömas

 

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

 

Pesapoeg Waba on liikunud mööda Niiluse jõge lõuna suunas

 

Must-toonekurg       Ciconia nigra

 

Pesapoeg Waba liigub tasapisi mööda Niiluse kaldaala ja võib arvata, et toitu on Niiluses piisavalt.

Mõned roosisordid veel õitsesid

Kui eelmisel nädalal oli veel nii soe, et vegetatsiooniperiood jätkus, mõõdeti uus novembrikuu soojarekord, siis sel nädalal toimus kiire temperatuuri langus ja ilmastik muutus talviseks.

Udune esmaspäev

Purtse jõgi

Jäätuvad kraavid, vähemad jõed ja pisemad järved ning kiiremini seal kus lumikate õhem.

Näeme kuivõrd „ebaõiglaselt“ on jagunenud lumikatte paksus Eestis. Harva, kui esimene lumi on kevadeni püsinud.