Uudisvoogude koguja
VIDEO: laanepüüsid võime varsti paaridena kohata
Laanepüü Tetrastes bonasia
Laanepüüd on vanade metsade asukad ja ei tegutse isegi metsa servaaladel, vältides ka metsalagendikke.
VIDEO: hundinoorukile meeldib traktoriga võidu joosta
Seekord üks video Pärnumaal traktori kõrval jooksvast hundinoorukist. Selgitame natuke käitumise tausta.
Eesti uuest seeneliigist
Ka Kihnu luitemännikus kasvab massiliselt männi-kuldpoorikuid
Eestis leiti esimesed männi-kuldpoorikud kuue aasta eest Lääne-Eestist, kuid seent on määratud mõne aasta eest ka Peipsi rannamännikutes.
Heal seeneaastal nagu tänavune, on neid leitud nii Pärnumaal, Loode-Eestis kui ka Kihnu saarelt.
Eesti Looduse 24. fotovõistlus ootab Teie pilte
2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson
Saada pildid Eesti Looduse fotovõistlusele!
Käimas on ajakirja Eesti Loodus 24. fotovõistlus, kuhu ootame osalema kõiki looduspiltnikke. Fotosid saab saata kuni septembrikuu lõpuni.
Hilissuvest sügisesse
Mets hakkab värvi muutma (pildistatud 22. septembril)
Astronoomiline sügis saab alguse 23. septembril kell 6.50
Elame võrdpäevsuse ajas kuid täna ei ole veel öö päevast pikem. Pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut ja juba tunni möödudes näeme selge ilma korral taevas tähti, aga vaid seal kus puudub valgusreostus.
Fenoloogiline sügis saab seevastu alguse koos päevasoojade vähenemisega ja vahtralehtede värvumisega.
Suvine aialinnupäevik
Suvise aialinnupäeviku kümnes hooaeg hakkab lõpule jõudma, veel poolteist nädalat on aega vaatlusi teha.
Septembris on tragid vaatlejad peamiselt varem tehtud ja paberile kirja pandud vaatlusi veebipäevikusse sisestanud. Mitu päevikupidajat on küsinud, kas internetisügavustesse kadunud päevikulinki on võimalik veel üles leida? Jah, muidugi on! Kirjuta oma murest aadressile: aed@eoy.ee
Meenutus - 10 aastat Looduskalendri foorumit
Nii sai 10 aasta eest alguse sõna otseses mõttes harrastusteaduse (Citizen science) foorum: registreeritud liikmeid on hetkel 3756, käsitletud teemasid 635, üle 600 000 vaatluskirje…
Tänaseks 21.09.2023. aastal on registreeritud liikmeid LK-foorumis 4559, käsitletud teemasid 802 ja vaatluskirjeid 895194.
15. aastat Looduskalendri foorumi algusest
Esimene foorumi liikmete kokkusaamine 2008. aasta augustis
Pole vist eriti tähtis, kas see algas just viisteist aastat tagasi või pisut varem, aga kuidagi kogunes rahvusvaheline seltskond inimesi virtuaalselt ümber must-toonekure pesakaamera (tollal ainuke Eestis).
Seda nimetati foorumiks. Tõsi, sel inimeste koosoleku vormil polnud tol ajal kõige parem aura, aga ma arvan, et me suutsime seda parandada tänu vabatahtlikele administraatoritele ja moderaatoritele, kes on tegutsenud ühelt poolt märkamatult, aga vajadusel üsna jõuliselt.
Matsalu loodusfilmide festival (MAFF)
Iga-aastane loodusfilmide festival algas eile ja kestab 1. oktoobrini Lääne-Eestis Lihula alevikus.
Looduskeskset ja säästvat eluviisi ning põlisrahvaste loodusega seotud traditsioonide austamist propageeriv festival tutvustab erinevaid uusi rahvusvahelisi dokumentaalfilme elusloodusest, looduskaitsest ja keskkonnast, mis inspireerivad, teavitavad ja sütitavad muutusi.
Tutvu tänavu 20. sünnipäeva tähistava MAFF-i filmiprogrammiga: https://www.maff.ee/
Meie arvukaim puu - pihlakas
Harilik pihlakas Sorbus aucuparia
Hilissuvel annab pihlakas oma värvikate viljadega märku oma arvukusest meie looduses. Pihlakas ongi meie arvukaim puu, millele järgneb harilik mänd.
Sügisene marutaudi vastu vaktsineerimine
Marutaudi vaktsiinisööt on tikutoosi suurune, hallikaspruun ja spetsiifilise kalalõhnaga
Kuni 24. septembrini toimub Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine aladel mis piirnevad Venemaaga.
Põllumajandus- ja Toiduameti eesmärgiks on ennetada marutaudi taaslevimist. Selleks külvatakse väikelennukilt marutaudi vastast vaktsiinisööta metsloomadele.
Vaktsiinisööta ei külvata lennukitelt linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt.
Täna algab aasta linnu auli joonistusvõistlus
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.
Iga osaleja saab võistlusele esitada ühe digitaalselt või käsitsi joonistatud pildi. Joonistus tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobril elektroonilisel kujul aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul oleva vormi kaudu.
37. NÄDAL 11.09.2023 - 17.9.2023. Jõgeval ja selle ümbruses
Maastik oli jätkuvalt suviselt roheline
Nädala esimene pool oli erakordselt soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis siis 17,4…18,6 kraadini, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) viie kuni seitsme kraadi võrra.
Puravikusuvi
Kivipuraviku kübarad 3.09.20
Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust!
Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne puravikuriit oli roninud sülle…
Olete Te risparte veel rannikul märganud
Ristpart Tadorna tadorna
Seelindude sügisrännet on kõikjal suhteliselt vähe uuritud ja ka kajastatud. Proovime tänavu veelindude näitel seda teha, siis võiks näiteks tuleval aastal vaadata värvuliste poole.
Punapuravikud tunnevad ära isegi lapsed
Mükoriisaseente puhul moodustubki seenniidistikust ja puude juurtest omavaheline läbipõimunud mükoriisa. Kasvav seen on mükoriisa poolt moodustatud vili, mis kasvatatakse selleks, et seeneliik oleks võimeline eoste abil paljunema.
Punapuravikud moodustavad mükoriisa nii haabade, kaskede kui pajudega ja nii sobivad nende kasvukohtadeks suures osas leht- või segametsad.
Punapuravike rikkalik korjeaeg meie metsades kestab ja punase kübaraga puravikke saame kindlasti korjata kuu lõpuni, aga olenevalt ilmastikust kauemgi.
Kaasikutes kasvavatest kasepuravikest
Sügisene rikkalik seeneaeg kestab ja püüame seenelistele ja lugejatele tutvustada söögiseeni sarnaste liikidega, et määramine hõlpsam ning korjatud seente tarvitamine ohtlik ei oleks. Lisaks oleme alati toonitanud ka seda, et korjata tuleks neid seeni mida kindlasti tunnete. Tundmatu seene määramiseks on mõttekas isend metsast kaasa võtte eraldi karbis sest pildistatud seent on palju keerulisem määrata isegi kogenud mükoloogil.