Uudisvoogude koguja

Ronk ehk kaaren      Corvus corax 

Kaljukotkas ehk maakotkas     Aquila chrysaetos

Kaljukotkad on paigalinnud ja talvituvad oma pesitsuspaiga lähistel. Pesapaiku asustatakse aastakümneid ja paljude pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Noored mittepesitsevad linnud hulguvad laialt ringi.

Sute levik Euroopas. 
Foto: LCIE, 2024. Large carnivore distribution maps and population updates 2017-2022/23.

Novembris tuli välja Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) uus aruanne suurkiskjate leviku ja arvukuse kohta Euroopas. Analüüsitud loomade hulka kuulusid lisaks hundile, karule ja ilvesele ka šaakal ja ahm. Soovitame kindlasti lugeda ka teiste suurkiskjate kohta, kuid omalt poolt võtame kokku hunte puudutava info.

Tekst: Laura Kiiroja
 

Veelinnuvaatlus Kunda jõel Anguse külas, mis asub Kirde-

otsestriim | uudised | foorum

otsestriim | uudised | foorum

Kühmnokk-luik          Cygnus olor

Metskits

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Nagu näha on Alutaguse metsade all veel piisavalt lund hoolimata selle nädala sulailmadest.

Tekst ja fotod: OLEV ABNER

Saare (Fraxinus) perekonnas on ligi 60 praegu aktsepteeritud liiki ja suur hulk liike pärineb parasvöötmest. Eestis näeb haljastuses sagedamini vaid Põhja-Ameerika idaosast pärit pensilvaania saart ehk punast saart (F. pennsylvanica) ja rohelist saart (F. pennsylvanica var. subintegerrima, sün. F. lanceolata). Eriti populaarsed olid need saared haljastuses pärast teist maailmasõda. Nende eelis hariliku saare ees on lehtede kuldkollane sügisvärvus.

Nurmkanad koduõue puhastatud jalgrajal

Tekst ja fotod: IVAR SIBUL

Tänavuse aasta puu on harilik saar, kes kandis seda tiitlit ka 2007. aastal. Sissejuhatavas artiklis meenutame saare kohta looduses ja metsanduses, vaatleme tema põhilisi vaenlasi ja kasutusvõimalusi. Vahepealse 18 aasta jooksul on Eestisse ilmunud ohtlik saarekahjustaja saaresurm, mille tõttu on meie metsades jäänud saarepuid varasemast märksa vähemaks.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuhuvilisi sel nädalavahetusel loendama mererannikul ja siseveekogudel olevaid linde, et hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust. 

Sinikael-part        Anas platyrhynchos

Talvike                    Emberiza citrinella        

Põldvarblane         Passer montanus

Eile taliharjapäevaga murdus talve selgroog. Vanarahvas arvas, et taliharjapäevaga hakkavad lumest turritavad kõrred lund vihkama ja algab pikaldane lume sulamine. Ongi sula ja umbes nädala lõpuni - saame näha.

ELF kutsub esitama kandidaate 2024. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk. Kandideerimisavaldusi saab esitada 17. jaanuarini 2025.

Manija loomad

30. jaanuaril kell 9-11 on kõik huvilised oodatud pärandniitude virtuaalsele kohvihommikule. Seal anname ülevaate meie niitude seisundist ja võimalustest osaleda nende taastamisel ja hooldamisel.

Anname nõu, kuidas osaleda niidutaastamiste hangetes ning millised on hooldustoetuste taotlemise võimalused 2025. aastal. Oma parimaid praktikaid jagavad pärandniitude hooldajad ning küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaameti spetsialistid.

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Paks lumekiht elupuu hekil

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…0,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9...5,0 kraadi võrra.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel -11,0 °C ja maksimaalseks -3,5 °C.

Harilik hiissammal

Harilik hiissammal    Leucodon sciuroides

Hiissammal on meie looduses üpris tavaline, kasvades vanade lehtpuude tüvede keskosas märgatava lokilise polstrina, aga võib vahel ulatuda isegi puu võrani. Talvisel ajal puid vaadeldes väärt märkamine. Nimetatud tüvesammal talub kerget õhusaastet, seega võime sammalt leida linnaparkides, kalmistutel, alleedel ja muidugi lehtpuu või segametsades kasvamas. Vahel harva võib kasvada ka kividel.