Uudisvoogude koguja

Pressiteade

Vanema põlvkonna metsamehed, asjatundjad praktikud algatasid metsapetitsiooni

4.05.2026

Metsanduse asjatundjad algatasid petitsiooni metsaseaduse reformimiseks: praegune raiepoliitika hävitab Eesti metsade tulevikku

Lepapoid kaselehel, lepa pungad ei olnud veel puhkenud

Kunstnik ja lavastaja Ene-Liis Semper mõtiskleb selle üle, et loomingulise õppe aluseks on inimese enda kogemus, kui päriselt midagi teed. Õpe toimub läbi eeskuju, kui oled koos inimestega, kes sind inspireerivad.

Ööülikool tänab: Ülle Madise, Piret Arukaevu ja Õiguskantsleri Kantselei.
Muusika: Sven Grünberg ja Mess

Heli Külli Tüli
Toimetaja Jaan Tootsen

Puhkemetsade teema kirjutamisest Looduskalendris on möödunud kolm aastat (Puhkemets, 2023), kuid endiselt jätkuvad lageraied väärtuslikes kodumetsades ja püsimetsakasvatuse võimalusesse suhtutakse skeptiliselt.

Lõokese talveks kutsutakse sellist nähtust, kui lumi kevadel uuesti maha sajab pärast pikka sooja perioodi, kui lilled juba õitsevad ja palju rändlinde siia tagasi jõudnud, 

Nartsissid lumes

Nädala ilmastik kujunes jahedaks, tuuliseks ja muutlikuks, nädala teisel poolel sajuseks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 1,7…6,3 °C piires, mis oli normist (keskmine 1991-2020) 0,1…6,4 kraadi võrra külmem. 

Mets on raagus, aga toomingad juba lehtinud

Filmirežissöör Rainer Sarnet mõtiskleb elu suurte küsimuste üle. Omavahel põimuvad argipäev, kunst ja religioon.

Muusika: Pixies, La La Love You

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Võsaülased alustasid õitsemist.

Nädala esimesed päevad olid pilves ja sajused. Teisipäeva hommikupoolikul tuli vihma hulka ka veidi lörtsi. Kahe esimese päevaga kogunes Jõgeva ilmajaama andmeil sademeid 4,2 mm ja kolmapäeva öösel lisandus veel 0,3 mm. Edaspidi enam sademeid ei esinenud. 

Oleme luulelainel. Põnev on vaadata, kuidas inimsoo erinev suhtumine hunti sõltuvalt ajastust kajab ka läbi kunsti. Täna jagame näiteks kaht erinevat luuletust sarnasest olukorrast - hunt silmitsi küttidega - kuid sootuks erineva nurga alt. Esimese luuletuse autoriks on Karl Eduard Sööt ning luuletus ilmus 1894. aastal. Teise luuletuse autoriks on Heljo Mänd ning see ilmus 1960. aastal. Kõigepealt jagame luuletusi ja seejärel pakume konteksti mõistmiseks taustainfot.
 

Lõhnav kannike.

Märts oli erakordselt soe. Kuu keskmine õhutemperatuur 4,3 °C ületas normi
(keskmine 1991-2020) 5,6 kraadi ja kogu vaatlusrea (1922-2025) keskmist 7,1
kraadi võrra. 

Täna on munapüha – munade värvimise, kinkimise ja koksimise aeg. Aga kindlasti ka aeg, mil mõelda kõigile imelistele linnumunadele.

Looduses esinevad linnumunad võivad olla imeliselt värviküllased vaatamata sellele, et värvide moodustamiseks on kasutusel vaid kaks pigmenti: punakaspruun protoporfüriin ja helesinine biliverdiin.

1. aprill on küll möödas, kuid natuke hundikomöödiat kulub ikka ära. 

Möödunud aasta novembris ilmus üleeuroopaline teadusuuring avalikkuse suhtumisest suurkiskjatesse (Chapron et al., 2025). Uuring toimus aastal 2022-2023 ning selle käigus küsitleti 10807 inimest 23 Euroopa Liidu riigist (igast EL riigist, kus on alalised suurkiskjate populatsioonid). Uuring hõlmas ka Eestit. Siinkohal toome välja mõned märkimisväärsemad tulemused.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Rolf Peterson

Janek Joab kõneles Karula rahvuspargi külastuskeskuses toimunud vestlusõhtul "Värbkakk – väike lind, suured lood!", kuidas on kohtuda metsas värbkakuga – väikese, kuid üllatavalt julge kakulisega. Ta jagas oma kohtumiste lugusid erinevate värbkakkudega, rääkis piltide sünni telgitagustest ning sellest, kuidas linnud kogu jäädvustamise kulgu juhivad.

Suur tänu Jankile, et oma lugusid jagasid!