Uudisvoogude koguja

Kullerkupud kasvukohal

Harilik kullerkupp ehk kullerkupp         Trollius europaeus

Seebilillede kasvukoht vanema tee veeres

Emaskuldnokk poegi toitmas

Isaslind pesaaval

Isaslind Kergu pesal

Hanevitsade kasvukoht

Auto rataste all hukka saanud rästik

Tänavu 29. jaanuaril algas yin puumao aasta. Hiinlased peavad madu hea õnne kuulutajaks.

Kogu aasta vältel kestab ettevõtmine „maoaastal roomajad kaardile“.

Tutvu harrastusteaduse projektiga: LINK

Toomingad õitsevad

Harilik toomingas      Padus avium

Kui Põhja-Eestis toomingas alustas õitsemisega, siis Lõuna-Eestis algas õitsemine juba aprilli viimastel päevadel.

Jõhvikate kasvukohad jäävad siirdesoodesse ja rabaveertesse

Harilik jõhvikas        Oxycoccus palustris

Harimäe vaatetorn

Kõigil loodushuvilistel on taas võimalik külastada Harimäe vaatetorni. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on sügisest saati teinud koos partneritega tublit tööd ning nüüdseks on uus ja uhke vaatetorn külastajatele avatud. Torn on tugeva metallkonstruktsiooniga, mida katavad dekoratiivsed puitdetailid. 

Vaatetornil on neli platvormi, neist kõige ülemine asub 24 meetri kõrgusel. Vaatetorn ise on 27,5 meetrit kõrge. Uue kuue on saanud ka torni juures olev lõkkekoht koos varjualusega ning infotahvlid.

Rohetiib         Callophrys rubi

Rebane ehk punarebane    Vulpes vulpes  

Isaslind allub emaslinnule pesal

Must-toonekurg      Ciconia nigra

Musträstas         Turdus merula

Teder      Tetrao tetrix

Tedremängud kestavad ja suured linnud alustavad mänguga juba koidueelsel ajal ehk siis, kui inimsilm pimeduses veel miskit ei seleta. 

Halljänes hiilis ettevaatlikult metsaservast välja. Kõrvad olid algul alla surutud, et mitte silma hakata.

Halljänes      Lepus europaeus

Kalevi Kull 

Kliimaministeerium tunnustas täna Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse ehk Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga Tartu Ülikooli biosemiootika professorit Kalevi Kulli pikaajalise ja mitmekülgse panuse eest Eesti looduskaitsesse. Lisaks anti üle looduskaitsemärgid silmapaistvatele inimestele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud Eesti looduse hoidmisele ja väärtustamisele.

Paari-kolmepäevased põdravasikad, kelle lähedusest pildistaja kiirelt eemaldus

Põder          Alces alces

Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk siis tänases saates isa ja tütar - Tiit ja Helena.

Meri on kõikjal meie ümber – üle 70% maakerast on kaetud maailmamerega. Sellel merel seilab paar miljonit kaubalaevnikku, kümneid miljonid kalureid, sadu miljoneid niisama meresõpru. Kes on need mehed ja naised, kes vaatavad igatsevalt silmapiiri suunas, panevad endile kuldse kõrvarõnga ühte kõrva, tätoveerivad ankru käele? Kas meri ühendab või hoopis lahutab meid? Kas romantiline soolopurjetaja ja naftaplatvormi vahetuseülem on sama vennaskonna liikmed?

Saade on salvestatud 2024 aasta suvel Tallinnas toimunud purjeõpperegatil Tall Ships Races.

Head loodusesõbrad!

Mais ja juunis kutsume Sind saama osa pärandniitude majandajate argielust - neljal nädalavahetusel avavad oma koduväravad talumajapidamised, et tutvustada oma niitude mitmekesisust, pärandtõuge ning taastamis- ja hooldustöid.