Uudisvoogude koguja

Esiplaanil kasulaps Bonus

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula kurepesa sai kasulapse, kelle LK foorumi liikmed tabavalt Bonuseks nimetasid.

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Veidi enne kella nelja öösel avastab uute õdede-vendade jaoks kasulaps pesale jäetud kala. Uue asuka pesale toomisest pole möödunud veel poolteist tundi.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Pöialpoiss

Lind, kes kannab pöialpoisi nime, on selle saanud oma väiksuse tõttu – tegemist on Euroopa pisima linnuga. Selle 5–7 grammi kaaluva linnukese on valinud rahvuslinnuks üks Euroopa väiksemaid riike Luksemburg.

Kella kümneks õhtul ei ole vanalinnud pesale jõudnud

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Eile õhtune kasulapse toomise segas ära emaslind Kaia, kes jäi ööseks pesale ja läks poegadele toitu hankima kell veerand viis hommikul.

Liikide aktsiaturg? Idee, mis võib kaitsta ohustatud liike

Teadlased pakuvad elurikkust ohustava tegevuse hinna kindlaksmääramiseks välja „liikide aktsiaturu“ kontseptsiooni

Praeguseks on teadlased kirjeldanud enam kui 2 miljonit liiki, kusjuures miljonid liigid on veel avastamata. Olgugi, et liikidel on iseeneslik väärtus, pakuvad paljud neist selle kõrval inimkonnale ka ökosüsteemiteenuseid – näiteks tolmeldavad putukad meie põllukultuure, lagundavad orgaanilisi ja tehislikke materjale.

2. juulil, pärandniitude päeval ühendavad kolm pärandniitudega tegelevat LIFE’i projekti – „Loodusrikas Eesti“, PuisniiduLIFE  ja LIFE Sidusad pärandniidud oma jõud, et pakkuda huvilistele võimalust tutvuda erinevate niidukooslustega. Matku juhendavad nii maahooldajad kui ka looduskaitsjad. Matkale saab minna mitmesse Eesti kanti.

Emaslind Kaia jäi ööseks pesale, mida ta pole paar nädalat teinud

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Ettenägematu takistus emaslinnu pesale jäämisega. Emaslindu ei tohi pesalt minema peletada.

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Aga mina istun juba oksal

Kanakull        Accipiter gentilis

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistluse viienda vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. juuni südaööni. Määramisvõistluse kuuenda hooaja viienda vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

Naat õitseb

Nädal algas jahedate ilmadega.

Esmaspäeva õhtupoolikul oli kuulda müristamist, lõi välku ja sadas vihma. See oli nädala ainuke sajune päev. Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas mõõdeti ööpäeva sademete summaks 5,4 mm. Pärast sadu tekkis udu.

Udu esmaspäeva õhtul

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn         Picoides tridactylus

Laanerähnid asustavad meie vanemaid loodusmetsi, kuhu tänapäevaste metsamasinatega on ligipääs raskendatud seetõttu pole laanerähnide elupaiku suudetud veel eriti vähemaks raiuda.

Kas ma olen juba kotka moodi?

Pesal näeme veel noorkotka seljasulestikku

Noorlinnud

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Tartumaa kalakotkapaari emaslind Iirise ja isaslind Ivo (kalakotkakaamera2) pesal koorusid kolm kotkapojad nelja nädala eest.

Video: Tristan Orecchioni

Pidevalt kasvavate ja näljaste kullipoegade toitmine võtab emaslinnu kuuldavalt hingeldama

Kanakull        Accipiter gentilis

Harilik pohl        Vaccinium vitis-idaea

Eile arutlesime tänavuse maasikasaagi üle sest viljad valmivad, aga pohlad veel õitsevad.

Pohla kasvupinnaseks sobivad hästi vett läbilaskvad liivased mullad, harvemini turvasmullad. Kasvukohtadeks palumetsad, nõmme-, raba- ehk soometsad kus aeglaselt kõdunevate okaspuu okastega pinnas on happeline ja pohlataimedele sobilik Sageli pohla ja mustika kasvukohad kattuvad.

Hommikused toimetamised

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Eelmisel nädalavahetusel olid metsmaasikad veel poolvalged

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Kooru järv 2004. aastal. Pildistas H. Timm. EMÜ kogust

Rekord nr. 447       Kõrgeim temperatuur siseveekogus        

Kõrgeima mõõdetud veetemperatuuri andmed Kooru järves andis Ingmar Ott. Rekordiks mõõdeti 28,7 kraadi. Kooru järv on rannajärv Põhja-Saaremaal.

Teiseks kõrgeimaid soojakraade 28, 5  on mõõdetud Loosalu rabajärves ja 28 kraadi Kirikulahes, mis on rannajärv Hiiumaal. Neljandal kohal on 27,6 kraadiga Nohipalo Mustjärv.

Kuumematel suveperioodidel võib meie järvede veetemperatuur  tõusta päris kõrgele.