Uudisvoogude koguja

Eesti esimene kutseline kunstnik tõestas oma värvika eluteega, et unistada tasub suurelt ning edasi tuleb minna ka raskuste kiuste. Milles ikkagi seisnes Köleri fenomen ja miks on meil teda jätkuvalt vaja ka 200 aastat pärast tema sündi?

Vestlusringis löövad kaasa KÖLER 200 näituste kuraatorid Kristjan Mändmaa (Viljandi  Muuseum) ja Mari Vallikivi (Kondase Keskus) ning kunstiajaloolane ja õpetaja Tiina-Mall Kreem.

Ööülikool tänab: Katre Ratassepp, Viljandi Muuseum ja Kondase Keskus.

Muusika: Felix Mendelssohn 

Heli: Taisto Uuslail, Külli Tüli

Õunapuu kultivar punaste õunviljadega

 

Metskibuvitsa marjad

Video fail

Videos külastavad Vodja kooli lapsed tänavuse õppeaasta avamatkal Kollassaare Hiiekõivu, mida ümbritseva aia külge seovad villasest lõngast annipaelu.
Video: Helen Arusoo
Tekst: Ahto Kaasik

 

Kunstnik Urmas Lüüs: „Tavaliselt armastatakse vaimu ja mateeriat dualistlikult vastandada, kuid olles nö «asjade valmistaja» tajun seda suhet märksa läbikasvanumalt. Vaimukultuuri ja materiaalset kultuuri ei saa eraldada, need mõlemad eksisteerivad vaid üksteisele toetudes. Räägin sellest, kuidas inimesed loovad asju ja seejärel asjad inimesi loovad.“

Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid, Eesti Kultuurkapitali ja kõiki meie toetajaid!

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Muusika: Urmas Lüüsi ja Erik Alalooga bänd Postinstrumentum

Kiivitajate ja rüütade parv põllul

 

 

Tänavu suvel 12. juunil avatud Järvselja uue jahilossi ehk Maaülikooli Järvselja õppe-ja katsemetskonna katusel näitab tuule suunda susi. Tuulelipp lisandub Eesti hundisümboolika hulka -  viimatistest suurematest võib nimetada uue Sisekaitseakadeemia õppehoone ette planeeritavad hundipere installatsiooni, mis valmib lähitulevikus.  Järvseljal lossil on hundid aga nii logol kui tuulelipul.

 

Harilik soomustorik

 

 

Suur-metsaherilase pesa vahtra võras.

 

 

Eile õhtul viibisid paljud loodushuvilised õues, et jälgida järjekordset taevaetendust: Eestis oli osaline päikesevarjutus. Nagu uudistest kuulsin, sõitsid mõned tõsisemad astronoomiahuvilised isegi Lõuna-Euroopasse, et saada osa täielikust päikesevarjutusest. 

Otepää kõrgematel küngastel olid sel korral päikesevaatlusteks head tingimused. Kuigi jah – varjutuse algstaadiumis oli päike liialt ere, et seda palja silmaga vaadelda. Aga nagu loojangute puhul ikka, muutuvad päikese vaatlemise võimalused iga minutiga etemaks!

Lehevaablaste ebaröövikud pihlaka lehti söömas