Uudisvoogude koguja

Üksikud vahtrad olid esmaspäeval veel lehes, kolmapäeval puhkus tuul need lehed puult maha

Mudakonn. Foto: Margit Turb

Sellesügisesed kahepaiksete sigimisveekogude tööd on tehtud: taastati 22 väikeveekogu, neist 11 Otepää looduspargis, 2 Haanja looduspargis ja 9 Sadramõtsa loodusalal. 

 

 

"Restu paisjärve ümbrus on üsna ürgse iseloomuga. Seal läheb fantaasia tööle. Nii siis tekkiski selle vaatega kujutlus, et Pühajõge ületab üks puuolend," kirjutab Hiite kuvavõistluse võidupildi kohta autor Leida Laureliine Uuspek, kes jäädvustas foto Väike-Emajõe ehk Pühajõe ääres. Võidutöö  pälvis ka 1000 euro suuruse auhinna. 

Lõpule jõudnud ajalooliste looduslike pühapaikade18. rahvusvahelise kuvavõistluse hindamiskogu jagas 22 kategoorias välja 24 auhinda. 
 

Särav ja mänguline loeng klaveriõpetajalt, kellel on õpilasi üle kogu maailma. Pianist ja muusikapedagoog Arbo Valdma jagab oma kogemusi muusiku teekonnast ning mõtiskleb hea õpetaja suurimatest väärtustest – empaatiast, kannatlikkusest ja inspireerimisvõimest. Loeng näitab, kuidas pühendumus ja armastus klaveri vastu avavad inimese loomingulised allikad.

Ööülikool tänab: Kaija Velmet, rahvusvaheline klaverifestival SUVEUNIversiteet.

Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Ajakirja Eesti Loodus tänavuse, 26. fotovõistluse tulemused kuulutati välja ja auhinnad anti kätte 6. novembril Tartu loodusmajas. Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti suurim ja pikaajalisim loodusfotokonkurss, mida on korraldatud igal aastal juba alates 1999. aastast.

Üldvõidu ehk loomafotode peaauhinna on pälvinud Remo Savisaar fotoga "Aasta saak": mink on saanud kätte emase sinikael-pardi (avapildil).

 Enamik lehtpuid on raagus

Nädala alguses oli harilik kikkapuu veel lehes, nädala lõpus juba raagus

 

Eesti Looduse 26. fotovõistlusele saadetud tööd on hinnatud ning enim tähelepanu pälvinud pildid välja nopitud. Auhinnasaajad selguvad fotovõistluse lõpuüritusel neljapäeval, 6. novembril algusega kell 15 Tartu loodusmajas.

Üritusel vaadatakse võistlusele saadetud fotosid ja kuulata saab sekka head muusikat Taisto Uuslaililt. 

Kultuurmustika lehed on sügisel värvilised

Saialill

Sügis on jõudnud igasse metsaserva, tuues kaasa iseloomuliku värvidemängu ja melanhoolse, kuid kauni meeleolu.

Varem lopsakalt rohetanud sõnajalad on nüüdseks omandanud sügava kuldkollase tooni, valmistudes talveks. Just sel hetkel, kui päike hakkas silmapiiri taha vajuma, leidsid selle madalad kiired tee läbi puude ning langesid otse metsa ääres kasvavatele sõnajalgadele.

Tulemuseks oli lummav vaatepilt: erkkollane sõnajalapuhmas säras tumedama ja juba varjudesse sukelduva metsa taustal.

Sel pühapäeval, 26. oktoobril läheb Eesti koos ülejäänud Euroopa Liiduga üle talveajale. See tähendab, et ööl vastu pühapäeva kell 4.00 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi, kella 3.00 peale. Inimeste jaoks tähendab see üht lisatundi und, kuid loodusele on see vaid üks tavaline sügispäev.

Eesti metsades toimunud lindude pesitsusaegsed raied tõid tänavu kaasa erakordselt suure looduskahju. Keskkonnaameti kontrollide põhjal tehtud hinnang näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodi raied hävitasid vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.

Keskkonnaamet kontrollis 15. aprillist kuni 30. juunini pesitsusrahu järgimist 2667 metsateatisega alal. Aktiivne raietegevus tuvastati neist 152-l ehk 5,7% juhtudest. Sama proportsiooni üle-eestilise metsateatiste mahu peale kandes võib hinnata, et pesitsusaegsel perioodil toimus üle tuhande raie igal ajahetkel.

Järva vald on üks vähestest, kelle vapi peal on kujutatud looma. Jõhvi vallas on hirv, Otepääl ja Põhja-Pärnumaal näiteks karu, Saarde vallas ilves. Et Järval vallas on lausa hunt, on väga tore. 

 

 

Kollendav valge sinepi põld

Punetavad vahtrad

Viimasel ajal on Kagu-Eestist tulnud teateid puumavaatlustest. 16. oktoobrist on puumat koos kodumaise kaslase ilvesega 
võimalik oma silmaga vaadata ka Tallinnas Eesti Loodusmuuseumi hüpiknäitusel „Puuma buum“. Muuseumi kogudest ekstra välja toodud puuma ja ilvese topiseid kõrvutades saab uurida kahe kaslase erisusi ning mõelda kriitiliselt kaasa, kuidas puuma üldse Eestisse võib sattuda ja siinsetes oludes hakkama saaks.

Sügis on saabunud ning metsad säravad taas värvilistes toonides. Metsaelanikud valmistuvad tasapisi talveks. 

Osa linde suundub lõunamaale, et veeta seal külmemad kuud, samas kui teised liigid on kohastunud siinse karmima kliimaga ja suudavad selle raske aja kasina toiduvaruga üle elada. 

Video fail

 

Punase tamme lehed hakkasid värvuma