Uudisvoogude koguja

 Täna (24.12) on maarahva kalendri järgi vana aasta õhtu ja homme (25.12) algab uus päikeseaasta. Olgu see algav aasta meile kõigile ilu ja põnevust pakkuv! Tänavusel Loodusemehe jõulukaardil näeme kuusel rippuvat jäätilka, mis on pildistatud eile (23.12).

Metsastuv karjäär Siimustis

Pühapäeval paistis pilvede vahelt korraks päike ja muutis ümbruses värvid säravaks

 

Täna, 21. detsembril on talvine pööripäev. See tähendab, et käes on aasta lühim päev ja eelolev öö on aasta kõige pikem. Astronoomiline talv saab oma ametliku alguse kell 17.03.

Sel hetkel on Maa oma orbiidil ümber Päikese jõudnud punkti, kus meie planeedi põhjapoolus on Päikesest maksimaalselt eemale pööratud. Kui lõunapoolkeral tähistab see suve algust, siis meil, põhjapoolkeral, algab astronoomiline talv.

Kirjandusteadlane ja kirjanik Arne Merilai kõneleb Madis Kõivust.

Kes oli Kõiv? Haruldane anne Eesti kultuuris: füüsik ja lüürik, analüütiline filosoof ja tunnustatud näitekirjanik, keerulise mõtlemisega esseist ja naivistlik harrastusmaalija. Lisaks suur unenägija, unenägude kirjapanija ja analüüsija – Hando Runneli sõnutsi „unes suur sipleja“.

Arne Merilai räägib Kõivust isiklikult, toetudes mälestustele ja muljetele, legendidele ja kuulujuttudele ning loomulikult Kõivu enda tekstidele, tulemuseks puhtsubjektiivne vaade Madis Kõivu vastuolulisele isiksusele.

Loeng on salvestatud 13. aprillil 2025 Tartu Uues Teatris Kõivule pühendatud filosoofipäeval. Kommentaari lisas Enn Lillemets. Madis Kõivu tekste loevad Grete Jürgenson ja Priit Põldma.

„Ööülikool“ tänab: Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut, kultuuriteaduste instituut ja Eesti Kultuurkapital; Henri Otsing ja Tartu Uus Teater.

Muusika: Kaisa Kuslapuu „Kinnihoidmas“

Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Priit Põldma
Produtsent: Jaan Tootsen

Reedene lumekirme murul

 

Alates kooljakuu algusest olen oma aias jälginud tähelepanelikult kolme kompostri ümber toimuvat. Märkasin nende juures urgusid, mis olid selgelt palju suuremad kui hiirte käigud. Kompostil tegutsevatest kaelushiirtest ja juttselg-hiirtest olen siin juba varasemalt kirjutanud. Nüüd aga võtame vaatluse alla Otepääl asuva „komposter-ridaelamu“ ühe peategelase – tuhkru.

Kas teadsite, et lisaks ujumisele on hundid ka koerlaste kohta üllatavalt osavad ronijad?

Teoloog ja EELK Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus mõtiskleb selle üle, mis ühendab Assisi Püha Franciscust, kelle surmast möödub tuleval aastal 800 aastat ning New Mexicos Albuquerques tegutsevat frantsiskaani teoloogi ja vaimulikku õpetajat Richard Rohri. Esmalt püüd ühendada kontemplatiivne vaimsus ja teeniv ehk sotsiaalselt aktiivne eluviis. Teiseks müstilise kaemuse ehk isikliku jumalakogemuse rõhutamine religioonis. Kolmandaks piiritu vendlus, solidaarsus või kokkukuuluvus kõige olevaga.

Muusika: Vox Clamantis „Messe du Jour. Offertoire Tui sunt“, dirigent Jaan-Eik Tulve

Ööülikool tänab: Liina Kilemit ja EELK Usuteaduste Instituut
Salvestatud Viljandi Pärimusmuusika Aidas

Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla mõtiskleb oma loomingu näitel maailma risoomsest struktuurist. Ta usub, et iga distsipliin täiendab teist; eri valdkondade teadmisi kaasates ja horisontaalselt läbi loomingu liikudes võib elu essentsile ehk lähemalegi jõuda, kui ühe erialaga sügavuti kaevudes. Sest kõik on kõigega ühenduses.

Ööülikool tänab: Angelika Sokolova ja Eesti Selts Belgias.

Muusika: Mingo Rajandi „My Lil One“

Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Ööülikool 2025

Puidu-sametkõrges raagremmelgal

Soomaa Rahvuspark, Kuresoo raba päikesetõus. Foto: Toomas Kalda

8. detsembril tähistame kolme Eesti rahvuspargi – Karula, Soomaa ja Vilsandi 32-aastast sünnipäeva. Loodushoid nendel aladel on aga märksa pikema ajalooga:

Tänavune rändlindude saabumine lõi rekordeid nii vaatlusaktiivsuses kui ka liikide varastes saabumistes. Linnuvaatlejad panid kevadel kirja pea sada viiskümmend tuhat vaatlust ning esimesed rändlinnud saabusid juba jaanuari lõpus.

Eesti ornitoloogiaühingu üleskutsele rändlindude märkamisest teada anda reageerisid linnuvaatlejad usinalt: veebruarist kuni mai lõpuni pandi töölaual PlutoF kirja 141 989 vaatlust.

Annetamistalgutel toetasid linnuhuvilised piiritaja pesakaamerat 1628 euroga. Tänu toetusele saab Eesti ornitoloogiaühing 2026. aasta suvel üles seada veebikaamera, et vahendada otsepilti piiritaja pesaelust tuhandetele inimestele.

Kogume eestlaste mälestusi hundiga kohtumisest. Silmapaistvamad lood avaldaksime saatja lahkel loal ka rahvuslooma Facebooki lehel ja kodulehel (Looduskalendris).

Meeldetuletuseks:
 

• Kohtudes hundiga jälgi hoolikalt tema olekut ja käitumist ning reageeri vastavalt sellele.  

• Kui näed hunti ning tema sind ei märka - ole rahulik ja naudi hetke. Kui võimalik, salvesta kohtumine ja edasta teade Loodusvaatluse.ee 

 

Jätkame Loodusemehe kompostris ja selle lähiümbruses tegutsevate loomade tutvustamisega. Tänane lugu on kartulikoori tassivast juttselg-hiirest.

Juttselg-hiir on Eesti põldude ja heinamaade üks tavalisemaid hiiri, kes tunneb end koduselt muuhulgas ka väikelinnade aedades. Talvel on selle hiirekese määramine imelihtne, sest teisi musta seljajutiga närilisi meil sel ajal ei esine.

Odalätsi allikad samanimelisel maastikukaitsealal.

Keskkonnaportaali on lisandunud uus interaktiivne töölaud Natura 2000 ja kaitsealade kohta. Töölaual saab vaadata kaitsvate alade andmeid nt omandivormide, kõlvikulise jaotuse kohta. Samuti kuvatakse töölaul infot alal registreeritud loodusobjektide, elupaigatüüpide ja kaitstavate liikide kohta. Keskkonnaportaali lehel olevat infot saavad kasutada kõik huvilised, kellel on vaja ülevaatlikku infot kaitstavate alade kohta. 

Päikseline kolmapäev õhukese lumikattega ja nõrga härmatisega.

Aastast aastasse, alates hilissügisest kuni varakevadeni, mil hundid on rohkem liikumas, hakkavad sagenema ka huntide ja koerte konfliktid.  Ning samuti kirjutised meedias, mis koerte ja huntide suhteid ebanormaalseks peavad.

Tekst ja foto: Laura Kiiroja