Uudisvoogude koguja

Käesolev raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed.

Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud.

Vägev! Ilus! Enneolematu! Roheline draakon. Vonklev neoonmadu. Põhjataeva tulekaru!

Talvike       Emberiza citrinella

Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku, tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.

Tekst: Laura Kiiroja

Kasvatada last, kes hunti hirmutavaks ja kurjaks ei pea, on vanematele keeruline ülesanne. Tundub, et igas Disney multikas (“Lumekuningannast” “Kaunitari ja koletiseni”) ning igas muinasjutus (“Punamütsikesest” “Kolme põrsakeseni”) on hunt peamine ohuallikas, kes mitte ainult pole koletu kuri, vaid tal on ka kange isu just nende kõige paremate tegelaste järele. Õpetada lapsele, et hunt ei ole tegelikult halb, on justkui tuuleveskitega võitlemine.

Talvine aialinnuvaatlus toimub tänavu 28.-30. jaanuaril olles Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Möödunud aastal osales 2050 vaatluskohas kokku 3055 inimest, kes vaatlesid ligi 71 500 lindu 69 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 35 lindu, kõige arvukam ja sagedasem lind oli rasvatihane.

Osa võtma on oodatud igas vanuses huvilised üle Eesti.

Aasta mullaks 2022 valiti Eesti Mullateaduse Seltsi poolt tehismuld , tunnuslausega "masinaga muudetud maa.

Tehismullad on väga tugeva inimmõjuga mullad, kus loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist.

Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke, mis on lahutamatult seotud taimedega ja muu elustikuga, on ka neil aladel looduslik protsess.

Metsnugis

Rekord nr. 384        Küttimisrekordid - metsnugis

Metsnugis        Martes martes

Kõige rohkem metsnugiseid kütiti 2013. aastal, kokku 3830 isendit.

Näiteks: 2003. aastal kütiti 2201 metsnugist.

              1993. aastal loendati neid 6100 ja kütiti 1250.

Jõgeval asutati Sordikasvanduse juurde Mihkel Pilli käskkirjaga ilmajaam 1922. aastal 11. jaanuaril. Meteoroloogilised vaatlused algasid 15. jaanuarist. Esimene vaatlusväljak asus Jõgeva alevikus Pedja jõe saarel pargi läheduses. Peagi viidi vaatlused üle avatumasse kohta põllu äärde jõe idakaldal. Päikesepaistet registreeriti laboratooriumi katusel. Esialgu toimusid vaatlused kolm korda päevas – kell 7, 13, 21. Öine vaatlusaeg (kell 1) lisandus alles 1950. aastal.

pruunkaru

 

Lae alla PDF

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus toimub 2022. aastal juba 56. korda.

Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist. Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Vareskaera-aasasilmik      Coenonympha hero

Vareskaera-aasasilmik on kõikjal euroopas kus ta veel esineb kaitsealune liik.

Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)

Täna öösel lahkus meie hulgast meie vanim loodusemees Juhan Lepasaar.

Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar elas Alutaguse vallas Oonurme külas Lepasaare talus ja tähistas  13. mail 2021. aastal oma 100-ndat juubelit.

Juhan Lepasaarest valmis stuudios Eesti Telefilm 1994. aastal Rein Marani autorifilm „Kandlekuusk“.

Huviline leiab filmi: LINK

Videousutlused „Jutud Juhaniga“

Tutvu eElurikkuse portaaliga SIIN

Uue aasta tulekuga täitus portaalis eElurikkus 5 miljonit kirjet, mis on sisestatud Eesti kohta. Portaali eesmärk on kuvada Eesti eluslooduse informatsiooni: kasutaja leiab vastuse küsimustele, milliseid taime-, looma- või seeneliike on Eestis avastatud.

Pasknäär        Garrulus glandarius

Talilindude kaamera ees on kahel pasknääride paaril „pidu“.

Talilinnukaamera - pasknäär: LINK

Ahven      Perca fluviatilis

Jäätunud lumi põõsastel

Nädal algas parajalt külma sombuse talveilmaga ja sadas lund.

Minimaalne õhutemperatuur langes sel päeval ligi kuue miinuskaardini ja maksimaalne tõusis ligi kolme miinuskraadini.

Teisipäeval läks sulale ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis 2,7 °C. Plusskraadid jätkusid ka järgmisel päeval. Sadas lörtsi ja vihma. Lume paksus kahanes vähehaaval ja vesi kogunes lume alla.

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Ogast astelsõnajalga on kohatud Rapla-, Jõgeva-, Saare- ja Võrumaal. Foto Maarja Nõmm

Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige olulisem säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja sellele vajadusel kaasa aidata.

Aastaid tagasi varakevadel viis sõber mind oma lapsepõlvemaadele uitama soode ja metsade vahel asunud vanale külaasemele. See oli koht, kus ta oli noorukina käinud maadeavastusretkedel ja omaette olemist otsimas. Et fantaseerida ja unistada, et avastades minevikku ja teha ulmelisi tulevikuplaane. Oli vana võimsat metsa ja salguti nooremaid kuusikuid. Uhke, metsik ja põnev paik.