Uudisvoogude koguja
Sarapuudel pähklihakatised
Sarapuu alusmetsas
Harilik sarapuu Corylus avellana
Tänavusel vilul ja vihmasel varasuvel jääb sarapuudel pähklite areng kindlasti paari nädala jagu hilisemaks.
PÄEVAPILDID: tuuliste päevade kahjustused
Murdunud saarepuu mis oli saare surmast kahjustatud on sulgenud metsatee
Tugev tuul on looduslik põhjus, miks suvisel ajal lehtpuud murduvad, sest tuulehoogudes liigub õhk maapinna suhtes horisontaalselt, kus tuule õhu liikumine toimub baarilise gradientjõuga paralleelselt maapinnaga. Nii klassifitseeritaksegi tuult kiiruse, põhjustajate, asukoha ja ilmingute alusel.
Kaljukotka poeg kahe kuu vanune
Kotkapoeg toitumas
Paakspuud õitsevad
Paakspuu põõsas
26. NÄDAL 23.6.2025 – 29.6.2025. Jõgeval ja selle ümbruses
Ussikeel ja kollane karikakar
Nädal kujunes jahedaks ja sajuseks.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala kestel normist (keskmine 1991-2020) madalamana, kõikudes 12,5…15,2 °C piires.
Esmaspäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas 3,8 °C ja reedel 4,4 °C. Maapinnale lähedal taimede kohal võis nimetatud öödel esineda madalamates kohtades paiguti null kraadile lähedasi temperatuure.
VIDEO: öösorri munadega pesa
Sellelt pesalt läks just öösorr lendu. Hea oli, et läks, sest võsastikus liikudes on pesa raske märgata ja kerge kogemata peale astuda.
Öösorr Caprimulgus europaeus
Suur-haavapoi
Suur haavapoi
Huntide ja koerte suhetest - huvi on mõlemapoolne
Huntide ja koerte konfliktide tagamaid selgitades oleme varem korduvalt maininud, et lahtiselt liikuvate koerte puhul on sageli just koerad kontakti initsieerivaks osapooleks.
Tekst: Laura Kiiroja
Fotod: Yellowstone Insight
VIDEO: suvine karmiinleevike
Karmiinleevike Carpodacus erythrinus
Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas karmiinleevikese märkajas.
Nüüd saab juba maasikale minna
Metsmaasikad valmivad
Metsmaasikas Fragaria vesca
Tänavune kevadsuvi oli viluvõitu ja metsmaasikate valmine hilineb.
Lutikad triibulises mundris
Triiplutikas Graphosoma lineatum
Triiplutikaga kokku puutunul ei ole kahtlust, kellega tegu. Lutikal on pikkust kuni poolteist sentimeetrit, välimuselt lapik ja lai tagakeha, millel puna-mustad täpid. Aga kehal sarnast triibulist Vatikani kaardiväelase mundrit keegi teine meie looduses ei kanna. Tiibade alusel on kilbike, mis on just triiplutikatel suurenenud, kattes pea kogu tagakeha.
Kinnitati väike-laukhane kaitse tegevuskava
Väike-laukhaned
Väike-laukhani on I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku hindamise alusel kriitilises seisundis. Senini ei olnud tal kehtivat tegevuskava 2013. aastast. Uus tegevuskava on kinnitatud tähtajatult ja planeerib tegevused perioodiks 2025-2036.
Helmed taimestikus
Longus helmikas Melica nutans
Kõrreliste sugu longus helmikat märkamegi vaid õitsemise aegu ja tegu on üheidulehelise taimega.
Helmikad kasvavad puisniitudel, leht- ja segametsades ikka seal, kus varjulisem, sest neile ei meeldi päikeselised kasvukohad. Päris metsas kasvavad helmikad samuti, aga seal taimed lihtsalt ei õitse.
Väike-konnakotkast võsu sai kahe nädalaseks
Kahe nädalane kotkapoeg
Meie metsalindude pesitsemine kestab – raierahu tuleks pikendada vähemalt 15. juulini
Suve algus on olnud vesiselt jahe ning see on oluliselt mõjutanud ka lindude pesitsemist. Mitmetel liikidel on jäänud pesitsemise algus võrreldes tavapärasega tublisti hilisemaks, seepärast paneb Eesti Ornitoloogiaühing südamele, et ehkki RMK ja Keskkonnaamet lõpetavad raierahu pidamise ja kontrollimise 30. juunil, oleks mõistlik raietööd taaskäivitada juuli teises pooles või veel parem, augustis – nõnda oleks võimalik tagada võimalikult vähene kahju pesitsevatele lindudele.
Käbiheinad õitsevad
Hariliku käbiheina kasvukoht