Uudisvoogude koguja
VIDEO: mis Karula kurepesas toimub?
Esiplaanil kasulaps Bonus
Must-toonekurg Ciconia nigra
Karula kurepesa sai kasulapse, kelle LK foorumi liikmed tabavalt Bonuseks nimetasid.
VIDEO: kurepojad avastasid neile jäetud kalad
Must-toonekurg Ciconia nigra
Veidi enne kella nelja öösel avastab uute õdede-vendade jaoks kasulaps pesale jäetud kala. Uue asuka pesale toomisest pole möödunud veel poolteist tundi.
Pesitsusrahu kampaania - pöialpoiss
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.
Pöialpoiss
Lind, kes kannab pöialpoisi nime, on selle saanud oma väiksuse tõttu – tegemist on Euroopa pisima linnuga. Selle 5–7 grammi kaaluva linnukese on valinud rahvuslinnuks üks Euroopa väiksemaid riike Luksemburg.
Kaks kurepoega peaks täna saama uue kasupere
Kella kümneks õhtul ei ole vanalinnud pesale jõudnud
Must-toonekurg Ciconia nigra
Eile õhtune kasulapse toomise segas ära emaslind Kaia, kes jäi ööseks pesale ja läks poegadele toitu hankima kell veerand viis hommikul.
Teadlaste idee, mis võib kaitsta ohustatud liike
Liikide aktsiaturg? Idee, mis võib kaitsta ohustatud liike
Teadlased pakuvad elurikkust ohustava tegevuse hinna kindlaksmääramiseks välja „liikide aktsiaturu“ kontseptsiooni
Praeguseks on teadlased kirjeldanud enam kui 2 miljonit liiki, kusjuures miljonid liigid on veel avastamata. Olgugi, et liikidel on iseeneslik väärtus, pakuvad paljud neist selle kõrval inimkonnale ka ökosüsteemiteenuseid – näiteks tolmeldavad putukad meie põllukultuure, lagundavad orgaanilisi ja tehislikke materjale.
Laupäeval toimuvad üle Eesti pärandniitude päeva matkad
2. juulil, pärandniitude päeval ühendavad kolm pärandniitudega tegelevat LIFE’i projekti – „Loodusrikas Eesti“, PuisniiduLIFE ja LIFE Sidusad pärandniidud oma jõud, et pakkuda huvilistele võimalust tutvuda erinevate niidukooslustega. Matku juhendavad nii maahooldajad kui ka looduskaitsjad. Matkale saab minna mitmesse Eesti kanti.
Operatsioon kordub võimalusel homme õhtul
Emaslind Kaia jäi ööseks pesale, mida ta pole paar nädalat teinud
Must-toonekurg Ciconia nigra
Ettenägematu takistus emaslinnu pesale jäämisega. Emaslindu ei tohi pesalt minema peletada.
Linnuvaatleja määramisvõistluse 5. vooru küsimused
Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistluse viienda vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. juuni südaööni. Määramisvõistluse kuuenda hooaja viienda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
25. NÄDAL 20.6.2022.- 26.6.2022. Jõgeval ja selle ümbruses
Naat õitseb
Nädal algas jahedate ilmadega.
Esmaspäeva õhtupoolikul oli kuulda müristamist, lõi välku ja sadas vihma. See oli nädala ainuke sajune päev. Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas mõõdeti ööpäeva sademete summaks 5,4 mm. Pärast sadu tekkis udu.
Udu esmaspäeva õhtul
VIDEO: laanerähni poegade toitmine
Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn Picoides tridactylus
Laanerähnid asustavad meie vanemaid loodusmetsi, kuhu tänapäevaste metsamasinatega on ligipääs raskendatud seetõttu pole laanerähnide elupaiku suudetud veel eriti vähemaks raiuda.
Üheksa nädalane noor kaljukotkas
Kas ma olen juba kotka moodi?
Pesal näeme veel noorkotka seljasulestikku
Kalakotkaste pojad neljanädalased
Noorlinnud
Kalakotkas Pandion haliaetus
Tartumaa kalakotkapaari emaslind Iirise ja isaslind Ivo (kalakotkakaamera2) pesal koorusid kolm kotkapojad nelja nädala eest.
Metsa-Facebooki sõnumeid loetakse ninaga
Video: Tristan Orecchioni
Kullipojad lähevad varsti lendu
Pidevalt kasvavate ja näljaste kullipoegade toitmine võtab emaslinnu kuuldavalt hingeldama
Kanakull Accipiter gentilis
Veel õitsevad pohlad palumetsades
Harilik pohl Vaccinium vitis-idaea
Eile arutlesime tänavuse maasikasaagi üle sest viljad valmivad, aga pohlad veel õitsevad.
Pohla kasvupinnaseks sobivad hästi vett läbilaskvad liivased mullad, harvemini turvasmullad. Kasvukohtadeks palumetsad, nõmme-, raba- ehk soometsad kus aeglaselt kõdunevate okaspuu okastega pinnas on happeline ja pohlataimedele sobilik Sageli pohla ja mustika kasvukohad kattuvad.
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLIV osa
Kooru järv 2004. aastal. Pildistas H. Timm. EMÜ kogust
Rekord nr. 447 Kõrgeim temperatuur siseveekogus
Kõrgeima mõõdetud veetemperatuuri andmed Kooru järves andis Ingmar Ott. Rekordiks mõõdeti 28,7 kraadi. Kooru järv on rannajärv Põhja-Saaremaal.
Teiseks kõrgeimaid soojakraade 28, 5 on mõõdetud Loosalu rabajärves ja 28 kraadi Kirikulahes, mis on rannajärv Hiiumaal. Neljandal kohal on 27,6 kraadiga Nohipalo Mustjärv.
Kuumematel suveperioodidel võib meie järvede veetemperatuur tõusta päris kõrgele.