Uudisvoogude koguja

Eesti esimese talilinnuatlase ehk taliatlase vaatluste teostamise esimene periood on jõudnud lõpusirgele. Ornitoloogiaühing kutsub üles kuni veebruari lõpuni tegema vaatlusi seni tähelepanuta jäänud atlaseruutudes.

Taliatlase tööd on hooga käima läinud ja alates 01.12.2025 on sellesse kaasatud üle 44 600 vaatluskirje. Omajagu on vaatlustega katvust mõjutanud jaanuaris toimunud kesktalvine veelinnuloendus, mistõttu on rannikuga piirnevates maakondadest kogutud rohkem vaatlusi kui sisemaal.

Härmas puudesalu esmaspäeval

Nädal algas kauni härmas hommikuga. Maksimaalne härmatise paksus ulatus okstel kohati 14 millimeetrini. Päeva jooksul härmatis pudenes maha ning uuesti võis uduviirge ja nõrka härmatist märgata vähesel määral kohati alles pühapäeval.

Fotol on hundipaar paaritumishooajal kurameerimas. Tegu on Saksamaal Wildenburgi loomapargis elavate huntidega. 
Foto autor: Cornelia Arens
Tekst: Laura Kiiroja

 

Möödunud nädalal kirjutasime sellest, kui suur on olnud seni dokumenteeritud suurim hundikari maailmas ning millal esineb neid haruldasi olukordi, kus ühes hundikarjas pesitseb korraga rohkem kui üks emahunt. Kuidas on aga lood Eesti ja Euroopaga?

Väljas on veebruar. Üle aastate korralik talv. Väike ojanire, mis suubub Saaremaal Orinõmme küla all Väikesese väina, hoiab koos mitme väikese allikaga kaldapiirkonnas vee jäävaba.

Heinaküünid on Nedrema puisniidu lahutamatu osa.

13.–15. veebruaril toimuval turismimessil on võimalik kogeda Eesti kunstiakadeemia EVA Labis valminud puisniidu ainelisi liitreaalsusel põhinevaid mänge, mis paigutavad virtuaalse looduskeskkonna otse mängija ümber.

Läheneva sõbrapäeva puhul kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kinkima sõbrale linnuraamatu või -doomino, et soodustada loodushuvi. Kuni 15. veebruarini on raamatu või doomino ostmisel pakiautomaati saatmine tasuta.

Olin parajasti jalutuskäigul, kui märkasin haigrut talvises tiigis. Samal hetkel nägin lähenemas sinikaelpardi seltskonda, kes liikusid haigru poole. Nii saigi nad ühele pildile jäädvustada.

Pärast pimedaimat talveperioodi, mil pilvine taevas ei andnud päikesepaneelidele piisavalt rammu akude laadimiseks, on hallhülge seirekaamera tänu päikselisemale veebruarile taas püsivamalt tööle hakanud. Kuna ülekandetehnika oli seadistatud suverežiimile, tekkis aastavahetuse paiku pausihetk, kuid nüüd on vaatajatel taas võimalus hülgeelu otsepildis jälgida.

Siin on väike ülevaade viimasel päeval toimunust:

Pärast pimedaimat talveperioodi, mil pilvine taevas ei andnud päikesepaneelidele piisavalt rammu akude laadimiseks, on hallhülge seirekaamera tänu päikselisemale veebruarile taas püsivamalt tööle hakanud. Kuna ülekandetehnika oli seadistatud suverežiimile, tekkis aastavahetuse paiku pausihetk, kuid nüüd on vaatajatel taas võimalus hülgeelu otsepildis jälgida.

Siin on väike ülevaade viimasel päeval toimunust:

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et maismaa talilinnuloenduse viimane periood kestab 15.–28. veebruarini.

Härmas kased neljapäeval

Külmad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid Jõgeva ilmajaama andmetel nädala kestel ‑9,3…‑17,4 kraadi piires, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) kolme kuni üheteist kraadi võrra madalamale. Minimaalne termomeetrinäit langes kolmel päeval -24 °C või alla selle, kõige madalamale (‑24,6 °C) neljapäeva hommikul. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti laupäeval -6,9 °C. 

8. veebruaril sai 85-aastaseks Eesti tuntud botaanik ja looduskaitsja Mari Reitalu. 

 

Taas on aastaring jõudnud veebruari- ehk hundikuuni. Veebruar pole romantiline ainult meie seas, kes me valentinipäeva tähistame, vaid ka huntide seas, sest läheneva paaritumishooaja eel käib üks tihe kurameerimine.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Chadden Hunter

 

 

Tänavuse aasta puu – harlik haab – on üks rähnide lemmikuid. Jutt käib eelkõige pesaõõnsuste rajamisest, mida teevad haavapuudesse meeleldi nii suur-kirjurähnid kui ka musträhnid. Kuna mõlemad rähniliigid kasutavad rajatud õõnsusi enamasti vaid ühel pesitsusaastal, siis jääb nende puutöö kasutamiseks paljudele teistele metsaelanikele.

Piiri park kolmapäeval

 

Kassile sätitud aknataguse istelauakese peale sai pihutäis päevalilleseemneid poetatud, et oleks tore linnukesi lähemalt näha. Pisut eemal katuseräästa varjus on juba aastaid lindudele toidumaja olemas.

Kõik oligi tore, kuni juhtusin nägema "hirmsat veretööd". 

Hiilisin fotoaparaati tooma, et pite teha, aga paistis, et "külalis-rappijat" minu tegevus eriti ei häirinudki.

Härmas puud kolmapäeval

Külmad ilmad jätkusid. Esmaspäeval tekkis härmatis, mis uduse teisipäeva jooksul suurenes ja jäi varjulistes kohtades alles nädala lõpuni. Päike tuli pilvede vahelt nähtavale neljal päeval, kõige pikemalt (Jõgeva ilmajaama andmetel 5,4 tunni jooksul) pühapäeval.

Hallhüljeste seirekaameras on peagi näha poegimise algust, kuid kaamera ise on olnud üsna pikalt pimeduses. Saaremaa läänerannikul asuva hülgelaiu elanikke saab tänavu näha vaid üsna harvadel hetkedel. Kuigi populaarne hülgekaamera on töökorras, võitleb süsteem talvise valgusepuudusega.

Kuna ülekandetehnika on endiselt seadistatud suverežiimile, üritab süsteem toimida ööpäevaringselt. Paraku ei paku Eestimaa talvine taevas piisavalt energiat, et akusid vajaliku tempoga laadida.