Uudisvoogude koguja

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. septembri südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja kaheksanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiate: LINK

Linn on kiiresti muutuv elupaik, kus elustikul on aga linnaeluga kohanemine üksjagu raske. Linnastumine mõjutab looduse mitmekesisust mitmel viisil, kuid reeglina on senised mõjud olnud negatiivsed – väheneb elupaikade mitmekesisus, liikide hulk ja arvukus, mis muudab elustiku ühekülgseks. Linnastunud maastikku mõjutavad sotsiaalmajanduslikud reeglid ning prognoositakse, et aastaks 2050 elab linnas 68% inimkonnast.

Noor kaelusrästas

 

Kaelusrästas       Turdus torquatus

 

Linnupildistaja päevaraamatust

Udu tatrapõllu kohal

Nädala jooksul oli nii päikesepaistelisi kui ka sombuseid päevi, esinesid öökülmad.

Esmaspäevast kuni reedeni püsis keskmine õhutemperatuur 4,6…7,0 kraadi piires, mis on viimase 99 aasta keskmisest ja normist (1991-2020. a keskmine) kahe kuni viie kraadi võrra jahedam.

Külmavõetud kartuli lehed

Pildil olev „nastikulaps“ peab tugevasti toituma enne talvitumise algust

 

Harilik nastik        Natrix natrix

 

Kliimamuutusega on meie sügised muutunud soojemaks ja veninud pikemaks ning ussimaarjapäeval (8. septembril) ei oodata enam usside urgu pugemist. Ussimaarjapäeval oli muiste metsa minek keelatud ja teadaolevalt tähistati seda juba 16. sajandil. 

 

Linavästrik       Motacilla alba

 

2020. aasta augustis salvestatud videos on rajakaamerasse jäänud kuue hundikutsika müramine.

 

Põder        Alces alces

 

Teadupärast kestab põtradel pulmaaeg veel oktoobrikuul, aga alanud on põdrajahi hooaeg ja metsades võime kohata suuri ajujahi seltskondi. Põdrajaht kestab poole detsembrini.

Kuhu kaovad õunad?

 

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides

 

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob aeg? Ja kuhu kaovad õunad? Kõiki neid küsimusi ja eriti seda viimast käsitleb seekordne Loodusemehe lühifilm kährikutest.

 

Metsvint       Fringilla coelebs

 

Metsades võime kohata sõbralikult toimetavate metsvintide salku. Linnuseltsingutes ei märka me nende tegutsedes mingit omavahelisi „nagistamisi“ nagu paljudes teistes värvuliste seltsingus.

Rekord nr. 341    Jämedaim harilik toomingas

 

Harilik toomingas       Prunus padus

 

Foto: Matt Postles (natmuseum.ut.ee)

Tervet Euroopat haarav harrastusteaduse ettevõtmine „EuroBioBlitz“ toimub 24. ja 25. septembril, mil välkvaatlusel kogutakse võimalikult palju teavet elurikkuse kohta. Tartu Ülikooli loodusmuuseumis 24. septembril toimuval Teadlaste Ööl jagab loodusvaatluste kohast nõu Veljo Runnel.

Saula Siniallikad on üsna madala veeseisuga - ei mäletagi sellist

Tuntud ja armastatud hiiepaik Harju maakonnas Tartu maantee vahetus läheduses.

Mustallikas

4. vooru vastused:

 

 

 

 

4. vooru kokkuvõte: Nimi I II III IV V VI Kokku Jaanimägi, Vladimir 10 6 8 6 30 Kulbok, Kalle 10 6 8 6 30 Sõlg, Anti 10 6 8 6 30 Traks, Kuldar 10 6 8 6 30 Valk, Hannes 10 6 8 6 30 Orav, Marko 10 6 4 20 Reimets, Meelis 10 6 16 Schultz, Gert 8 6 14 Heldur Väljamäe 8 6 14

 
Enigma 4. vooru auhinna sai Hannes Valk
 

Karupere

 

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

 

Oktoobri keskpaiku liigub emakaru koos järglastega oma nn tuumikalale ehk sinna kuhu tuleb rajada oma talvepesad. On mida noorloomadel õppida ja emakarul neile õpetada.

Selles numbri teemad:

• Tuuli Käämbre, Marju Puurand, Kersti Tepp, Anton Terasmaa: Mitkondrid hea tervise ja haiguste teenistuses;
• Inna Jürjo: Püha Antonius – sigade kaitsja ja tõbiste avitaja keskaja Eestis;
• Jaan Lahe: Impeerium impeeriumide vahel – Partia riik;
• Gert Hütsi, Martti Raidal, Hardi Veermäe: Tumeaine ja ürgsed mustad augud;
• Intervjuu kalateadlase Markus Vetemaaga;
• Eero Vasar: Väikelapsed kulutavad sedavõrd palju energiat, justkui oleksid mõnest teisest liigist;
• Piret Pappel: Metalli ühtlane jaotus teeb sipelga lõuad tugevaks;
• Udo Uibo sõnalugu: Banaan ja piisang;
• Ljudmila Klepinina: Vähi tüvirakud kui kasvaja kurja juur;
• Jaan Tätte endast ja teadusest;
• Andi Hektor, Kristjan Kannike: Kas aega saab külmutada?;
• Ain Kallis: Ilm ja muusika;
• Anu Kannike, Ester Bardone: Päevikumärkmed toidu hankimisest Eestis aastail 1991-1992;
• Edit Talpsepp: Geeni määratlemise probleemistik;
• Martin Malve, Lembi Lõugas: Uus infokild Leppneeme küla ajaloo kohta;
• Jüri Ivaski kosmosekroonika;
• Anu Printsmann, Ülle Liiber: Geograafiaolümpiaadid distantsilt;
• Sulev Kuuse: Edukas aasta Eesti bioloogiamaastikul;
• Tõnu Tõnso Enigma: X-pentaminost tetramino kujundid;
• Indrek Salise ja Jenveni Nurmla mälusäru.

E-ajakirigi saadaval e-pood.horisont.ee

Astronoomiline sügis algab täna kell 22.21

Kätte on jõudnud võrdpäevsuse aeg, aga tänane öö ei ole veel päevast pikem, kuid on seda juba lähipäevadest kuni kevade saabumiseni.

Õhtul saabub pimedus varsti peale päikese loojakut, aga hetkel valgustab taevast veel täiskuu. Kus valgusreostust napib märkame selge ilma korral juba tunni möödudes taevas tähti.

Tänavusel põuaaastal annab jõhvikad korjata tarna ja pilliroo vahelt, vesistes paikadest

 

Harilik jõhvikas ehk kuremari      Oxycoccus palustris

 

Sügisel valmistuvad taimed ette talvitumiseks. Päeva lühenemine ja ilma jahenemine annab selleks taimedele märku. Lehtedes ja okstes hakkab roheline klorofüll lagunema, nähtavale tuleb kollane värvus.

Eelmise aasta männi okkad on kollased, nende varisemine sügisel on loomulik