Uudisvoogude koguja

Sünkroontõlkijad Silvia Glatzhofer (paremal) ja Maria-Theres Gruber arvavad, et odavam tehisintellekt võtab ühel päeval nende töö ära, aga samas loodavad ka, et soov töötada just inimestest tõlkijatega jääb osadel klientidel alles. 

Inimesi, kelle kutsehaiguseks on teiste lausete lõpetamine ning kes samas selle oskusega raha teenivad, kutsutakse sünkroontõlkijateks. Kõigile see amet ei sobi – pead armastama adrenaliini ja pinget ning olema maailma suhtes uudishimulik.

Eestist pärit haruldane must-toonekurg, kelle rändeteed eesti ornitoloogid jälgisid, on Saksamaal salaküti ohvriks langenud, teatab kohalik politsei. Lind leiti Greifswaldi loomaaia lähedalt surnuna ja leiti märke, mis viitavad tulirelva tabamusele. Sündmus on šokeerinud nii looduskaitsjaid kui teadlasi.

Kaelushiired ja leethiired on meie kõige tavalisemad metsahiired. Kaelushiired on neist suuremad ja tugevamad, silma torkavad nende pikk saba ning suured silmad, mis aitavad ööpimeduses näha.

Hilissuvel, kui metsas valmivad sarapuupähklid ja tammetõrud, on kaelushiirte toidulaud rikkalikult kaetud. Osa metsaandidest süüakse kohe, osa aga peidetakse panipaikadesse talvevarudeks.

Väikese kikkapuu viljad

Suviselt soojad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid Jõgeva ilmajaama andmetel 14,8…20,4 °C piires, mis ületasid normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni kaheksa kraadi võrra. Nädala kaks esimest päeva olid pilves ja jahedad. Maksimaalne õhutemperatuur jäi siis alla 20 kraadi, tõustes 17-18 kraadini. Kõige kuumemad päevad esinesid nädala lõpus. Laupäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 25,8 °C ja pühapäeval 26,2 °C. 

Hiljuti võttis meiega ühendust Rootsis elav Vaike, kes jagas muljeid Järvsö (Järvzoo) Hundihotellis ööbimise elamusest. Tegu on Rootsis, Vildriketi loomaaias asuva hotelliga.

Sügis on kohe käes ja seenemetsad on juba täis rohkem värve, lõhnu ja ootamatuid üllatusi kui südasuvel. See on aeg, mil paljud meist tõmbavad jalga kummikud, võtavad kätte korvi ja noa ning suunduvad metsa aardejahile. 

Aga mis siis, kui sa ei tunne seente maailmas end piisavalt kindlalt? Või kui soovid lihtsalt oma teadmisi värskendada ja näha, mis kõik meie metsades kasvab, ilma et peaksid ise läbi tihniku rühkima, siis saab minna seenenäitusele. 

Palu-karukellad Kõrvemaal.

Eesti loodus on täis salapära, mis ootab avastamist. Vahel piisab vaid ühest pilgust ja õigest hetkest, et jäädvustada midagi, mis võtab hingetuks. Kuidas aga püüda kinni selle aasta tavalisest erineva suve võlu? Just seda püüab leida MAFF-i loodusfotokonkurss "Suve ilu", mis annab võimaluse igaühel oma parimaid töid näidata.

Videol on näha rästikut metsateel Järvamaal Jalametsa raba läheduses.
Video: Tarmo Mikussaar

Viljakoristamise kuiva aega oli vähe

Suurkiskjad nagu pruunkaru, ilves ja hallhunt on Briti saartel juba sajandeid väljasurnud. Viimasel ajal on sealmail aga üha enam kõneainet kogunud debatt teemal, kas ökosüsteemide terviklikkuse taastamiseks (seejuures probleemse arvukusega hirvepopulatsioonide ohjamiseks) oleks mõistlik Briti saartele ja Iirimaale suurkiskjad tagasi tuua. Pärast sajanditepikkust elu ilma suurkiskjateta ei olda aga kindlad, kas nendega kooseksisteerimisega üldse toime tullakse.

Tekst: Laura Kiiroja

Avaldame taas ajakirjas Eesti Loodus ilmunud usutluse Gennadi Skromnoviga, portaalide Ilm ja Looduskalender ühe asutajaga, keda intervjueeris ajakirjanik Rainer Kerge (Õhtuleht) 2013. aastal, mil Gennadi oli värskelt pärjatud Kumari looduskaitsepreemiaga.
Loo allikas: https://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus08_2013.pdf
Fotod: Arne Ader

Mis sulle kinnitab, et jumalal on huumorisoont? 

Sagedased vihmad takistasid põllutöid 

Lamandunud ja koristamata rukkipõld 

Aga ei lahku vaid linnud paremasse maailma, vaid ka inimesed. Kui veel nädal tagasi kirjutasin üles looduskalendri tegija Gennadi Skromnovi sõnu, kuidas must-toonekure isa on lennanud üle Dnestri jõe, siis eelmise reede hommikul viis Toonela lind teisele poole jõge ka mehe enda. Ta kirjutas veerandsada aastat läbi looduskalender.ee lehe sadadele tuhandetele eestlastele ja paljudele väljamaalastele lugusid loodusest toimuvast. Ehitas üles suurepärase veebikaamerate võrgu, mille kaudu saime aasta läbi uurida hüljeste ja haruldaste lindude elu.

"Nägemus inimesest kui mängivast ehk arenema arenevast olendist. Mängiva inimese jaoks saab maailmast mänguruum selle sõna laiendatud tähenduses. Sellest rakursist vaatan otsa ka linnaruumile ja küsin, mis linnaruum mänguruumina olla saaks.", nõnda tutvustab filosoof Eik Hermann oma mõtisklust.

Muusika: Count Duke: Uri Caine Tim Lefebvre, Zach Danziger

Ööülikool tänab: Tallinna Linnaruumifestival ja Pille Laiakask.

Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa 

Toimetaja: Jaan Tootsen

Autoril on loomingule õigused - ta otsustab, kes ja kuidas võib tema loometööd kasutada. Kuidas selline kaitse on ajalooliselt välja kujunenud? Need õigused kaitsevad loomeinimest ja annavad talle võimaluse oma töö eest tunnustust ja tasu saada. Aga kui tegu on näiteks rahvalauluga? Perepärimusega? Kuivõrd on lahutatav inimene ja tema looming?

Viljandi pärimusmuusika festivalil on "Ööülikooli" vestlusringis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive Särg ja Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep.

Ööülikool tänab: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lektorit ja kultuurikorralduse valdkonna uurija Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš. Viljandi pärimusmuusika festival ja Lauri Õunapuu.

Heli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail 

Toimetaja: Jaan Tootsen.

Kuuenda väljasuremislaine aegu on paljudest liikidest, kelle ökoloogiline olemus seisneb massilisuses, alles jäänud vaid museaalid: arvukuse kahanedes võivad nad küll liigina edasi elada, loomaaedades või pisikestes asurkondades, aga senist funktsiooni ökosüsteemis nad enam täita ei suuda. 

On see elutantsu möödapääsmatu osa? Kas kunagi eksisteerinud looduslike koosluste alalhoidmine on alati mõistlik? Kõnelevad kirjanik Tõnu Õnnepalu ja zooloog Tiit Maran.

Ööülikool tänab: Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival, Kaarin Hein, Margus Kasterpalu ja Timo Maran.

Muusika: Ingri Høyland

Heli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail 

Toimetaja: Tõnis Tootsen

Ööülikool 2025

Kui 2012. aastal oli õhus idee kuulutada rahvusloomaks susi, andis looduskalender.ee looja Gennadi Skromnov (1949-2025) kolm head nõuannet, kuidas seda teha.

Raheterad olid läbimõõduga kuni 26 mm. Foto Ester Sass.

Väga tugev äikesevihm koos tormituulega ja rahega jõudis Jõgevale 4. augustil kell 18:10. Raheterade läbimõõt ulatus 26 millimeetrini. Rahesadu kestis vaevu 10 minutit, kuid tegi palju kahju. Pilvealune tuul murdis parkides mitmeid puid, tänavad olid puude oksi, lehti ning ebatsuugade ja kuuskede käbisid täis. 

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud Gennadi Skromnov, loodusportaali Looduskalender asutaja ja pikaaegne eestvedaja. Tema 2002. aastal algatatud Looduskalender on saanud kümnetele tuhandetele eestlastele ja rahvusvahelistele loodusehuvilistele asendamatuks teejuhiks Eesti looduse imelisse maailma.

Looduskalender sai oma tagasihoidliku alguse 2002. aasta varakevadel veebilehe Ilm.ee alamlehena, kus avaldati paar korda nädalas kokkuvõtteid looduses toimuvast. 

Harilik käokannus     Linaria vulgaris

Täiesti tavaline mailaste sugukonna mitmeaastane taim, mis kasvab isegi ranniku kiviklibul. Muudeks kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluservad, jäätmaad ning liivikud. Seega lepib taim kergemate muldadega, aga avatud kasvukohaga, sest niidukamaras käokannus konkurentsile vastu ei pane.