Uudisvoogude koguja
Kuldnokkadel seitsmes muna pesakastis
Kuldnokapaar koos seitsme munaga pesakastis
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Emaskuldnokk alustab pesakastis haudumist üldjuhul pärast viimase muna munemist.
Linnuaasta 2024
Aasta 2024 oli linnuvaatlejatele igati põnev ja meeldejääv. Eriti erakordne oli see haruldaste röövlindude mõttes. Eestist leiti esmakordselt hõbehaugas (Elanus caeruleus) ja Harjumaal sattus 4. juunil rajakaamera ette esimene kumai-kaeluskotkas (Gyps himalayensis)! Lisaks vaadeldi aasta jooksul röövlindudest ka kääbuskotkast ja raisakotkast. Haruldasteks leidudeks olid veel mägikiur, väike-lumehaned, väiketrapp, älverüdi ja põhja-tormilind. Aasta jooksul kohati kokku vähemalt 290 liiki linde.
Jaanuar–märts
Mätas- ja luhatarnad
Mätastarnade kasvukoht
Mätastarn Carex cespitosa
Mätastarnadest saavad lapsed teadlikeks Edgar Valteri “Pokuraamatu” vahendusel.
Kuldnoka pesakastis käis võõras
Kella kümneks oli munetud viies muna
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Viiendat munetud muna märkasime hommikul, aga kuldnokkadel on tavaliselt pesakastis täiskurnas neli kuni kuus muna, mida haududa. Saame näha, milliseks kujuneb homne hommik.
16. NÄDAL 14.4.2025 – 20.4.2025. Jõgeval ja selle ümbruses
Kuldtähed Kuremaa pargis
Nädal oli suvise soojusega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 10,5…16,2 °C piires, mis ületas normi viie kuni üheteist kraadi võrra.
Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kolmel päeval üle 20 kraadi. Nädala kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks mõõdeti laupäeval 27,0 °C, mis jääb senise Jõgeval 1922. aastal alanud vaatlusrea andmetel aprillikuu rekordist ainult ühe kümnendikkraadi võrra madalamaks. Veelgi kõrgem näit (27,1 °C) registreeriti siinses ilmajaamas 24. aprillil 2000. aastal.
Neli muna kuldnoka pesakastis
Emaskuldnokk munes kella kümne paiku pesakasti neljanda muna
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Neljanda muna munes emaslind täna hommikupoolikul.
Oodatud muna peaks olema pesalohus
Must-toonekured emaslind Kerli ja isaslind Kergu pesalohus muna uudistamas
VIDEO: kevadised rästikud liiguvad ringi
Rästik külateel
Rästik ehk harilik rästik Vipera berus
Ainus mürgine, aga kaitsealune roomaja tekitab meis kahetist suhtumist ja ilmade soojenedes on neid looduses liikumas näha.
Lembit Peterson „Teater: illusioon ja/või tegelikkus“
Näitleja, lavastaja ja pedagoog Lembit Peterson: „Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)? Tahaksin käsitleda teatrit mitmest aspektist – kui kunsti, ametit, missiooni, eluviisi, tunnetusteed jne. Peamine oleks Tõe tunnetamise võimalus, teatri horisontaalne, võimalik vertikaalne, tingimata ka sakraalne dimensioon. Milline on teatri koht meie ühiskonnas väärtus- (või väärtusetuse …) ruumi kujundajana, elukultuuri eest võitlejana, aga ka võimaliku surmakultuuri külvajana? Teater kui kahe teraga mõõk.“'
Muusika: Philippe Hersant, "L’ombre d'un doute: II. La Messagère", esitab Lucile Boulanger
Ööülikool tänab Arvo Pärdi Keskust
Heli: Küli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen
Kas tõesti on ürghunt tagasi?
Paljud hundihuvilised ilmselt märkasid hiljutist uudislaviini “ürghundi taassünnist”. Nimelt teatas USAs Texase osariigis tegutsev geenitehnoloogia idufirma Colossal Biosciences, et on edukalt ellu äratanud ligi 12 000 aastat tagasi väljasurnud ürghundi. Sellest sai tõeline sensatsioon.
Kuvatõmmis: Washington Post (vt artikli lõpus allikaviidet)
Tekst: Laura Kiiroja
Mida tegelikult tehti ja kas tõesti on ürghunt tagasi?