Uudisvoogude koguja

Väike-kirjurähn     Dendrocopus minor

Päike on kell kolm õhtul juba üsna madalal

Esmaspäevast neljapäevani kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 1,0…2,8 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 0,4…2,3 kraadi võrra.

Nädala kolmel viimasel päeval aga oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur normist 0,4…2,8 kraadi võrra külmem, kõikudes -0,7…-2,9 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeva ilmajaama andmetel laupäeval -5,4 ja pühapäeval -8,6 kraadini, kusjuures laupäeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel.

Vaenukägu  Põltsamaa lossimüüri ääres

Vaenukägu ehk toonetutt      Upupa epops

Veel viie aasta eest peeti vaenukägusid meil kaduvaks liigiks, sest pesitsejaid arvati olevat Eestis ainult viis linnupaari. Nüüd nähti tavatult rändega hiljaks jäänud, aga lennuvõimelist lindu.

Raudremmelgas        Salix pentandra

Hilissügisesel ajal ei pea me raudremmelgat otsima minema, puu lihtsalt torkab silma. Maanteekraavide kallastel kasvavad puud on raagus, kusagil mõned üksikud laperdavad lehed. Päikesepaistel on mõni puu või põõsas nagu hõbejas udus, mis silma hakkab: see on raudremmelgas, tema viljad avanesid alles oktoobris, aga püsivad puul varakevadeni, olles idanemisvõimelised.

Oleme teile ka varasemalt jaganud kaadreid “merehun

Oleme teile ka varasemalt jaganud kaadreid “merehun

Ohakalind       Carduelis carduelis

Päike särab selgest taevast, lumikatet näeme kõikjal, kuid paistab täiesti talvisena Pärnu, Viljandi ja Järvamaal. Ilmateenistus lubab plusskraade ja täna öösel veel sademeid. Saame näha, milliseks meil ilmad kujunevad.

Looduses toimuvad olulised muudatused. Rändlinnud lahkuvad. Metsloomad ei taha lumele jälgi jätta. Kõik muutub, kuigi järgmise nädala algusest peaks uuesti nö soojaks minema.

Lund sadas ohtralt ja sadu lubatakse ka tänaseks Pärnu, Viljandi, Jõgeva ja Järvamaale. Mujal maakondades on miinuskraadide ja õhema lumekirmega maanteedel libedust.

Olge ettevaatlikud!

Head talvised aialinnuvaatlejad!

Eesti Ornitoloogiaühing on 2010. aastast korraldanud talvist aialinnuvaatlust, millest on saanud Eesti üks populaarsemaid harrastusteaduse algatusi. Igal aastal vaatleb jaanuari viimasel nädalavahetusel oma koduõuel linde paar tuhat huvilist lasteaialastest eakateni.

Hallrästas        Turdus pilaris

Ilmad on külmaks läinud ja maad katab Põhja-Eestis õhuke lumekiht ning ilmateenistus lubab lumelisa.

Kes on need kenade ja suurte lindude seltsingud raagus maastikutes, kes novembris veel salkadena rändavad?

Peab ütlema, et hall- ehk paskrästaid tuntakse kehvasti, sest igal talvel saadetakse mõni foto küsimisega: kes on pildil?

Laululuik          Cygnus cygnus

Laululuiged on viimaste veidi üle kolmekümne aasta jooksul endid meie rabajärvedele (ja mitte ainult) pesitsema asutanud ehk nende arvukust võiks hinnata veidi rohkem kui sajakonnale pesitsevale paarile.

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Kui korraks seisatasin märkasin puulehtede vahel minu poole lippavat kaelushiirt. Näriline peatus enne minuni jõudmist justkui tajudes vaatleja lähedal seismist

Pisikesed pärlikarbid ripuvad helmestena kasvatusplaadi küljes

Pruun kõhrik

Pruun kõhrik        Phaeotremella foliacea

Pihlakatel on rohkesti marju

Nädal kujunes sajuseks ja soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 2,7…8,5 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni seitsme kraadi võrra. Miinuskraade sel nädalal õhus ei esinenud. Minimaalseks õhutemperatuuriks jäi Jõgeva ilmajaama andmeil reedel mõõdetud 0,0 °C. Maapinna lähedal oli külmem, millest andis tunnistust tekkinud hall. Reedene päev pakkus mitmeid kauneid elamusi. Hommikul moodustus kell 8:30 Jõgeva linnast põhjapoole taevasse ilus vikerkaar ning õhtul muutus loojangu järel taevas kaunilt värviliseks.

Läheduses oli veel teinegi õitsev varsakabi

Selle aasta 3. detsember on ülemaailmne heade tegude päev, mil Eestis käivituvad juba viiendat aastat Annetamistalgud. Eestimaa Looduse Fond kutsub sel puhul annetama Läänemerele - meie kodumere tervis on kehv ning vajab kiiret turgutamist.

Eesti on mereriik ja Läänemeri on eestlaste elu kujundanud kogu meie ajaloo vältel. Läänemeri annab meile toitu ja tööd, ühendab meid maailmaga ja pakub lugematuid võimalusi puhkamiseks, eneseteostuseks ja vaimse tervise kosutamiseks.

Paraku on meie kodumere tervis kehvapoolne.

Männi-käbilind       Loxia pytyopsittacus

Kormoran ehk karbas           Phalacrocorax carbo