Uudisvoogude koguja
Algasid üle-eestiline käopärimuste kogumine ja käokellade loendus
Käokell
Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsuvad inimesi üles jagama meenutusi kohtumisest käoga, uskumusi kukulinnust ning lugusid käokelladest. Käopärimuse kogumine ja käokellade loendus kestavad novembri alguseni.
Kevadine ilm sarnaneb tite tagumikuga
Halli lepa õied ja urvad
Ei taha nädalavahetuse kenade kevadilmade möödudes veel hilistalvised ilmad sel nädalal oma tembutamist lõpetada – miinuskraadid, lörts ning lumi ja lisaks kõigele põhjakaarte tuuled, mis tormi mõõdu välja annavad. Ilma paranemist võime oodata vast reedeks – saame näha.
Puudel õitseaega ei anna seisma panna, aga kahju on mesilastest, kellel varakevadine mesilaspere turgutus selliste ilmadega saamata jääb.
Kohus peatas kevadise hanejahi esialgselt kuni 30. aprillini
Tallinna Halduskohus peatas kuni 30. aprillini esialgse õiguskaitse korras kevadise hanejahi. Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas jahti lubava otsuse, sest jahi käigus võivad hukkuda ohustatud liigid ning siiani ei ole kasutusele võetud olulisi rahumeelseid hanekahju vähendada aitavaid meetmeid.
Eestis levib koerte südameusstõbe põhjustav parasiit
Eesti maaülikooli loomaarstid koostöös Taani kolleegiga avaldasid teadusartikli, milles kirjeldatakse varasemalt siinses kontekstis eksootiliseks ja reisimisega seonduvaks parasiidiks peetud koerte südameussi (Dirofilaria immitis) levikut Eestis.
Uuringut koordineerinud Eesti maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteaduri ning loomaarsti Maare Mõttuse sõnul on see oluline haigustekitaja, kelle levimust Eesti koerte populatsioonis on seni tõenäoliselt tugevalt alahinnatud.
D. immitis on koerte südameusstõve põhjustav zoonootiline ehk inimesi nakatav ümaruss, kelle peamisteks peremeesliikideks on kodu- ja metsikud kiskjalised. Kokku on maailmas peremeesliigina kirjeldatud rohkem kui 30 erinevat loomaliiki. Parasiidi elutsüklis on äärmiselt tähtsal kohal siirutajad, pistesääsklased, kelles toimub parasiidi vahepealne areng ja kelle vahendusel kantakse nakatamisvõimelised haigustekitaja vastsed järgmistele peremeesorganismidele.
Maare Mõttuse sõnul analüüsiti selle teadustöö käigus Eesti maaülikooli väikeloomakliinikus südameusstõve diagnoosi saanud ja ravitud koerte haigusjuhtumeid aastatel 2021–2022. „Diagnoosisime haigustekitaja ka neil kodukoertel, kes ei ole kunagi väljaspool Eesti riigi territooriumit viibinud – ei reisinud ega ka teistest riikidest meile sisse toodud. See kinnitas parasiidi lokaalset levikut,“ selgitas Mõttus.
Mõttus selgitas, et juba enam kui 10 aastat tagasi diagnoositi Eestis analoogseid siirutajaid, peremehi ja keskkonnatingimusi vajav teine perekonna Dirofilaria liik (Dirofilaria repens). „Seda diagnoositakse meie kodukoertel nüüd võrdlemisi sageli ja see oli meile ka ajendiks, miks uurida täpsemalt südameusside levikut Eestis,“ sõnas Maare Mõttus.
D. immitis on laialt levinud paljudes regioonides üle maailma. Euroopa kontekstis on see parasiit endeemiline Lõuna-Euroopas, kuid selle areaal laieneb jõudsalt põhja poole.
Mida see haigus peremeesorganismile (koerale) kaasa toob? Millised hädad või vaevused ilmnevad?
Täiskasvanud parasiidid elavad peamisel koera südames ja kopsuarterites. Koerte kliinilised tunnused varieeruvad tugevalt. Selleks võivad olla ebaspetsiifilised tunnused nagu loidus, kaalukadu, koormustaluvuse langus, köha jne.
Samas võib välja kujuneda eluohtlik kliiniline seisund, näiteks õhkrinnaku teke kopsukoe rebenemisel. Samuti võib olla tagajärjeks caval sündroomi ehk õõnesveeni-sündroomi teke, mille puhul tekib täiskasvanud parasiitide tõttu ummistus ühe südameklapi piirkonnas (peamiselt trikuspitaalklapis või südamest väljuvates veresoontes) ning kujunevad välja parempoolse südamepuudulikkuse tunnused. Sel juhul ravita jäänud loom sureb.
Mida koeraomanik peaks silmas pidama? Kas ja kuidas on see ravitav või sümptomid leevendatavad?
Kuna kliinilised tunnused võivad olla väga mitmesugused, on ka märkamine varieeruv. Ühel juhul ei pruugi omanik looma juures midagi väga ebatavalist märgata; teisel juhul võib tekkida patsiendil näiteks väga äge hingamisraskus, millega peab pöörduma loomakliiniku erakorralisse vastuvõttu.
Sagedasemad tunnused, mis võivad tekkida on köha, koormustaluvuse langus, hingamismustri muutus, häälekas hingamine jne. Esmaseks diagnostikaks on pea igas loomakliinikus kättesaadav antigeeni tuvastamisel põhinev kiirtest, mille positiivne vastus küll ei kinnita diagnoosi lõplikult, kuid on tugevaks indikatsiooniks edasisele uurimisele.
Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse erinevaid täiendavaid teste (näiteks ELISA, PCR, Knott test jm). Vajalik on ka südame ultraheliuuring ehk ehhokardiograafia võimalike südamemuutuste ja täiskasvanud parasiitide tuvastamiseks. Tuleb arvestada, et haiguse ravi on pikk ning seotud ohtudega, mistõttu on õige diagnoos hädavajalik.
Millal tuleks arsti poole pöörduda?
Iga loomaga, kaasa arvatud terve loomaga, on soovitav vähemalt kord aastas korraliseks kontrolliks ja plaaniliseks vaktsineerimiseks loomaarsti poole pöörduda.
Südameusstõve vastu vaktsineerida ei ole võimalik, küll aga on soovitatav teha seda teiste meil levinud haigustekitajate (näiteks Leptospira) vastu. Vaktsineerimise eelselt teeb loomaarst üldise tervisekontrolli ja omanikul on võimalik saada tagasisidet oma murekohtadele või tähelepanekutele seoses loomaga. Kui on kahtlus tervisemurede esinemisele, saab paika panna edasise diagnostikaplaani.
Kas haiguse levikut või oma lemmiku haigestumist on võimalik ennetada?
Haiguse leviku ennetamiseks on oluline tuvastada õigeaegselt nakatunud loomad (haigustekitaja reservuaarid) ning rakendada vajalikku ravi. Haigustekitajaga mitte kokku puutunud peremeesorganismide seisukohalt on oluline ennetustegevus.
Südameusstõve tekitajaga nakatumise vältimiseks on võimalik kasutada ennetavaid preparaate (erineva toimeaine välisparasiiditõrje preparaadid), mis ei lase siirutajatel lemmiklooma hammustada või hävitavad vastsestaadiumis olevad haigustekitajad, sõltuvalt millise toimemehhanismiga preparaati kasutatakse. Soovitatav on regulaarne ja korrektne parasiiditõrje, mille kohta loomaomanik saab infot oma loomaarstilt. Siinkohal on äärmiselt oluline jälgida konkreetse preparaadi tootja juhiseid ning küsimuste korral konsulteerida loomaarstiga, kuna ebapiisav või ebakorrektne manustamine suurendab riski haigustekitajal resistentsuse kujunemiseks.
Kindlasti on oluline lemmikloomaga reisiplaanide tegemisel teada sihtkohas levivaid infektsioonhaiguseid, nende siirutajaid ja võimalike ennetamise meetmeid. Ka selle kohta on võimalik nõu küsida oma loomaarstilt.
Kas selle haiguse levik meie lemmikloomadel kujutab ka ohtu inimestele?
Tegemist on küll peamiselt koerte haigustekitajaga, kuid kirjeldatud peremeesliikide ringis on üle 30 erineva loomaliigi (kaasa arvatud ka inimene), siis on teema vaieldamatult oluline.
Täna on peamine kahtlus, et parasiit on Eestisse toodud imporditud koertega. Me ei tea, mil määral esineb seda parasiiti näiteks täiskasvanuna talvituvate siirutajate (pistesääsklaste) populatsioonis või eri liiki metsloomadel. On tugev kahtlus, et see parasiit võib levida ka meil sülvaatilises (ehk metsatüüpi) elutsüklis. Näiteks võib see esineda peremeesliikidel nagu rebane, kährikkoer, hunt, karu ja paljud teised. Seega vajab see valdkond tulevikus kindlasti täiendavaid uuringuid.
Korrelatsioonis loomadel kirjeldatud haigusjuhtumite kasvuga on viimastel aastatel kirjeldatud endeemilistes alades ka rohkem inimjuhte. Eestis ei ole tänaseks veel ühtegi inimjuhtu kirjeldatud.
Inimestel tekivad peamiselt kopsukoe muutused, esineb seletamatut vahelduva kuluga palavikku, valu rindkere piirkonnas, väsimust, vaba vedeliku rinnaõõnes ja muid kliinilisi tunnuseid.
Siinkohal on oluline välja tuua, et antud haigustekitaja ei levi otse nakatunud peremehelt (näiteks kodukoer) inimesele, vaid ülekandumiseks on vajalik ikkagi siirutaja (pistesääsk), kelles toimub esmalt parasiidi vahepealne areng.
Kas keskkonna tervise muutumine (kliimamuutus) on põhjus, miks see haigus on Eestisse jõudnud? Kust riikidest või piirkondadest on see haigus meie juurde levinud?
Kindlasti on oluline roll kliimamuutustel, kuna parasiidi arengutsükli kiirus vektorites on otseses seoses väliskeskkonna temperatuuriga. Seega on oodata, et parasiidi levik intensiivistub soojemate perioodide pikenedes.
Lisaks sellele on viimases pistesääsklaste liigilise mitmekesisuse uuringus (Kirik et al., 2022) tuvastatud Eestis uusi sääseliike. On ootuspärane, et kliima muutumisega võib tulevikus meie ala osutuda sobivaks elupaigaks uutele siirutaja-liikidele.
Kindlasti on haiguse levikul oluline seos ka lemmikloomade suurenenud liikumisega. Kriisiaeg (sõda Ukranias) on sundinud hulgaliselt inimesi liikuma koos lemmikloomadega teistesse riikidesse. Peame arvestama ka asjaolu, et koos lemmikutega võivad meie regiooni jõuda haigustekitajad, mis on meie piirkonnale võõrad.
Sama probleem puudutab ka päästetud loomi (näiteks hiljuti meedias kajastatud Hispaania hurtade temaatika). Nagu uudises mainitud, on see haigustekitaja Euroopas endeemiline just lõunapoolsetes riikides (näiteks Hispaania, Itaalia jne), kuid areaal laieneb jõudsalt põhja poole ja nagu meie uuringust selgub, ei ole selle haigusega nakatumiseks enam vaja Eestist välja reisida.
Lisateave:
Maare Mõttus
loomaarst, nooremteadur Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetoolis
maare.mottus@emu.ee
Tänavuse kevade kõige linnurikkam linn on Pärnu
Märtsi viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval selgus, et selle kevade kõige linnurikkam linn on Pärnu. Vaatlejad märkasid suvepealinnas 104 liiki linde, mis on kõigi aegade rekord.
Eesti ornitoloogiaühingu 31. märtsil korraldatud linnade linnuvaatluspäev läheb ajalukku kõigi aegade liigirohkeimana. Esimest korda 23 aasta jooksul vaadeldi ühes linnas rohkem kui sadat linnuliiki: Pärnus pandi liike kirja 104, Tallinnas kohati täpselt 100 liiki. Vaadeldud liikide koguarv küündis 141, mis on samuti uus rekord. Kevadine ilm soodustas ka aktiivset osavõttu: 67 inimest tegi vaatlusi 26 linnas.
Linnade linnuvaatluspäeva eestvedaja Tarvo Valker tõdes, et nii pikki vaatlusnimekirju soodustas väga varane kevad, eeskätt just vaatluspäevaks kohale jõudnud erakordne soojalaine. „Mitmel pool oli soojakraade 15 ringis. Vaatlejad nägid mitmeid rändlinde, keda märtsis kohatakse haruharva: näiteks märgati juba esimest suitsupääsukest, aga ka väiketülli, räuska, mitmeid kivitäkse. Kõige haruldasemateks linnuliikideks olid Pärnus kohatud jääkajakas ja lääne-pöialpoiss. Harvemini kohatavatest lindudest täheldati veel näiteks alki, krüüslit ja kaljukotkast,“ tõi Valker esile tähelepanuväärsemad vaatlused.
Kõige linnurikkama linna tiitli sai seekord Pärnu 104 liigiga, järgnesid Tallinn 100 liigiga ning Haapsalu, Paldiski ja Tartu 85 liigiga.
Ässad ehk liigid, keda vaadeldi vaid ühes linnas
Haapsalu: mustlagle, kanada lagle, naaskelnokk, räusk
Keila: händkakk
Paldiski: alk, krüüsel, väikekajakas, hele-urvalind
Pärnu: karvasjalg-viu, rüüt, väiketüll, tutkas, suurkoovitaja, jääkajakas, lääne-pöialpoiss, männi-käbilind
Tallinn: hallpõsk-pütt, suitsupääsuke
Tapa: kaljukotkas
Tartu: rägapart, heletilder
Võru: kõrvukräts, kukkurtihane
Tulemuste tabelit leiab lehelt eoy.ee/linnade-linnuvaatlus.
Linnade linnuvaatluspäeva korraldab Eesti ornitoloogiaühing 2002. aastast. Eelmisel aastal tehti vaatlusi 24 linnas, linnurikkamad linnad olid Tartu 86 ja Tallinn 85 liigiga.
Juhul kui märkate kokkuvõttes vigu, siis andke sellest palun teada linnade linnuvaatluspäeva koordinaatorile Tarvo Valkerile (tarvo.valker@eoy.ee).
Eesti ornitoloogiaühing / Loodusajakiri
VIDEOD: mis kakupesal toimub?
Kakuemand pesal
Kassikakk Bubo bubo
Esimese muna munes kassikaku emaslind 12. märtsil ja järmise kolm päeva hiljem 15. märtsil. Seda me kahjuks ei tea, kas pesas on ka kolmas muna?
13. NÄDAL 25.3.2024 – 31.3.2024. Jõgeval ja selle ümbruses
Kuremaa järv oli pühapäeval veel jääga kaetud
Nädal kujunes tavalisest soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 1,8…9,0 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) kahe kuni kaheksa kraadi võrra.
Kolmapäevast pühapäevani oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist kõrgem. Kõige kõrgem ööpäeva keskmine õhutemperatuur esines neljapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 14,7 °C ja minimaalne langes 4,5 °C.
Selle kevade kõige linnurikkam linn on Pärnu
Märtsi viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval selgus, et selle kevade kõige linnurikkam linn on Pärnu. Vaatlejad märkasid suvepealinnas 104 liiki linde, mis on kõigi aegade rekord.
Soe on Lõuna-Eesti loodusesse jõudnud
Vikerkaar päikesetõusul
Kütiorus on maa sinine
Kastanipung
Kolm olulist teadaannet linnade linnuvaatluspäevadel osalejatele
1. Pühapäeval lähme üle suveajale ehk 31. märtsil kell 3.00 tuleb kella keerata ühe tunni võrra edasi.
2. Vaatluste tegemise aeg on 31. märtsil kella 5.00–13.00 ja vaatlusandmete esitamise tähtaeg samal päeval kell 16.00. Tähtajast hiljem esitatud andmed kokkuvõtte tegemisel ja kõige linnurikkama linna väljaselgitamises arvesse ei lähe.
Kaljukotka pesakaamera kaitseväe keskpolügoonil: Kaljukotkas 2
otsestriim | uudised | ">
Loodusajakiri: Tartu eraaedade elurikkus
Tartu ülikooli kolme projekti koostöös uuriti Tartu eraaedu: küsitleti Tammelinna, Ülejõe ja Ihaste linnaosa aiaomanikke ning vaadeldi elustikku. Mida teada saadi, sellest räägivad semiootik Nelly Mäekivi, sotsioloog Maie Kiisel ja bioloog Veljo Runnel. Saatejuht on Tiiu Rööp.