Uudisvoogude koguja

Harilik pune    Origanum vulgare

Niitudel on pune täisõies, levitades päikese paistel oma vürtsist aroomi. Harilik pune kasvab tugevakasvuliste puhmastena, aga on levinud paiguti. Taime õied on kännastes, lehed väikese rootsuga ja ümarad. Segi võime välimikult ajada mõnede müntidega, aga lõhn reedab pune alati.

Harilik sigur     Cichorium intybus

Hariliku siguriga on selline lugu, et tegu ei ole meie looduse põlise taimega ja ka looduslikku kooslusesse pole taimed suutnud sulanduda. Kasvukohtadeks jäävad jäätmaad, kõikvõimalikud teede veered ja samuti raudteede või elamute läheduses, kas siis kõrreliste, teelehtede või nurmikate seltsis või lillepeenardel ilutaimena.

Kassisaba       Veronica spicata

Alates juulikuust õitsevad Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel seal päris tavalised mailased (Eestis kasvab neid paarkümmend liiki), aga õitsemine jõuab lõpukorrale alles septembrikuul.

Kõige noorem kurepoeg X (nimega Iks) lendas iseseisvalt pesasse – tiivad kandsid ja lennujulgust jätkus

Eile õhtupoolikul libises, kaotas tasakaalu ja kukkus pesapuu ülemistel okstel turninud noorim kurepoegadest

Rohetäpik       Argynnis paphia

Karuema kahe pojaga

Pruunkaru ehk karu         Ursus arctos 

Taliteraviljapõllud on kollased 

Nädala esimesel poolel jätkus palavus. Keskmine õhutemperatuur kõikus esmaspäevast kolmapäevani 22,5…23,7 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kuue kraadi võrra. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmapäeval 30,3 °C, mis oli senise käesoleva suve kõige kõrgem näit Jõgeval. 

Marjalutikad

Marjalutikas       Dolycoris baccarum

Marjalutikad talvitusid valmikutena ja toimetavad looduses kevadest alates. Kuid suve teiseks pooleks on nad juba arvukamad, sest marjalutikate vastsed sarnanevad valmikutele, aga jäävad veel veidi pisemateks ja nende tiivad pole täielikult välja arenenud. Kuid valmikute ja vastsete elupaigad on sarnased elupaikades nagu ka toit. 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Lapsuliblikas         Gonepteryx rhamni

Tänavune liblikasuvi jääb suisa magedaks, sest liblikate arvukus on väike. Esimesi äsja koorunult säravkollaseid isas- ja kahvatumaid emaslapsuliblikaid sai märgatud siiski mõne nädala eest.

Kare kaisel ehk kare kõrkjas     Schoenoplectus tabernaemontanii

Järvekaisel ehk järvekõrkjas     Schoenoplectus lacustris

Kõige noorem must-toonekure kurepoegadest X on pesal ja V-d näeme turnimas ja T on kusagil kõrgemal oksal

31. juulil katkes ülekanne

Lillakas         Rubus saxatilis

Põhja-nahkhiir

Põhja-nahkhiir         Eptesicus nilssonii

Põhja-nahkhiiri võime kohata isegi polaarjoone taga, seega on tegu kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiirte liigiga. 

Üks kurepoegadest liigub oksal kõrgemale

Suitsupääsukeste päikeseloojangu aegne lennuakadeemia Võsu sadamas

Suitsupääsuke      Hirundo rustica

Tänavune jahe, vihmane ja putukavaene ilmastik lükkas putuktoiduliste lindude pesitsemise tavapärasest veidi edasi.

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja suvenumbris tutvustatakse silmatorkavaid linnuliike, keda viimasel ajal Eestis kohatud on. Samuti saab lugeda eelmise aasta linnu kägude seiklustest talvitusaladele ning veebikaameras tähele pandud juhtumitest kormoranilaiul.

Teabelehe Tiirutaja kaaneloos kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi silmatorkavatest lindudest, kes viimasel ajal Tartus ja ka mujal Eestis on inimeste tähelepanu püüdnud. Samuti arutleb artikli autor, kas peaksime võõrliikide pärast mures olema.