Uudisvoogude koguja

Kuna Tartu on järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinn, kannab Loodusfestival siis Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali nime. Avakoosolek toimub 5. detsembril Emajõe Lodjakojas, kus igal huvilisel on võimalus kaasa rääkida programmi kujunemisele.

Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival kuulub Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi ja toimub 5.–15. juunini. Nii nagu kultuuripealinn kui Eesti tippsündmus tervikuna, peab ka festivali programm oluliseks nelja põhiväärtust: omapärasust, jätkusuutlikkust, koosloovust ja ärksameelsust. „Loovus ammutab looduse allikast – mida elurikkam on loodus, seda mitmekesisem saab olla sellest inspireeritud looming,“ sõnas festivali kuraator Margus Kasterpalu. Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival ammutab inspiratsiooni loodusest ja käsitleb olulisi teemasid.

Teisipäeval, 5. detsembril ootab festivali korraldustiim avakoosolekule varasemaid ja uusi koostööpartnereid, keda festival kõnetab ja kes soovivad oma tegevustega panustada Loodusloovusfestivali programmi lõplikku kujunemisse.

Avakoosolekul tutvustab kuraator Margus KasterpaluEllujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali kontseptsiooni ja tähtsündmusi. Ülevaate saab konverentsist „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“, loodusvaatluste maratoni uuendustest, linnujämmi ja multimeediaetenduse „Emajõe sünd“ toimumisest. Kõnelevad Tartu Ülikooli semiootika professor Timo Maran, harrastusteaduse eestvedaja ja peaekspert Veljo Runnel. Projektijuht Kaarin Hein räägib, kuidas kaaskorraldajad saavad kaasa rääkida Loodusloovusfestivali programmi kujunemisele.

Avakoosolek toimub 5. detsembril kell 13 Emajõe Lodjakojas Tartus. Osalemiseks tuleb eelregistreeruda hiljemalt 1. detsembriks (k.a).

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali toimumist toetab SA Tartu 2024. Loodusvaatluste maratoni toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisateave:

Kaarin Hein

Loodusfestivali projektijuht

kaarin.hein@ut.ee

Oktoobris jagas Eesti Jahimeeste Selts oma lehel Kullipesa jahiseltsi esimehe Siim Suitsmardi rajakaamera videot Pärnuma

 

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

 

Tänavusest sügisest lendorava metsades jääb meelde mitu tähelepanekut.

Pärliread jõe kaldaheinas

Samakõrgusjooned

Möödunud hooaja heitsarv

 

Põder       Alces alces

 

Vanematel põdrapullidel algab sarvede heitmine novembris ja kestab detsembris. Nooremaid pullikesi võime sarvedega kohata kuni veebruari lõpuni, aga vahel isegi märtsikuul.

Rohetiksik

 

Väike rohetiksik ehk väike rohepitsik        Chlorociboria aeruginascens

 

 

Sametkõrgeste kasvukoht

 

Puidu-sametkõrges       Flammulina velutipes

 

Puidu-sametkõrgeste väikeseid viljakehi võisime kasvamas märgata juba oktoobrikuus linnaparkide pärnadel, koduaedade viljapuudel, aga nagu teame, linnakeskkonnast korjatud söödavaid seeni ei tasuks toidus tarvitada.

Oravad  on  talvekarvas

 

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

 

Lehtpuude võrad paistavad läbi ja seetõttu on seal tegutsejad hoopis märgatavamad.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuvaatlejaid kaasa lööma novembrist kuni veebruarini toimuval maismaa talilinnuloendusel, et koguda andmeid meil talve veetvate lindude käekäigu kohta.

Talilinnuloendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud linnuvaatlejad, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, jälgimaks meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

 

 

Künnipõllud mustasid ja orasepõllud rohetasid. Jões oli vett piisavalt

Nädal kujunes sombuseks, normist (keskmine 1991-2020) tunduvalt soojemaks ja sajuseks. Õhuniiskus oli suur. Suhteline õhuniiskus püsis ööpäevaringselt enamikel päevadel 90 protsendist suuremana. Päike tuli paksu pilvkatte alt lühikeseks ajaks nähtavale ainult teisipäeval.

Loodusemehe kalender, mis ilmub juba viiendat aastat, on tänavu läbinisti LINNULINE. Ehk siis kogu 2024. aasta pildivalik on lindudest.

Väljavalituteks osutusid järgmised kaunid tiivulised: tutt-tihane, ronk, tait, kuldnokk, kägu, kõrvukräts, kaelustuvi, sookurg, hõbehaigur, suurnokk-vint, salutihane ja leevike. Kalendri esikaanele pääses neist kägu, kes on on  kuulutatud 2024. aasta linnuks.

Keskkonnaamet alustab Matsalu ja Soomaa turismiettevõtjate koolitusprogrammiga, mille eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust kestliku turismi teemadest ja kaitsealade väärtustest. Koolitus toimub viie moodulina, millest neli on veebis MS Teams vahendusel. Sellele lisanduvad õpperetked Soomaa ja Matsalu rahvuspargis. Silmaringi avardamiseks on veebikoolitustele oodatud osalema kõik teemast huvitatud.

 

Harilik kiilassilm         Chrysoperla carnea

 

Tartu loodusmaja ja UNESCO ühendkoolide võrgustik kutsuvad 4.–12.klassi õpilasi ja täiskasvanud loodushuvilisi osalema rahvusvahelisel ingliskeelsel keskkonnateemalisel veebiviktoriinil!

Tänavu keskendub viktoriin loomingulistele keskkonnasõbralikele lahendustele ja raamidest välja mõtlemisele. Viktoriin tutvustab nii Läänemere piirkonna kui ka ülemaailmseid kestliku arenguga seotud probleeme ja nende võimalikke lahendusi. See on hea võimalus tabada mitu tarkusekärbest korraga – õppida uusi asju Läänemere-äärsete riikide keskkonnaseisundi kohta, saada keskkonnateadlikumaks, parandada infootsimisoskusi ja õppida inglise keelt.

Viktoriini ajal on lubatud on kasutada kõiki materjale ja veebist otsida, et osalejate info otsimise ja analüüsimise oskusi treenida.

Viktoriin toimub kolmes vanusegrupis:
*10-13aastased, 5 küsimust
*14-16aastased, 7 küsimust
*17-19aastased ja täiskasvanud, 8 küsimust
Võimalusel ootame väga õpilastelt, õpetajatelt ja loodushuvilistelt viktoriinile tagasisidet, palume saata see korraldajale: maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee. Tahaksime teada, kas osalejatel oli huvitav seda teha, missugused küsimused olid keerulised ja kuidas neile meeldis viktoriini ülesehitus.

Viktoriini küsimustele saab vastata 22. detsembrini. Loe lisa ja osale!

Tartu loodusmaja / Loodusajakiri

Järg teemale huntide interaktsioonid teiste liikidega. Seekord hunt ja skunk.

 

Põder on koorinud haabu.

 

Põder          Alces alces

 

 

Roohabekas ehk roovilbas        Panurus biarmicus 

 

Wulfi turbasammal

 

Wulfi turbasammal        Sphagnum wulfianum

 

Wulfi turbasammalt kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn.