Uudisvoogude koguja

Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod nii
vaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…

Nagu kõigel inimese juures, on ka unenägudel oma mõte. Need on osa psüühe isetervenemise mehhanismist. Nii nagu kogemata saadud haav peatselt armistub, nii tasakaalustavad unenäod mitte ainult meie hingehaavu, vaid teadliku mina ühekülgset ja alatihti vildakat vaadet olukorrale. Need justkui sunniks meie asju täiesti erineva, senitundmatu pilguga vaatama. Kui julgeda sellesse lähemalt süüvida, on see meelt avardav ja üllatav kogemus, peegeldus suurest ja sügavast sisemisest ilmast, mis otsapidi kollektiivse teadvustamatuse kihtidesse ulatub.

Unenägude tundmaõppimist võib võrrelda ookeani põhja sukeldumisega koos kõigega, mida sellel teel kohata võib.

Saade valmis koostöös Eesti Tervisemuuseumiga. 
Ööülikool tänab: Kersti Mölder ja Andres Arendi

• Muusika: Bo Hansson "Päike", Maarja Nuut "Une meeles"
• Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
• Toimetaja: Jaan Tootsen

Kõige noorem pesapoegadest Iks on saatja andmetel käinud pesast veidi üle saja meetri kaugusel ümbrusega tutvumas

Põdrakärbes         Lipoptena cervi

Tänavu hakkas põdrakärbeste igasügisene nuhtlus kuidagi vara pihta, aga nii loomade kui inimeste kiusajate hulk meie metsades kasvab iga päevaga.

Nii kui põdrakärbes nukust välja ronib, püüab valmik koheselt kasutada oma tiibu, et lennata mõnele lähimale taimele või madalamale põõsale saaklooma varitsema. Kuid põdrakärbsed on kehvad lendajad.

Emaslind Kerli saabus liialt vara kurepoegi toitma. Kõik olid hommikul hulkumas

Mustikamets

Harilik mustikas ehk mustikas         Vaccinium myrtillus

Mustikasaagiga on tänavu kehvasti. Marjarikkamaid kohti, kus marju korjata saab, on laiguti. Metsas hulkuja saab ainult suu siniseks teha, aga veidi eemal mõnel kohal võiks marju päriselt korjata.

Harilik kuldvits     Solidago virgaurea

Meie ainus pärismaine harilik kuldvits kasvab ja õitseb kõikjal: raiesmikel, niitudel, teede veertes ja jäätmaadel. 

Mullastiku suhtes on taim ükskõikne, kasvades nii kuival kui liigniiskel pinnasel ja isegi turbal. Loomulikult hakkab selline uhke õitseja silma, sest korraliku taime õisikus võib olla sada või rohkemgi korvõisikuid ja teisi õitsejaid on juba vähemaks jäänud.

Kurepojad ootavad hommikusööki

Pilt palumännikust

Harilik pohl       Vaccinum vitis-idaea

Pohla kutsutakse Lõuna-Eestis palukaks, sest tegu on valgusrikaste palumetsade taimega.

Noor lennuvõimeline kiivitaja

Täna hilisõhtul ootab taevavaatlejaid aasta ilmselt tuntuim meteoriidisadu – Perseiidid

Üle Eesti on oodata vahelduva pilvisusega ilma, aga kohati võib tulla ka mõni vihmasagar.

Meteoriidisadu saab uudistada valgusreostusest eemal. Valmis võiks ennast seada õhtul kella 23-st, aga tippaeg saabub peale südaööd ja kestab varaste hommikutundideni.

Perseiide võime märgata kogu taevalaotusel ehk ei tarvitse otsida mingit kindlat ilmakaart. 

Suuremad raheterad olid Jõgeval läbimõõduga kuni 26 mm

Räästapääsuke       Delichon urbica

Vihmadega vettinud kurepesa on oma raskuse all sügavamale pesapuu oksaharude vahele vajunud

Suitsupääsuke      Hirundo rustica 

Harilik kanarbik         Calluna vulgaris

Perchau am Satteli külla mägedevahelisse orgu sooviks rännata iga vandersell – seal ootab Milka-šokolaadi maastik, kus Alpi aasadel jalutavad lehmad ja määgivad lambad, kiviste nõlvade kuusemetsast kostub väike-lehelinnu silk-solk ja oru kohal kajab tuuletallajate hüüd. Aga kaunile lilleaasale on nüüd elama asunud ka susi ning austerlased, kes pole 134 aastat hundiga arvestama pidanud, peavad hallivatimehega ühtäkki eluruumi jagama.

Noorlinnud ei ole pesa hüljanud

Sombune ilm noorte kormaranidega

Ilmade poolest ei olnud suvi putukatele suurt kiita. Aga putukaid siiski oli ja mingit osa LK ka tänavu lugejatele tutvustas.