Uudisvoogude koguja

Toitumisjäljed vähese lumega

 

Halljänes        Lepus europaeus

 

Halljäneste jälgi ja liikumisi märkame üha sagedamini, mis tähendab, et nende arukus on aasta aastalt pisitasa suurenenud.

 

Talvike       Emberiza citrinella

 

Elame eeltalves ja talvikesed tähelepanelikul märkamata ei jää, sest linnud liiguvad salkades ning vahel päris suurtes parvedes. Milliseks jääb nende talvine arvukus, oleneb tegelikult tulevast talvest ja toidu kättesaadavusest.

Soojad jäljed

 

Mink ehk ameerika naarits    Mustela vison

 

Mink on meie looduses nn poolveeline kiskja ja imetaja kelle elupaikadeks sobivad veekogude kaldaalad. Nendeks võivad olla nii taimestikurikkad jõed ja ojad, kui järved, tiigid ning mere rannikualad, aga vahel isegi soomaastikud.

Esimene foorumi liikmete kokkutulek Alliklepas Looduskalendri välibaasis 2008. aastal

Viisteist aastat kestmist tundub tänapäeval pika ajana. Looduskalendri foorumi nn sünnipäevaks loetakse 24. novembrit 2008. aastal.

Tänaseks on registreerunud liikmeid LK foorumis 4574, käsitletud teemasid 802 ja postitusi 897415.

Parimad soovid sümpaatsele rahvusvahelisele huviliste kogukonnale, kes nende aastate vältel on Eesti looduses toimuvale kaasa elanud ja paljud nende hulgast on ka meie kodumaad külastanud.

Kagu-Eestis on kohati lumikatte paksus juba veerand meetrit.

Vaata Pühajärve veebikaamerast: LINK

Peenikese kase pahk

Sellisel peenel kasel kohtab sedavõrra suurt pahka maru harva. Kask ise on inimese rinna kõrguselt umbes kümne sentimeetrise läbimõõduga ja selline suur pahk võib kaaluda sama palju kui kogu kase tüvi.

Ungrukold lumes

 

Harilik ungrukold        Huperzia selago

 

Kõige arvukamaks ja tuntumaks meie kuusikutes ja segametsades kasvavatest koldadest on muidugi kattekold.

Kuna õhutemperatuur püsinud miinuspoolel, siis on ka siseveekogude pinnale on tekkinud esimene jää, mis on aga veel õhuke ja seega eluohtlik.

Lumikatet on kaardil näha enne õhtupoolikul algavat tormi nii Hiiumaal, Käsmu kandis kui Võrumaal. Eks homme teeme uue ülevaate olukorrast, sest tugeva tormi hoiatus on antud üle kogu Eesti.

Kõikjal lõunakaarte tormituultega peaks kaasnema ööseks tugev lumesadu koos tuisuga ja kui temperatuuri vastu hommikut plussi keerab, siis ka jäide.

Liiklejad palun olge ettevaatlikud!

Kaamerapilt Käsmu meremuuseumist:

 

Urvalind         Carduelis flammea

 

Hoolimata äkilisest külmalainest on seni vähemtormiste, aga põhjakaarte tuultega märgata elavnenud linnurännet, aga täna õhtuks peaks meile jõudma lõunakaarte torm koos tiheda lumesajuga.

Läbirändel urvalinde kohtame siin juba alates oktoobrikuust, sest vaid paaril üksikul korral on urvalinnud meil pesitsenud.

Haapsalu kutsehariduskeskus alustab taas vastuvõttu linnugiidi erialale. Kandideerima on oodatud kõik huvilised, õppima pääsemisel on eeliseks varasem looduse vahendamise kogemus.

Linnugiidi kursusele saab registreeruda kuni 14. jaanuarini, 23. jaanuaril toimub huvilistega veebi teel vestlusvoor. Õppetöö toimub veebruarist novembrini, 2 korda kuus (2 kuni 3 päeval).

Õppida saab tasuta.
Täpsemat infot saate lugeda kooli kodulehelt: https://hkhk.edu.ee/et/linnugiidi-koolitus.

Haapsalu kutsehariduskeskus / Loodusajakiri

Tekst: MARTIN TIKK Fotod: RAGNE KRUPENENKOV

Päevavalgust jääb aina vähemaks ning taas suureneb vajadus valgusallikate järele. Ajast aega köitnud elav tuli on populaarne ka tänapäeval. Isegi kui majapidamises ei leidu kaminat, ahju ega pliiti, pakuvad küünlad silmailu ja soojust.
Siiski kerkib küsimus, kas keskkonna seisukohalt on vahet, missuguseid küünlaid põletada? Millisest materjalist tehakse keskkonnahoidlikumaid küünlaid ja kuidas täiustatakse küünlaid? Muu hulgas on hea teada, mismoodi mõjutavad erisugused küünlad meie tervist.

Parafiinist küünlad on kõige levinumad. Neil on iseloomulik tugevam lõhn ja kõrgem sulamistemperatuur kui taimsetel vahadel

Muttide tegevusjäljed

Nädal kujunes tavapärasest külmemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus ‑4,3…1,8 kraadini, mis oli normist (keskmine 1991…2020) 0,4…5,1 kraadi võrra madalam.

Paneeldiskussioonil arutlevad vasakult vaadates Tiit Randla, Kaarel Tarand, Eerik Leibak, Rein Kuresoo ja Uudo Timm

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi 30. juubelile pühendatud seminar toimus reedel, 10. novembril Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal. Kokku oli tulnud poolsada ühel või teisel moel rahvusparkidega seotud inimest. Sisutihe päev möödus soojas ja sõbralikus meeleolus, kõneldi nii tõsisematel teemadel, meenutati olnut, planeeriti tulevikku, aga visati ka nalja.

Linnud on üks paremini jälgitav liigirühm, kelle käekäik peegeldab ökosüsteemi toimimist. Aastas talvitab Läänemerel 4,4 miljonit veelindu. Tõmmuvaera ja auli maailma populatsioonist talvitab Läänemerel vastavalt 74% ja 40%, mistõttu on need liigid siin erilise tähelepanu all.

Tekst: MAIT SEPP

Mu 1980. aastatel kulgenud lapsepõlves oli Eesti Loodus ajakiri, mis kujundas suure osa minu maailmavaatest. Muidugi olid perekond ja sõbrad ning veel naabritädi, kelle juures lugesin Sirpi ja Loomingut. Ka Horisont, Aja Pulss ja Nauka i Žizn olid olulised, kuid Eesti Loodus siiski tähtsaim.
See oli ajakiri, mille saabumist sai oodatud, kaanest kaaneni läbi loetud ja mis rahuldas mu lapsepõlve loodusteaduslikke huvisid. Seejuures pole ju Eesti Loodus kunagi olnud lasteajakiri. Ent võibolla selles peituski kuukirja võlu, et tõsistest asjadest räägiti tõsisel keelel. Meenuvad fosforiidisõjaaegsed artiklid ja lood, mis puudutasid mu kodukandi Ida-Virumaa ökoloogilisi probleeme. Hilisematel aegadel lugesin põnevusega näiteks Raivo Männi artiklisarja „Käitumise ökoloogia“. Selle juures on Edgar Valteri geniaalsed illustratsioonid. Bioloogiks see sari mind ei teinud, kuid vareste kraaksumine sai hoopis teise tähenduse.
Kui 2005. aastal tehti mulle ettepanek kirjutada artikkel Eesti Loodusele, siis valdas mind kujuteldamatu elevus. Isegi edevus: „Nüüd saan MINA oma kirjutistega kellegi ellusuhtumist kujundada!“ See elevus pole aastatega lahtunud. Pean endiselt just Eesti Loodusele kirjutamist väga tähtsaks. Tõsi küll, edevus on asendunud kohuse- või isegi missioonitundega.
Tänapäeva lastel olevat hoopis muud huvid kui ajakirju lugeda. Aina arvutimängud, ei midagi muud. Mina nende pärast ei muretse. Olen ise mänginud ja näinud seda tegemas praegusi kuulsaid professoreid. Pigem teeb mind murelikuks kaks teistsugust arengut. Esiteks info kogus, millesse nüüdsel ajal upub iga inimene, kes vähegi üritab maailma vastu huvi tunda. Kui puudub algteadmine, mida võtta tõsiselt ja mis on täielik totrus, võib päris lihtsasti „lamemaalaseks“ saada. Seetõttu on populaarteaduslikel ajakirjadel väga tähtsis ülesanne: seletada, mis maailmas tegelikult toimub.
Teiseks. Elame ajal, kui paljud töörühmad rahvusülikoolis kasutavad suhtluskeelena inglise keelt. Eesti teaduse globaliseerumine on positiivne märk. Oleme tublid ja maailmatasemel. Ent kui me teadlastena ei suuda maksumaksjale maakeeli selgeks teha, mida tegelikult teeme, siis kaotab maksumaksja kiiresti huvi. Veel hullem: ta hakkab raha andma neile, kes ajavad täielikku lora, kuid teevad seda mõistetavas eesti keeles. Näiteks soovitades juua uskumatut mürki või veendes, et keegi pole kunagi Kuul käinud ja et lennukid külvavad meile kaela kes teab mida ja kes teab milleks. See on Eesti rahvale, kultuurile ja teadusele hukutav.
Nende rumaluste vastu aitab ainult üks rohi: austet loodusteadlased, avage dokumendifail ning kirjutage oma tegemistest Eesti Loodusele. Kirjutage lühidalt ja hästi, kirjutage minust paremini.

Mait Sepp on Tartu ülikooli geograafia osakonna loodusgeograafia teadur Foto: erakogu

Põdra magamisase

 

Põder       Alces alces

 

Põtrade sügisest elukorraldusest sai kirjutatud laupäeval: LINK

Kuid mahasadanud kerge lumikate muudab arusaadavaks suurte loomade tegevuse.

Selline näeb välja seade mida Maaülikool seirel kasutas

Viimases püügis enam liblikaid ei olnud

Kui kiilassilm ongi saabunud LK veebi üle kontrollima

 

Harilik kiilassilm         Chrysoperla carnea