Uudisvoogude koguja

Sügis on saabunud ning metsad säravad taas värvilistes toonides. Metsaelanikud valmistuvad tasapisi talveks. 

Osa linde suundub lõunamaale, et veeta seal külmemad kuud, samas kui teised liigid on kohastunud siinse karmima kliimaga ja suudavad selle raske aja kasina toiduvaruga üle elada. 

Video fail

 

Punase tamme lehed hakkasid värvuma

Tänavune sügis pole olnud kuldsete ja leekpunaste toonide loomisel kuigi helde. Nädalavahetusel Alam-Pedja Kirna matkarajal rännates jäi silma, et alles kolletama hakanud lammihaavikud (vt ka juures olevat fotot) olid juba poolenisti raagus ja täpselt sama oli juhtunud Pedja jõekalda künnapuudega! Mitmel pool Eestimaal on olnud siiski võimalusi kirkaid sügisvärve nautida: minu enda selle sügise kõige värvilisemad elamused on näiteks Haanjast ja Järvamaalt. 

Eesti hariduselu põhiküsimused on jäänud läbi aegade samaks: mida, kuidas ja kui palju? 
Kuidas meie praegune koolielu kohaneb kiiresti muutuva maailmaga? Ja loomulikult ka see suur küsimus - miks? Miks me käime koolis? Kõneleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.

Ööülikool tänab: Tarmo Tiisleri pere. Saade on salvestatud Villemi talus, Sookaera külas

Muusika: Koop Islands

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Paljud on kindlasti mõelnud, et kuidas see hundi taltsutamine kütil-korilasel võis käia.On väga tõenäoline, et tähtsaks asjaoluks tuleks pidada hundipoolset huvi – just tema jõlkus inimese jäätmehunnikute juures, mitte inimene ei püüdnud kusagilt metsa vahelt võsavillemeid kinni ega asunud taltsutama. Tekst: Helen ArusooFoto: Cornelia Arens Nagu kaarnad tulevad huntide söömaajale ja hundid ei aja neid ära, vaid peavad pigem oma partneriteks, kel oma roll täita –

Ajaloolane ja suursaadik Margus Laidre: „Vaevalt, et leidub kedagi, kes ei sooviks elada rahus. Paraku soovitakse seda teha n-ö omadel tingimustel ja pahatihti kellegi teise arvelt. Inimloomuse salasoppides on nimelt peidus iha teiste üle domineerida ja neid oma tahtele allutada. Seda nii üksikindiviidi kui ka riikide tasandil. Siit sünnivadki vägivald ning sõjad. Ja nii jõuamegi paradoksaalse järelduseni, et kui poleks inimesi, siis ei oleks ka sõdu“.

Ööülikool tänab: Ülle Madise, Piret Arukaevu

Saade valmis koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga, salvestatud Võimukõneluste sarjas 2024. aasta kevadel.

Muusika: Bo Hansson, „Lord of the Rings“

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Arujumikas

Jane Goodall esinemas Mizzou Arenal. Foto: Mark Schierbecker, Wikimedai Commons

Briti etoloog ja primatoloog Jane Goodall muutis jäädavalt meie arusaama iseendast. Kõik sai alguse 1960. aastal, kui noor Goodall, kuulsa antropoloogi Louis Leakey soosik, saabus praeguse Tansaania Gombe Oja rahvuspargi metsikutele kallastele. Teadusmaailmas valitses toona kindel veendumus: inimene on ainus olend, kes valmistab ja kasutab tööriistu. 

Tänane öö vastu 30. septembrit oli mitmes mõttes eriline: juba õhtul sai taevas näha üsna võimsat virmaliste mängu ning temperatuur maapinnal langes paljudes kohtades miinusesse, nii et hommikul oli maa kaetud hallaga.

Põhja suunas vaatavast veebikaamerast saab vaatepilti kiirendusega näha Hiiumaa elamuskeskuse Tuuletorn lehelt.

Siin aga on mõned hingematvad vaated Jõgeva lähistelt 29. septembri õhtul, Mihklipäeval.

Kuivad päikesepaisteised ilmad sobisid põllutöödeks

Hollandi film „Hunt“ on Matsalu filmifestivali raames praegu Jupiteris vaadatav linateos, mis MAFF-il 2023. aastal auhindu on võitnud:https://jupiter.err.ee/1609426411/hunt Dokfilmi räägib sellest, kuidas hundikutsikas nimega Skaut kasvab üles karjas, kus on ema, isa, hoolitsev vanem vend ja pesakonnakaaslased ning kuidas ta aasta hiljem suundub karmile teekonnale omale kaaslast ja uut elupaika otsima.  Film on väga tore, aga selles on üks tõrvatilk - linateost saab tõsiselt võtta alates 4.