Uudisvoogude koguja

Suitsupääsukeste päikeseloojangu aegne lennuakadeemia Võsu sadamas

Suitsupääsuke      Hirundo rustica

Tänavune jahe, vihmane ja putukavaene ilmastik lükkas putuktoiduliste lindude pesitsemise tavapärasest veidi edasi.

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja suvenumbris tutvustatakse silmatorkavaid linnuliike, keda viimasel ajal Eestis kohatud on. Samuti saab lugeda eelmise aasta linnu kägude seiklustest talvitusaladele ning veebikaameras tähele pandud juhtumitest kormoranilaiul.

Teabelehe Tiirutaja kaaneloos kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi silmatorkavatest lindudest, kes viimasel ajal Tartus ja ka mujal Eestis on inimeste tähelepanu püüdnud. Samuti arutleb artikli autor, kas peaksime võõrliikide pärast mures olema.

2025. aasta pesitsushooaeg hakkab lõppema ja on aeg teha selle hooaja viimased kontrollitud sisestused

Tara-seatapp                 Calystegia sepium

Harilik kassitapp          Convolvulus arvensis

Muidugi hakkavad silma suurte, heledate ja lehterjate õitega seatapud ja kassitapud, mis õitsemisega alustanud.

Liht-naistepuna                 Hypericum perforatum

Kandiline naistepuna       Hypericum maculatum

Liht-naistepuna alustas tänavu õitsemist juulikuu alul, aga taim õitseb pikalt. Lähedase liigikaaslase, kandilise naistepuna, õitsemine algas samuti juulikuul. 

Harilik vaarikas      Rubus idaeus

Aastati on vaarikasaagid meie looduses üpris erinevad. Seda mõjutavad nii õitsemiseaegsed öökülmad või takistavad vihmased ilmad putukatel taimi tolmeldada ja suvine põud jätab marjad kribalateks. Hea saagikus kordub kolme-neljaaastase sammuga.

Augustikuus ootab taevavaatlejaid aasta ilmselt tuntuim meteoriidisadu – Perseiidid. Seda tänu antud meteoriidisaju stabiilsusele, pikale kestvusele (17. juuli kuni 24. august), perseiidide kiirusele ja nende rohkusele.

Meteoorisaju nimi tuleb tähtkujust, kust sel ajal langevad meteoorid näivad tulevat ehk teisisõnu radiandist - Perseuse tähtkujust. Meteoorisadu nautides pole aga mõtet täpselt selles suunas vaadata, sest siis võivad mõned langevad tähed märkamata jääda. Tasub veidi kõrvale vaadata.

Rõngaste ja saatjatega kurepojad pesal

Vaade Laiuse voorelt

Nädal oli palavate ilmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis Jõgeva ilmajaama andmetel kogu nädala kestel 20 kraadist kõrgemana, kõikudes 20,1…23,0 kraadi piires. 

Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid päeviti 25,9…29,3 kraadini. 

Lehitu pisikäpp kasvukohal

Villtakjate kasvukoht metstee veeres

Kukesabad õitsevad

Põnevate hundiprojektidega maailma eri paigus proovime teid ikka kursis hoida.

Tiibadega mullamurelane

Väike-konnakotkast saab peatselt noor kotkas

Suur haavaklaastiivad paarituvad       

Tigude jäljeread taime lehel

Eestis elutseb teadaolevalt üle kaheksakümne liigi maismaatigusid. Enamus neist ei torka silma, kas oma pisikeste mõõtmete või peidulise eluviisi tõttu. 

Teod on peamiselt öised rändurid ja nende tegutsemise jälgi avastame tavaliselt hommikul, aga selleks ajaks on teod taimedelt lahkunud ning peitunud neile teda olevatesse varjepaikadesse. Tegutsejaid reedavad taimedele jäänud limased jäljed. 

Laialeheline neiuvaip kasvukohal

Ornitoloogiaühing palub autojuhtidel olla tähelepanelik, sest suve algupoolel lahkuvad noorlinnud pesast ning olles alles kogenematud, oskamata läheneva sõiduki ohtlikkust ja sõidukiirust hinnata, ähvardab neid suurem tõenäosus teele lennates autoga kokku põrgata. Samuti võivad veekogude läheduses ootamatult teed ületama asuda ka lennuvõimetute poegadega pesakonnad, näiteks sinikael-pardid, kühmnokk-luiged, hallhaned aga ka kosklad.

Kurepojad märkasid vanalindu, aga kampa on päris keeruline toita