Uudisvoogude koguja

Eesti teaduste akadeemia peasekretäri Anne Kahruga vestelnud Toomas Kukk

Anne Kahru on sündinud 17. veebruaril 1955. Aastal 1978 lõpetas Tartu ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna cum laude bioloogi-mikrobioloogina. 1987. aastal kaitses Tartus biokeemia doktoritöö mikroobide energeetilisest ainevahetusest. 1978–1980 TTÜ küberneetika instituudi insener, 1980–2007 keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis (KBFI) insener, nooremteadur, teadur, vanemteadur, juhtivteadur. Alates 2005. aastast KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja. 2018 valitud Eesti TA liikmeks ökotoksikoloogia vallas. Ökotoksikoloogilise uurimissuuna rajajaid Eestis. Tema uurimisrühm hakkas maailmas ühe esimesena uurima nanomõõdus metallioksiidide keskkonnaohtlikke omadusi ja toimemehhanisme. Avaldanud ligi 200 teadusartiklit ja juhendanud kümmekonda doktoritööd, kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka. Eesti toksikoloogia seltsi asutajaliige ja juhatuse esimees 1997–2018. Pälvinud Eesti riigi teaduspreemia (2011) ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2017). Alates 2025. aasta veebruarist Eesti TA peasekretär.

Kasepahk Alutagusel

Pahk ehk galla

Siil hulkus eile ringi

Harilik siil        Erinaceus europaeus

Kuvatõmmis veebiseminarilt “Wolfness” näitab, et hundi ja koera hübriide võib leida kõikjalt hallivatimehe levikualalt. Peamiselt seetõttu, et hunt on väga liikuv loom ja meieni võib jõuda hübriidloom ka Lõuna-Euroopast, kus neid on protsentuaalselt rohkem. Suurt probleemi nad Eestis aga endast ei kujuta, vastupidiselt Kesk-Euroopale.
Tekst: Laura Kiiroja, Helen Arusoo

Verevad karikseened kasvukohal

Verev karikseen        Sarcoscypha austriaca

Nagu näha sulab Aluatagusel lumi.

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Öised külmakraadid olid lumele kooriku tekitanud, mis metskitsi kandis

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Alutagusel on veel päris talvine, aga kõigest hoolimata oli vähelumist aastaaega metskitsedel kergem taluda kui pikka pakaselist ehk karmi talveaega.

Lapsuliblikas

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Alates laupäevast, 8. märtsist ei tohi Eesti siseveekogude jääle enam minna. Keeld on vajalik veeõnnetuste ennetamiseks ja inimelude säästmiseks.

Inimesed kipuvad hindama jääolusid paremaks kui need tegelikult on. Soojad ilmad ja kevadpäike on jääkatte aga õhukeseks ja hapraks lihvinud ning jää peale minek pole enam ohutu isegi siis, kui pealtnäha tundub jää terve ja tugev. Praegustes oludes võib jää hetkega mureneda, piisab vaid mõnest sammust. Keskkonnaagentuuri hinnangul kujunes 2024/2025 jäähooaeg ebatavaliseks ja lühikeseks.

Villpead Ida-Virumaal sulavas lumes

Tupp-villpea        Eriophorum vaginatum

Linnu ja majaomaniku tüli saab ennetada varakult enne pesitsushooaja algust. Varakevad on parim aeg maja üle vaadata ning vajadusel takistada sellele lindude ligipääs.

Hülgepulli kaelal märkame voldilist nahka ja nende kasukas jääb emashüljeste omast tumedamaks

Hallhüljes        Halichoerus grypus 

Hülgeelu jälgiv liigutatav veebikaamera, päikesepaneelid ja ülekannet võimaldavad tehnilised tarvikud

MTÜ Pro Mare ja Teetormaja ühiste jõudude taastatud hallhüljeste veebikaamera vajab vaatajate rahalist toetust kaamera tegevuse tagamisel

Innarahu Vilsandi Rahvuspargis

Vesipapp       Cinclus cinclus

Vett meie jõgedes on palju, aga mõne kärestikulisele jõelõigu läheduses või mõne vanema veskitammi alla sattudes peaks veepiiril toimuvat veidi tähelepanelikumalt uurima.

Sarapuu isasurb

Harilik sarapuu         Corylus avellana

Pajuurvad

Pajud         Salix

Jõuluks tuuakse tuppa kuusk, aga suviste pühadeks kased. Varakevadisel ajal tuuakse pajuurvad vaasi ja nii me koos puudega elame, pööripäevast pööripäevani.

Lumikate püsis varjulisel põllul kauem

Ilmastik kujuunes kogu nädala vältel normist kolme kuni nelja kraadi võrra soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -1,0…0,9 kraadi piires. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis viiel päeval üle kolme kraadi ja kõige päikesepaistelisemal päeval (teisipäeval) mõõdeti nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks 5,8 °C.

Vanemate hülgepoegade karvavahetus

Hallhüljes      Halichoerus grypus