Uudisvoogude koguja

Värbkakk        Glaucidium passerinum

Värbkakke võime kohata kõikjal nii mandril kui suursaartel, aga vaid seal, kus leidub vanemat metsa.

Porr        Certhia familiaris

Need metsaelanikud on meie okasmetsade sanitarid. Tegutsetakse kuusikutes või kuuse-segametsades, aga avaramas männikus märgatud porri on lihtsam märgata ja tema tegutsemist päris huvitav jälgida.

Kalendrikevad algas 20. märtsi öisel ajal kell 03:07 ja pööripäevaga saabus meile võrdpäevsus ehk nii öö kui päev on kaheteist tunni pikkused. Ning päevapikkust saame nautida tänasest alates üha enam ja see muudab kõiki rõõmsamaks.

Tänavune talv ei taha oma lõpupäevadel veel ennast lööduks tunnistada, aga ega sellisel hilistalvel suurt võimu ei jagu.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis eile kliimaministrile, RMK juhatuse esimehele ja Keskkonnaameti juhile avaliku pöördumise, kus väljendas nördimust raiete üle Rail Balticu mõju leevendamiseks mõeldud hüvitusaladel Pärnumaal. Ühendused soovivad, et algatataks uurimine ja kahju kompenseeritaks uute alade kaitsmisega.

Harilik karikseen lepiku all

Nädal algas kahe päikesepaistelise päevaga, samas külmade ööde ja hallaste hommikutega.

Lumikate oli põldudelt ära sulanud, aga metsa all veel paljudes kohtades alles. Nädala minimaalne õhutemperatuur (‑7,1 °C) registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel esmaspäeva hommikul kella kuue ja seitsme vahel.

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Emaslind pesal

Kassikakk        Bubo bubo

Esimese muna munes kassikaku emaslind 12. märtsi esimesel tunnil, järmise kolme päeva möödudes 15. märtsil.

Laialehised hundinuiad

Laialehine hundinui        Typha latifolia

Juba kergemagi tuulega täitub roostikuvaheline õhk hundinuia seemnepilvega, et nende liik saaks edasi elutseda.

Keda siis kalendri järgi veel hilistalvistel päevadel kohata võime või trummeldamas kuuleme? Rähnide sulestikku ja mõõte siin kirjeldama ei hakka, vaid keskendume pigem kohtadele, kus videole salvestatud rähnid tegutseda võivad.

Valgeselg-kirjurähn ( loodusemees.ee )

Tammiku alune maapind on tiheda lehevaibaga kaetud

Harilik tamm       Quercus robur

Emaslind Helju pesal

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Soomaa rabasid katab lumevaip ja öö oli miinuskraadidega.

Lepad ja ka sarapuud tolmavad. Laupäevase vihma jäljed rõdu klaaslaual.

LK kommentaar:

Kui Põhja-Eestis sadas lobjakat ja tuiskas, siis Lõuna-Eestis oli päev päikseline, kaheksa kraadi sooja ning peaaegu tuulevaikne. Mõni mesinik sai isegi mesilasperesid kontrollida.

Huntidel on üks hämmastav peotrikk! Nimelt suudavad nad ühe korraga röögatu palju süüa.

Kuna saaklooma edukas (ehk murdmisega lõppev) jaht on siiski võrdlemisi haruldane ja ebaregulaarne, näeb huntide evolutsiooni käigus väljakujunenud ellujäämise strateegia ette, et 1) tuleb kinni haarata igast võimalusest saaklooma jahtida ning 2) kui toit on olemas, siis ennem rebenegu vats kui hüva rooga üle jääb!

Merikotkas

Kõigil nendel suurtel lindudel on algamas pesitsusaeg. Mõnedel varastel merikotkastel peaks esimene muna pesas olema nagu ka ronkadel.

Soomaa kaljukotkaste pesasse munes emaslind esimese muna eile 16. märtsil.

Ikka sündmus

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Niisiis täna 16. märtsil kella 12.32 oli emaslind Helju munenud Soomaa pesasse oma tänavuse esimese muna.

Loodame, et kotkad pesitsema jäävad

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Märts

Sooräts - 1.03 Lääne-Virumaal Haljalas, kokku kaks vaatlust.

Tikutaja - 3.03 laulev lind Keilas. Üks vaatlus.

Nõmmelõoke - 3.03 üks lind rändel Viljandimaal Sürgavere külas. Kokku 9 vaatlust.

Metsvint - 4.03 Kuressaares esimene laulev lind. Üksikuid metsvinte talv läbi üle Eesti, märtsist on 5 vaatlust.

Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus.

22. märtsil tähistatakse Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuses ülemaailmset veepäeva, mis keskendub mageveele.

Selle aasta teema on “Vesi rahu heaks.” Vesi ei ole ainult ressurss, mida kasutada ja mille pärast võidelda – see on inimõigus, mis puudutab iga eluvaldkonda. Kui vett on vähe või see on saastunud, kui inimestel ei ole juurdepääsu puhtale veele, võivad kogukondade ja riikide vahel tekkida pinged.

Limnoloogiakeskuses Võrtsjärve kaldal arutleme, millised on meie probleemid ja võimalused puhta veevaru kestmisele ning maailma stabiliseerimisele kaasa aitamisel. Tutvu päevakavaga.

Kõik huvilised on oodatud. Veepäeval osalemine on tasuta, kuid palume enda osalemise registreerida hiljemalt 18. märtsil SIIN. 

Lisainfo:

vanemteadur Lea Tuvikene

lea.tuvikene@emu.ee

53424917

Sel korral räägime lumikellukesest, meie aedade ühest esimesest õitsejast! Miks lumikelluke nii vara õitseb? Miks lumikellukesed sipelgatele meeldivad? Kas kõik lumikellukesed õitsevad kevadel? Kas lumikellukese liigid on lihtsalt eristatavad? Kui palju on uuritud lumikellukese levikut Eestis? Saates on külas botaanik Ott Luuk, üks „Eesti taimede levikatlase“ koostajatest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/173984