Uudisvoogude koguja

Meie haabadel võib kasvada üle seitsmekümne  liigi torikulisi, aga enamus nendest leiab omale kasvukohaks mitte elusa haava tüve, vaid lamapuidu või kännu. Kõige tavalisem ja arvukam nende hulgast on haavataelik. Nakatunud on suurem osa meie keskealistest ja vanematest puudest ning koldeid on leitud juba kümneaastastelt haabadelt. Seen tungib nimelt puusse oksakanalite kaudu, tekitades lülipuidus valgemädanikku, mis levib suhteliselt aeglaselt tüve pidi pikisuunas umbes kümme sentimeetrit aastas.

 

Harilik haab ehk haab       Populus tremula

 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi valima oma lemmikpilte aasta linnu auli joonistusvõistlusele laekunud tööde seast. Hääletada saab tänasest kuni 14. novembrini aasta linnu kodulehel: www.eoy.ee/aul

Aasta linnu auli joonistusvõistlusele laekus 2448 nii käsitsi kui digitaalselt valminud tööd. Korraldajaid rõõmustas piltide rohkus, mitmekesisus ja loomingulisus, näiteks kannab nii mõnigi joonistatud aul pärlikeed või veedab merel aega näkkidega. Esindatud olid ka auli eluolu, muresid ja rõõme peegeldavad tööd.

Tänane vikerkaar Tartus

Põhjaatlandi vaal (Eubalaena glacialis) ujub vetikapuhmaga ringi  Foto: Mark Hoffman, Bruce Long / Wikimedia Commons

Loodushuvilised on pildistanud vaalu, kes ujuvad ringi, adrupuhmad peas või suus. Ligi 160 juhtumi uurimine viitab, et vaalad võivad niimoodi parasiitidest vabaneda ja tugevdada sidemeid karjakaaslastega.

Inglise keeles on nähtus saanud nime kelping. Kelp tähendab pruunvetikate hulka kuuluvaid lehtadru (Laminaria) liike.

Austraalia Griffithi ülikooli teadlased on kogunud pilte, sealhulgas lennuki ja drooniga tehtud fotosid ja videoid, kus vaalad on sel moel jäädvustatud.

Seesugust käitumisviisi on märgatud nelja liiki vaaladel: küürvaal (Megaptera novaeangliae), hallvaal (Eschrichtius robustus), põhjaatlandi vaal (Eubalaena glacialis) ja lõunavaal (E. australis). Kõik neli liiki kuuluvad kiusvaalaliste hulka. Nende suuõõnes asuvad narmalised sarvplaadid ehk kiused, millega toitu veest välja kurnata. Seda üllatavam on näha kiusvaala ringi ujumas, suur kimp lehtadru suust välja lehvimas.

Vaalad armastavad end adrutihnikusse mässida nii põhja- kui lõunapoolkeral. Enim meeldib neile vetikatega katta oma pead. Mõnikord kasutavad nad loibasid, viskavad adrupuntra õhku ja ujuvad selle alt läbi. Mõni vaal on hoidnud adrupahmakat enda peas üle poole tunni.

Kiusvaalalistel on peas kompimiskarvad ja vetikapinna puudutus võib neile lihtsalt meeldida. Lehtadrut võivad nad ilmselt kasutada suu puhastamiseks nagu inimene hambaharja, samuti aitab see kehalt parasiite ja surnud nahka eemaldada. Vaalu on nähtud adrutihnikus tegutsemas mitmekesi, nii võib see käitumisviis olla seotud ka suhtlemisega. Tõenäoliselt on vetikate kadumisel üsna oluline mõju mitmele vaalaliigile.

BBC/Loodusajakiri

Eesti ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbri kaaneloos räägib bioloog Veljo Runnel, kuidas ta alustas loodushelide salvestamisega ning annab nõu, kuidas ja millise tehnikaga võiks linnulaulu salvestada.

Rubriigis “Linnuhuviliste lood” jagab linnuvaatleja Annika Forsten, kuidas sai linnuvaatlemisest tema hobi ja milline on linnuvaatluskultuur Soomes.

Kakrarahu kroonimata kuningat, tänavu kevadel lahkunud Kalev Rattistet meenutavad kunagised kolleegid ja sõbrad Raivo Mänd, Mats Björklund, Lauri Saks ja Tuul Sepp.

Riin Viigipuu annab ülevaate Eesti ornitoloogiaühingu suvepäevadel toimunust.

Teabelehte Tiirutaja nr 61 saab lugeda veebist.

Tiirutaja väljaandmist toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Eesti ornitoloogiaühing / Loodusajakiri

 

Hiireviu       Buteo buteo

 

Hiireviude pesitsemist oleme saanud jälgida veebikaamerate vahendusel juba 2015. aastal kui hiireviu oli aasta linnuks.

 

Plüü        Pluvialis squatarola

 

Jätkus kuldne sügis ja lehesadu

Nädal algas sombuse normist (keskmine 1991-2020) veidi soojema päevaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis siis 6,2 °C ja minimaalne langes 3,4 °C. Päeva jooksul sadas uduvihma.

Järgnevalt temperatuur langes. Kolmapäevast laupäevani jäi keskmine õhutemperatuur miinuspoolele, kõikudes -0,1…-1,1 kraadi piires, mis oli normist nelja kuni viie kraadi võrra madalam.

 

Tikutaja ehk taevasikk         Gallinago gallinago

 

 

Kiivitaja       Vanellus vanellus

 

 

Kühmnokk-luik      Cygnus olor

 

Ornitoloogide veendumuse kohaselt on kühmnokkade puhul tegemist probleemliigiga. Soojemaks muutunud talvede korral jääb meie jäävabadele merealadele talvituma üha suuremal arvukusel luiki. Veel eelmise sajandi lõpukümnenditel käitusid kühmnokk-luiged harjumuspäraselt ehk „luiged läinud, lumi maas“.

Võsavillemid Ameerikamaal tähistavad praegu halloween´i ehk pühakutepäeva.

 

Mustvaeras          Melanitta nigra

 

Sügisrände aegu jäävad silma suured parved tumedasulelistest sukelpartidest, on nad siis mustvaerad või tõmmuvaerad. Eesti loodetipp on nende sukelpartde rände jälgimiseks igati sobiv.

 

Suur-laukhani        Anser albifrons

 

Ajakirja Eesti Loodus 5. numbrist saab ülevaate keskkonnaameti poolt korraldatavast riiklikust kiirgusseirest. Saates on külas keskkonnaameti kiirgusseire büroo peaspetsialist Alar Polt, kes räägib radioaktiivsuse kui loodusliku nähtuse olemusest. Saadet juhib Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/161980

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris kirjutab Veljo Runnel loodushelide salvestamisest.

Tiirutaja kaaneloos räägib bioloog Veljo Runnel, kuidas ta alustas loodushelide salvestamisega ning annab nõu, kuidas ja millise tehnikaga võiks linnulaulu salvestada.

Rubriigis „Linnuhuviliste lood“ jagab linnuvaatleja Annika Forsten, kuidas sai linnuvaatlemisest tema hobi ja milline on linnuvaatluskultuur Soomes.

Marimetsa raba

Sel pühapäeval, 29. oktoobril kutsume kõiki loodushuvilisi Läänemaal asuvasse Marimetsa rabasse. 

Kogunemine toimub kell 11.00 Rõumas Marimetsa matkaraja parklas.

Retkel saame nautida kaunites sügisvärvides soomaastikke. Matkal tutvustatakse soo tekkimist ja seal esinevaid liike. Kaasa palume võtta söögi väikese pikniku pidamiseks.  Jalas võiksid olla veidi karedama tallaga jalatsid, kuna laudtee on libe. Matk kestab 3,5-4 tundi. 

Äsjailmunud kogumik annab õpetajatele ideid, kuidas taimede kasvatamist õppetööga siduda

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhikavasse kuuluva “Kasvades oma toiduga” projekti ja Rohelise kooli programmi koostöös valmis digitaalne kogumik “Aias sadas saia. Õpime õpilastega õppeaias”, kust õpetajad leiavad nii ideid kui tegevusi õppeaia sidumiseks õppetööga.

Kuni 30. novembrini toimub Sõnaus – uudissõnade konkurss.

Sõnaus kutsub eesti keele huvilisi välja mõtlema uusi vasteid ehk otsitakse rohelisi uudissõnu.

Kuidas luua uudissõnu? Loe Sõnause veebilehelt: https://sonaus.ee/uudissonad

Millised juba kasutusel olevad sõnad vajaksid paremaid vasteid?

• kasvuhooneefekt
• kliimaneutraalsus
• kuivkäimla
• liginullenergiahoone
• ressursitõhusus
• rohepööre
• süsinikujalajälg
• jne. jne.