Uudisvoogude koguja

Merihumur       Honkenya peploides

Merihumurid kasvavad liivarandadel mere poolt vaadates liiv-vareskaerte ees, sageli suurte padrikutena ja rannas jalutajal on neid suisa võimatu mitte märgata, aga taim kasvab ka kliburandadel.

Vesisulg ja soopihl

Nädala algus ja lõpupäevad olid normist (keskmine 1991-2020) soojemad, keskosa aga jahedam. 

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,0…19,8 °C piires, mis erines normist -3,3…2,1 kraadi võrra. 

Pühapäeval (nädala kõige soojemal päeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,8 kraadini, samas kõige jahedamal päeval (neljapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur ainult 14,8 kraadini. 

Vihma sadas kõigil nädalapäevadel, kuid sajuhulgad olid suhteliselt väikesed. 

Õitsev palderjan kasvukohal

Harilik palderjan        Valeriana officinalis

Suvi on palderjanid õitsele meelitanud. Rohuteadlased on taime kasutanud mitu tuhat aastat ja kasutavad ka tänapäeval. Hariliku palderjani on varematel aegadel aedades ravimtaimena kasvatatud.

Kui saabus möödunud kesknädalala kuivem periood, siis päike meelitas õisi külastama kõikvõimalikke putukaid ja liblikaid

Haavalumik        Limenitis populi

Paganamaa kukeseenemets

Harilik kukeseen         Cantharellus cibarius

Hiljuti jagasid Voyageurs Wolf Project (Minnesota, USA) hundiuurijad oma lehel kurba lugu sealse Laphroaig´i hundikarja tänavuse pesakonna saatusest. Fotol näeme kutsikat #125, kes pidi pikalt urus üksi elama.

Tekst: Laura Kiiroja
Info ja fotod: Voyageurs Wolf Project
https://www.facebook.com/VoyageursWolfProject

Tormine äikese õhtu ja öö

Peoleo         Oriolus oriolus

Tikutaja betoonpostil

Meeskonnatöö

Rabamurakad näevad Laeva soos veel sellised välja

Verev kurereha        Geranium sanguineum

Kurerehadest peetakse kauneimaks suurte, umbes kolme sentimeetriste punakaslillade õrnade õitega verevat kurereha.

Õitsemisega alustasid taimed tänavu juuni teisel poolel, aga õitseaega jagub veel augustikuul. Taimed armastavad valgusrikast aga kuivemat kasvukohta. Taime tihe puhmik võib küündida poole meetrini. Tagasihoidlikult kaunid õied paiknevad üksikult lehekaenlast lähtuval varrel.

Kõrvenõgesed

Kõrvenõges        Urtica dioica

Kõrvenõgesed on tuntud taimed, sest kõrvetavad ja kasvavad kogumitena ehk kõikjal, kus vähegi viljakamat pinnast, kuid vahel märkame kõrvenõgeste puhmast sirgumas kivimüüritise pragudest.

Omil jalul seisev tragi ja puhtal pesal sirguv hästi toidetud kotkapoeg

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Rohetiigri teekaart metsas õiget teed ei näita

Kurepoegadele on ilmad külmad ja kõledad, aga ega noored linnud teavad, et vaid mõned päevad on olnud väljakannatamatult palavad

Harilik pärn      Tilia cordata

Meie omamaiste puuliikide viimaseks õitsejaks on harilik pärn.

Looduslikult kasvavale harilikule pärnale lisaks kasutatakse linnahaljastuses umbes kümmekonda võõrliiki. Neil kõigil on ümarad või laimunajad liitlehed, enam-vähem südaja kujuga ja saagja servaga. Istutatud võõrliikidest linnapärnad juba õitsevad. 

Rukkililled

Nädal oli muutliku ilmastikuga ja tuuline. Suurimaks maksimaalseks tuule kiiruseks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas reedel 17,9 m/s. Tuule kiirus ulatus iiliti üle 12 m/s neljal päeval. 

Nurmnelgid

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema looduse märkamise videovõistlusel. See on võimalus innustada ennast, sõpru ja lähedasi viibima rohkem looduses, pöörates tähelepanu oma looduslikule elukeskkonnale ja jäädvustades nähtut lühivideotena. 

Võistlus kestab kuni 30. septembrini 2025 ja arvestust peetakse kahes vanuseklassis: kuni 16-aastased noored (kaasa arvatud) ja vanemad osalejad.