Uudisvoogude koguja

Küpsed jõhvikad

 

Harilik jõhvikas ehk kuremari       Oxycoccus palustris

 

Valge iminõges talus külma ja jätkas õitsemist

Nädal algas kahe normist (keskmine 1990-2020) külmema päevaga.

Esmaspäeval kujunes Jõgeva ilmajaama andmeil ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks 2,8 °C ja teisipäeval 1,6 °C, mis olid normist vastavalt 4,9 ja 5,4 kraadi võrra madalamad näitajad. Esmaspäeva öösel õhus külma ei esinenud, teisipäeval aga jahtus öö jooksul õhk hommikuks -3,8 °C.

Uue-Maailma jalakasurm

 

Harilik jalakas         Ulmus glabra

 

 

Harilik kalmus ehk kalmus       Acorus calamus

 

Seda suurekasvulist veekogude kaldataime tuntakse paremini Lõuna-Eestis.

 

Tuttvart        Aythya fuligula

 

Sageli võime märgata, et tuttvardid ja punapea-vardid lendavad läbisegi rändeparvedes ja tähelepanelik vaatleja märkab lennupildis tuttvartidele iseloomulikke valgeid tiivavööte.

Tumeaine jaotus näha välja Linnutee galaktikas kunstniku silme läbi Allikas: Euroopa lõunaobservatoorium / L. Calçada

31. oktoobril tähistatakse maailmas tumeainepäeva. Kalendriaasta pimedaima aja lävel on Tartu ülikooli Tartu observatoorium ja Tartu tähetorn pannud kokku nähtamatu jahtimisele pühendatud üritustesarja.

Üks tänapäeva suurimaid mõistatusi on see, et 95% universumist on meile tundmatu ja koosneb salapärastest „tumedatest koostisosadest“. Praeguste hinnangute kohaselt moodustab tumeaine umbes 25% ja tumeenergia 70% universumist. See tähendab, et kõik, millega kokku puutume, sealhulgas esimene sügisene härmatis, rändlinnud, Läänemeri, aga ka tähed, Maa ja planeedid, moodustavad kõigest 5% universumist. Mis on aga ülejäänud 95%?

Meie teleskoobid ei suuda universumi tumeda osa komponente näha ühegi elektromagnetkiirguse kaudu. Seepärast nimetatakse seda nähtamatut ainet tumeaineks, mille olemasolust saab aimu vaid tänu gravitatsioonilisele vastastikmõjule, kuid mille olemus on senimaani suur mõistatus. On teada, et tumeaine mõjutab galaktikate pöörlemist. Nähtamatu aine moodustab kogu universumi massist umbes 80% ning osaleb galaktikate tekkes ja kobarateks koondumises

1998. aastal tulid teadlased välja ideega, mille kohaselt koosneb meie universum suuremas osas salapärasest tumeenergiast. Tumeenergia mõiste võeti kasutusele selleks, et seletada universumi paisumise kiirenemist. Tumeenergia avaldab negatiivset rõhku ja loob veidra, tõukuva gravitatsioonitüübi. Galaktikate ja tumeaine kolmemõõtmeline kaardistamine võimaldab uurijatel õppida tumeenergiat paremini tundma. Selle mõistatuslik olemus on üks kosmoloogia lahendamata põhiprobleeme.

 

Harilik vaarikas

 

Harilik vaarikas       Rubus idaeus

 

Ilm oli reedel tõeliselt soe ning seenelisel oli suisa lust metsas hulkuda ja isegi vaarikaid suhu noppida.

Merisiig

 

Merisiig ehk siig        Coregonus lavaretus lavaretus

 

Harilik maavits

 

Harilik maavits       Solanum dulcamara

 

Mitmeaastane poolpõõsas, harilik maavits on meie looduses täiesti tavaline taim, mis kasvab nii hõredamas metsas kui niiskemas võsastikus, aga ka veekogude kaldaaladel. Kui kasvukohaks on inimelamute lähedus, siis märkame, kui oskuslikult maavitsad ronivad mööda võrkaeda, sest taime oksad võivad sirguda kuni kolme meetri pikkusteks.

Korallnarmik

 

Korallnarmik       Hericium coralloides

 

Käo häält teavad kõik, kuid liigist on vähe häid fotosid. Sellel pildil istub kägu kuldrenetipuul Foto: Locoguapa / Wikimedia Commons

Eesti ornitoloogiaühing on valinud 2024. aasta linnuks käo, kes on rohkem tuntud rahvapärimuses, kuid kelle bioloogiast ja rollist ökosüsteemis teatakse vähe. Aasta linnu tegevustes saab kaasa lüüa juba nüüd, annetades ornitoloogiaühingule enda tehtud käofotosid.

Kägu (Cuculus canorus) on Eestis üldlevinud linnuliik. Ta on olnud inimestele hästi teada, mida tõendab ka rohke folklooripärand, ometi pole seda liiki meil kunagi spetsiaalselt uuritud ega ka liigi bioloogiat lähemalt tutvustatud. Käo aasta linnuks valimine aitab uurida liigi pesitsusbioloogiat ja rännet, kirjeldada ja tutvustada ökoloogilisi seoseid.

Kuna kägu on pigem kuulda, kui näha, on temast häid pilte vähe. Sestap alustab ornitoloogiaühing käofotode kogumist, et oleks piisavalt ülesvõtteid aasta linnu kodulehele ja infotrükistele. Tähelepanelikud loodusvaatlejad ja -fotograafid, kel on õnnestunud kägu jäädvustada, saavad oma fotod ühingu pildipanka annetada vastava veebivormi kaudu: eoy.ee/fotoannetus.

Ornitoloogiaühing korraldab liigi tutvustamiseks õpitubasid koolilastele, loodus- ja kirjandusõhtuid ning veebiviktoriini kõigile huvilistele, kogub käovaatlusi ja koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga käopärimust, paigaldab lindudele GPS-saatjad saamaks infot kägude tegevusest pesitsusajal ning liikumistest kodupiirkonnas, rändeteedel ja talvitusaladel.

Käo aasta uudiseid ja tegevusi saab alates jaanuarist jälgida aasta linnu kodulehel ja Eesti ornitoloogiaühingu Facebooki lehel.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast ja kägu on järjekorras kolmekümnes aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Lisateave:
Jaanus Aua
Käo aasta eestvedaja
Tel 5664 9369
jaanus.aua@gmail.com

 

Merivart        Aythya marila

 

Läbirändavad merivardid pesitsesid tundraaladel. Meie Läänemere inimtühjadel saartel või laidudel võib neid pesitseda vaid juhuslikult, ehk mõned üksikud haudepaarid.

Mis on vabatahtlik seire? Keda on Eestis vabatahtlike abil seiratud? Kuna sügis on riikliku saarmaseire aeg, siis räägime sellestki. Saates on külas Christel Bachmann ja Rauno Kalda keskkonnaagentuurist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/161978

Eileõhtustel andmetel liigub Waba oma rändel sõjapiirkonnas

 

Must-toonekurg       Ciconia nigra

 

Karula rahvuspargi pesas koorunud must-toonekurgede pesapoeg Waba on oma talvitusrändel jõudnud sõjatandri lähedusse ja võib ka täna Iisraelis viibida.

Ootsipalu puuhiiglased: 46,6 meetri kõrgune mänd ja 48,6 meetrine kuusk

Käisime Ootsipalus ja vaatasime sealsed puuhiiglased oma silmaga üle. Armastatud kuulsustega kohtumine oli toredaks elamuseks.

Nagu auväärsed männid ikka, on ka Ootsipalus kasvav männipuu krokodillimustrilise korbaga. Temast veelgi võimsama liigikaaslase leiab näiteks Puhtust, ent kõrgemat harilikku mändi pole teada mitte kusagilt maailmast. Ootsipalu hiigelmänni kõguseks on mõõdetud 46,6 meetrit, mis muidugi viitab taevalähedusele.

 

Punapea-vart      Aythya ferina

 

Jälle puhuvad läänekaarte tormituuled ja veelinnud kogunevad tuulealustesse lahesoppidesse.

 

Kaelustuvi ehk meigas        Columba palumbus

 

Kalvi toitub Plowdiwi ümbruses

 

Must-toonekurg      Ciconia nigra

 

Neljanda vooru ülesanded olid lihtsad. Kõigi nelja ülesande õigete vastusteni jõudsid Vladimir Jaanimägi, Aivar Kauge, Kalle Kulbok, Katre Luik, Marko Orav, Meelis Reimets, Siim Sammul, Kuldar Traks, Hannes Valk, Mariina Viil ja Heldur Väljamäe. Vooruauhind läks seekord Marko Oravale.

NimiIIIIIIIVVVIJaanimägi, Vladimir5464  Kulbok, Kalle5464  Reimets, Meelis5464  Sammul, Siim54    Sõlg, Anti546   Traks, Kuldar5464  Tõnissoo, Toomas5422  Valk, Hannes5444  Viil, Martiina5464  Väljamäe, Heldur5444  Kauge, Aivar4464  Orav, Marko5  4  Seljamaa, Jarmo 4    Luik, Katre   4  Lüüs, Indrek 2    

Ülesannete vastused:

Ülesanne 1 Ülesanne 2 Ülesanne 3 Ülesanne 4