Uudisvoogude koguja

Alates 14. veebruarist lubab piirivalve jalgsi väljumise Lämmi- ja Pihkva järvede jääle, Pabra järvele ning paiguti ka Peipsi järvele jääle.

Jalgsi võib minna Lämmi- ja Pihkva järvede jääle ning Pabra järvele. Peipsi järve jääle väljudes tuleb meeles pidada, et see on praegu lubatud üksnes Alajõe ja Kodavere küla vahelisele alal. Keelatud on viibida Peipsi järve jääl Alajõe küla ja Narva jõe lähte vahelisel alal ning Kodavere külast lõuna pool.

Jalgsi võib minna nende veekogude jääle:

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Linnuvaatleja kutsuvad 6.–12. klasside õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad. Linnuviktoriin toimub 26. märtsil kell 12 Vanemuise 46 õppehoone ringauditooriumis.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum on korraldanud üle-eestilist linnuviktoriini 2011. aastast. Viktoriinil tuleb vastata küsimustele Eesti lindudest ning tunda neid välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Parimaid noori linnutundjaid premeeritakse auhindadega.

 

Mets-kuukress       Lunaria rediviva

 

Kuldnokk

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Kakkusid saame vaadelda terve päeva, aga tulemuslikum on kuulamine pimedas.

Lisage oma saadud tulemused kas e-elurikkusesse, või andke teada Arne Laansalule:  arne.laansalu@gmail.com

Palun andke oma tulemused teada ka siis, kui te kedagi ei näe ega kuule.

Kaunist ja elamuste rohket sõbrapäeva!

Palju meil siis tuntumaid ja arvukamaid kakkusid võiks olla?  

 

Põdra jäljerida

 

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

 

Päikse poolsetel metsaalusel leiame lumele pudenenud kuuseseemneid

 

Harilik kuusk        Picea abies

 

Tänavu on kuuskedel päris hea käbiaasta, aga lund jagub Tallinnast vaadates ainult ida suunas.

Lumikellukesed on kevade ootel

Nädal oli parajalt külmade talviste ilmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -8,5…-0,9 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -3,2…+6,1 kraadi võrra.

Maksimaalne õhutemperatuur plusspoolele nädala kestel ei tõusnud. Kõrgeimateks termomeetrinäitudeks läks kolmapäeval Jõgeva ilmajaamas kirja -0,1 °C ja neljapäeval -0,2 °C.

Jäädvustatud pühapäeval Vinnis Lääne-Virumaal

 

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

 

Imetamine

 

Hallhüljes       Halichoerus grypus

 

Tekst: KEN KALLING

Sellise diagnoosiga inimesi on mainitud 1970. aastal ajakirjas Eesti Loodus. 1979. aasta ajalehest Sirp ja Vasar loeme aga „mongoloidsest idiootiast“. Mõlemad kirjutised räägivad pärilikkusest, mõlemal korral on esitatud diagnooside rööpnimetus: Downi haigus või tõbi. Pealkirjas toodud mõisted on hinnangulised ja oma aja ära elanud, kuid aitavad sisse juhatada ülevaate ühe diagnoosi eelarvamusrikkast ajaloost.

Downi sündroomiga lapsi sünnib kõili rahvastel

Kromosoomihäire

Downi sündroomi korral on 21. kromosoomil kolm eksemplari normaalse kahe asemel, siit tuleneb veel üks nimetus: trisoomia 21. Vähestel juhtudel võivad põhjuseks olla muud vead sama kromosoomi jagunemisel. Tegu on inimese levinuima kromosoomhaigusega, mida põhjustavad häired loote varases arengus. Veel 1980. aastatel usuti, et selle sündroomiga lapsi sünnib rohkem emadel, keda on tihti röntgeniga uuritud, varasematel aegadel kahtlustati vanemate tuberkuloosi. Praegu spetsiifilisi ohutegureid esile ei tooda, ainuke selge risk on ema vanus: 30-aastastel naistel on Downi lapse sünni tõenäosus 1 : 1000, üle 45-aastastel naistel 1 : 30.

Keskmise sünnitaja vanus läänemaailmas suureneb, teisalt on juba pool sajandit edenenud sünnieelne diagnostika.

Praegusajal aborditakse Euroopas üle 90% tuvastatud trisoomia 21 juhtudest, USA-s kolmveerand. Ehkki kõiki rasedaid ei uurita, mõned vanemad otsustavad jätta raseduse katkestamata ning on riike, kus abordid on keelatud, on sünnieelne diagnostika usutavasti vähendanud Downi sündroomiga laste sünde Euroopas poole peale. Eestis on see näitaja suurem: aastatel 2000–2014 sündis meil 159 selle diagnoosiga last, samal ajal katkestati kõik avastatud 342 Downi sündroomiga rasedust. Motiiv on jätta siia ilma toomata ränkade terviseriskidega lapsed.

Downi sündroomiga kaasnevad sageli südamerikked, soodumus leukeemia ja Alzheimeri tõve tekkeks ning endokrinoloogilised ja autoimmuunsusprobleemid. Nendel põhjustel oli säärase saatusega inimeste eluiga veel 100 aasta eest keskmiselt alla 10 aasta. Nüüdisajal on see arenenud riikides ravi, aga ka suhtumise paranemise tõttu kuni 60 aastat. Suurim mure on aga trisoomia 21-ga kaasnev arengupeetus.

Pildil on umbes kuueaastase neandertali tüdruku sisekõrva sisaldav koljuosa, mille patoloogia viitab Downi sündroomile ja tõenäolisele kuulmispuudele ning tasakaaluhäiretele. Sellised luuleiud viitavad, et juba muistsel ajal hooliti erivajadustega inimestest
Allikas: Mercedes Conde-Valverde et al. 2024

„Mongol meie seas“

Downi sündroomiga inimestel on mõni tunnus, mida rassiteadus peab omaseks „kollasele“ inimtõule. Siit on tulnud tõve ajalooline nimetus „mongolism“. Sellise nimetuse andis sündroomile seda kirjeldanud inglise arst John Langdon Down 19. sajandi keskpaigas. Tänapäeval me võibolla ei taju siin negatiivset varjundit, ent kolonialismiajastul alavääristati Euroopas „kollast rassi“.

Samas oli sellisel nimetamisel ka positiivne pool: Down arvas nimelt olevat leidnud tõestuse, et inimkond on ühist algupära (toona seati seda kahtluse alla), sest kuidas muidu saaks eurooplasel sündida „mongolist“ laps. Veel 1924. aastal ilmus Inglismaal raamat „Mongol meie seas“, mis püüdis tõestada, et Downi sündroom on atavism, mis kajastab kunagi aset leidnud eurooplaste ja aasialaste ristumist. Hiljem on nähtud nii aasialastel kui ka Downi sündroomiga inimestel sarnasust sõrmemustrites.

Mongolism, mongoloidne idiotism jm sellised meditsiinilised terminid hakkasid taanduma 1960. aastatel, kui olid selgunud nähtuse põhjused, aga ka eetilistel kaalutlustel. Väidetavalt võttis selle nimetuse vastu sõna isegi Mongoolia rahvavabariigi esindaja ÜRO-s.

Downi sündroomiga lapsi sünnib kõigil rahvastel. Leidub erinevusi, kuid neid ajendavad pigem ühiskondlik-kultuurilised tegurid, nagu perepoliitika, meditsiini ja religiooni mõjud. Maailmas elab teadaolevalt ligi kuus miljonit Downi sündroomiga inimest.

Oligofreenia

Rassistliku alatooniga nimetus ei ole ainus ebameeldiv aspekt Downi sündroomi ajaloos: tõbe on häbimärgistatud ka psühhiaatria valdkonnas. Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni järgi oli Downi tõbi liigitatud psüühikahäirete, täpsemalt oligofreenia (intellektuaalne mahajäämus, nõrgamõistuslikkus) alla. Samast alajaotusest pärinevad ka kurikuulsad, tavakäibes kuritarvitatavad mõisted „debiilik“, „imbetsill“ ja „idioot“. Nende puhul võis rääkida ka kergest, keskmisest ja raskest vaimsest mahajäämusest, kusjuures Downi sündroomi põdejaid väideti leiduvat kõigil kolmel tasemel.

1990. aastal WHO-s heaks kiidetud haiguste klassifikatsioonis ei ole idiotismi jt samalaadseid mõisteid enam kasutatud. Downi sündroom on psüühikahäirete vallast nihkunud kaasasündinud väärarendite, deformatsioonide ja kromosoomianomaaliate alajaotisse. Uusima, 2019. aastal heaks kiidetud versiooni järgi kuulub trisoomia 21 arenguhäirete hulka.

Downi sündroomiga inimeste vaimne alaareng võib ulatuda kergest sügavani. Varasematel aegadel pandi sellised lapsed valdavalt kas eriinternaatkooli või hooldusasutusse, ent praegusajal püütakse neid arenenud riikides aktiivselt sotsialiseerida. Suureneb lastevanemate arv, kes saavad teadlikult sellise diagnoosiga lapse. Empaatia ja vaev on end ära tasunud: kümnendik Rootsi Downi sündroomiga lastest õpib üldhariduskoolides, gümnaasiumi lõpetavad siiski vähesed. USA-s teeb viiendik selle saatusega inimesi palgatööd, abiks on sobiv töökorraldus ja tugi. Toe tagavad seltsid ja ühingud, näiteks Eestis, kus 2015. aasta seisuga elas teadaolevalt veidi alla 700 Downi sündroomiga inimese, tegutseb Downi sündroomi ühing.

Tunnistus ühiskondade pingutustest Downi sündroomiga inimesi enam kaasata, on selle seisundiga näitlejad tele- ja kinoekraanidel. Pildil näitleja Lauren Potter (vasakul) Los Angelese eriolümpia avamisel 2015. aastal koos tolleaegse Los Angelese linna pea Eric Garcetti ja ajakirjanik Maria Shriveriga Foto. Wikimedia Commons

Pärilik seisund

Kaua aega oli Downi sündroomi tekkemehhanism ebaselge. Sellest hoolimata oli sõjaeelsel eugeenika kuldajal mõnes riigis tegemist (sund)steriliseerimise näidustusega. Nii loodeti vältida puudega laste sündi. Ka Eestis steriliseeriti 1930. aastatel steriliseerimisseaduse alusel „oligofreenikuid“. Samal ajal kasutasid selle praktika vastased kasutasid Downi sündroomi siiski pigem näitena selle kohta, et inimesi, kes järglasi ei saa (nagu toona usuti), sünnib ikka. Seega polevat mõtet eeldada, et mingi inimrühma sigimist piirates suudetaks nende hulka tulevikus vähendada. Nüüd teame, et Downi sündroomiga mehed on pigem viljatud, naised kuni pooltel juhtudel fertiilsed ning et nendel on tõepoolest oht saada samasuguse diagnoosiga laps.

1959. aastal seletati ära sündroomi põhjustav mehhanism ning sellest sai meditsiinigeneetika valdkond. Eelarvamuslikud eugeenilised kaalutlused on nüüdseks taandunud, kuid eetilised küsimused on jäänud. Märksõnad on ühelt poolt abort, teiselt poolt sünnieelse diagnostika käigus teavitatud lapsevanemate otsus jätta rasedus alles ja laps ilmale tuua. Tänapäeval võiks eeldada, et vanemad on oma otsustes vabad, kuid see ei pruugi nii olla, arvestades ühiskondlikke mõjureid ja eelarvamusi.

Downi sündroomi ümber põimub niisiis terve eetiliste probleemide võrgustik, alustades nimest ja lõpetades kahtlusega, kas seda sündroomi saab üldse haiguste alla liigitada. Võibolla peaksime kromosoomihäirete kohta, mis vähemalt praeguste teadmiste põhjal on ravimatud, kasutama mõistet „seisund“. See näitaks samuti empaatiat asjassepuutuvate suhtes.

Ken Kalling (1963) on teadusloolane.

 

Hallpea-rähn ehk hallrähn        Picus canus

 

Seljapoolse rohelise sulestiku tõttu aetakse hallpea-rähni sageli segamini äärmiselt haruldaseks jäänud roherähniga.

Tekst: AGUR BENNO

Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha märksa vähem mundri- kandjaid. Kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, politseinikke ja päästjaid ehk küll, aga teised omaaegsed vormikandjad, näiteks raudteelased, on riietatud nõnda, neid võiks pidada pigem klienditeenindajateks, mitte vana väärika raudteelasemundri kandjaiks. Ent see pole alati niimoodi olnud.

Juba üle saja aasta tagasi lõppenud tsaariajal oli peale sõjaväe ja politsei eri mundritesse riietatud ka enamik riigi- ametnikke, kelle hulka kuulusid ka näiteks kooliõpetajad. Samuti pidasid paljud seltsid, kas või näiteks priitahtlike pritsimeeste oma, vajalikuks rõhutada ühtsust riietuse kaudu. Uhkeid mundreid kandsid valitseja õukondlased. Nende mundreid nägi muidugi rohkem Peterburis ja Moskvas, aga kubermangulinnades märksa vähem, eelkõige kuberneri ja näiteks rüütelkonna peamehe seljas. Igas kubermangus olid ametnikele ja aadlikele ette nähtud üsna ühelaadsed, kuid näiteks tikandi, nöö-pide ja värvide poolest veidi eristuvad mundrid. Läänemere provintsides lisandusid neile eraldi maanõunike (Landrat) mundrid.

Tekst: KALJU ANNUK

Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure kuusnurksetest osadest koosneva kuldse peegli all paikneb viiekihiline päikesekaitse. Peegli eest on kolm pikka tugiposti, mille otsas asub väike abipeegel. Peapeegli keskel on must ninakoonus, mille kaudu siseneb valgus peegli taga olevatesse seadmetesse.
Illustratsioon: NASA

2021. aasta esimesel jõulupühal said astronoomid suurepärase jõulukingituse: Maalt startis Euroopa kosmoseagentuuri kanderakett Ariane 5, mis viis kosmosesse James Webbi teleskoobi (JWST). Seda oli kaua oodatud, ent seni oli teleskoobi ülessaatmine ikka ja jälle mitmel põhjusel edasi lükkunud. Anname ülevaate, missugune see teleskoop on, milliseid vaatlusi tehakse ning mida uut loodetakse nõnda universumi saladuste kohta teada saada. Ühtlasi tõstame esile selle esimesi põnevaid avastusi.

Kui näed hunti ning tema sind märganud ei ole, on tegemist erakordse sündmusega. Naudi hetke ja salvesta see pildile, kui võimalik. Hundist ja tema nägemisest räägitakse tänases Eestis palju, aga jätkuvalt saab tegelik kohtumine võsavillemiga osaks vähestele inimestele.

 

Puukoristaja ja rasvatihane

 

Puukoristaja       Sitta europaea

 

Pildistatud 7. veebruaril Vinni tiigil Lääne-Virumaal

Reede õhtupoolik muutus miinuskraadidega kargemaks ja sulama hakanud tiigijääle tekkisid kenad kahutanud lumemütsid…

Laululuik        Cygnus cygnus

 

Ööd muutuvad külmemaks ja talvituvad laululuiged lendavad rannikule, sest meri on jäävaba. Aga kevadisi rändureid ootame meile juba veebruari lõpust alates ja rändelt saabuvad laululuiged saabuvad kas mõne linnu seltsingus, salgas või mõnekümne isendiga parves.

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE

Neutriinoudu neutriinod, mida on mõõtnud tumeainedetektorid XENONnT ja PandaX-4T, pärinevad Päikese südamest, kus pidevalt kulgevad mitmesugused termotuumareaktsioonid. Nende käigus ühinevad kergemate elementide, nagu vesinik ja heelium, aatomituumad raskemateks. Raskemate tuumade seas on boori radioaktiivne isotoop boor-8, mille lagunemisel tekivadki neutriinod Foto: NASA

Juba 1960. aastatel hakkasid füüsikud ja astronoomid aimama, et peale tavalise aine, millest koosnevad tähed ja planeedid, peab universumis ujuma ringi veel mingi nähtamatu aine. Sellele viitasid uuringud suurte tähekogumite ehk galaktikate ja ka galaktikaparvede sisemise liikumise kohta. Ainult nähtavatest tähtedest lihtsalt ei piisaks selleks, et galaktikaid koos hoida ja tähti vaadeldud moel liikuma panna. Tavalise ainega võrreldes peab galaktikates ja täheparvedes olema ligi kümme korda rohkem seda nähtamatut ollust, mida hakati nimetama tumeaineks.

Hiireviu tee veeres

 

Hiireviu      Buteo buteo

 

Meie looduse arvukaimad ja levinuimad röövlinnud ja meile võib talvituma jääda kuni tuhatkond lindu.