Uudisvoogude koguja

Videos näitavad oma jooksuoskust inimestega sotsialiseeritud loomaaiahundid Saksamaal Wildenburgi loomapargis.

Pruunkaru ja täiskuu

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Täiskuu aegu muutub loodus rahutuks: nii inimesed, loomad kui veel rändel liikuvad suured linnud.

Täiskuu aeg on saabumas

Jõgivästrik

Jõgivästrik        Motacilla cinerea

Viktor Masing esineb Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis tema 70. juubeli konverentsil, 11.aprillil 1995. aastal

Viktor Masing (1925–2001) oli meie loodusteadlaste hulgast isiksuseks, kelle mõju ei ole Eestist kadunud. Pedagoogina koolitas Viktor Masing bioloogide põlvkondi olles samas harvanähtavate teadmistega botaanik, biogeograaf ja klassikaline looduseuurija.

Metssiga       Sus scrofa

Kesikute seltskond tegutseb omapead. Emised on põrsastega hõivatud ja täiskasvanud kuldid toimetavad pärast innaaja lõppu möödunud aastast tavapäraselt üksikult.

Viimane ülekande päev oli 9. aprill

Must-toonekurg      Ciconia nigra 

Lumesadu Alutagusel

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Kui märtsikuu lõpul olid ilmad igati kevadised, siis juba aprilli alul hakkas siiani kestev lõokesetali.

Karude liikumine algas ilusate ilmadega nagu ka tavaliselt hiljem talvepesadest väljuvad emakarud koos aastavahetuse paiku sündinud karupoegadega.

Paiseleht varastel hommikutundidel

Paiseleht       Tussilago farfara

Viimane ja ilma oma numbri tähistuseta loodusrekord on ise juba üks rekordite rekord.

Et nii väiksel maal võib leida nii palju rekordeid on tõsiasi, mis meid kõiki peaks kõnetama. Selline suur number 870 märgib meie looduses valitsevat mitmekesisusest.

Tänusõnad !

Rekordite koguja tänab kõiki ja arvukaid loodusrekordite uudistajaid. Seda igareedest rubriiki sai alustatud 2. sügiskuu päevast 2019. aastal. Kõik teadaolevad rekordid on nüüdseks teadvustatud ja tutvustatud. 

Tänades, Marek Vahula. 

Sarapuu emasõis lähemaltvaates

Harilik sarapuu         Corylus avellana

Karulaugu kasvukoht Jõgevamaal

otsestriim | uudised | 

Noored hülgehakatised alustavat iseseisvat elu

Hallhüljes       Halichoerus grypus  

Noored hülged arenevad oma instinktidele toetudes karvavahetuse järgselt nüüd juba meres, aga ega nimetatu ei ole kergete killast.

Kollane ülane eile hommikul Alam-Pedjal

Hiiumaa

35 aastat UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala.

UNESCO algatuse “Inimene ja Biosfäär” osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari hõlmav biosfääri programmiala on ainus selline Eestis.

Laulurästa pesa

Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel

Keskkonnaameti plaanilised kontrollreidid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel on linnustikule kõige suurem mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.

Harilik lõokannus

Esmaspäevast reedeni kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 6,2…10,1 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 3,7…8,0 kraadi võrra.

Päevad olid päikesepaistelised ja maksimaalsed termomeetri näidud tõusid pärast lõunat õhus 11,5…17,5 kraadini.

Ain Raal ja Kristel Vilbaste on nii eraldi, kui kahekesi koos kirjutanud palju raamatuid. Populaarseimad „Eesti ravim­taimede” kõik kolm osa.

Nüüd on autorid jõudnud meie taimede ohtlikuma seltskonna juurde. Selgub, et meie looduses leidub üle paari­ kümne taime, mis võivad lausa tappa! Mõne mürgisus on üldteada, mõni teine seevastu on aga tavainimesele täielik üllatus, kuigi võimalus kohata teda looduses või aiaski on üsna suur. 

Et ikka mõnusasti looduses käia julgeksime, tuleks neid taimi kindlasti tunda.

Varsakapjade kasvukohad on hommikul Alutagusel jääs

Harilik varsakabi      Caltha palustris

Lõokesetalve külmad ööd kestavad. Varsakabjad on mitmeaastased suvihaljad rohttaimed tulikaliste sugukonnast, kes kasvavad jalad vees.

Eesti metsades pesitseb sadakond linnuliiki. Järgnevas viktoriinis tuleb neist ära tunda veerand.

Kuigi valikus on omajagu tavalisi metsalinde, lisab seekordsele väljakutsele raskust asjaolu, et kolmandikul juhtudest tuleb liike määrata munade põhjal.

See viimane pole muidugi kiusu pärast, lihtsalt munapühad on saabumas!

Võistlusviktoriin kestab kuni 20.04.2025.

Mine küsimusi lahendama: LINK