Looduskalender

Luigepere

Laululuik        Cygnus cygnus

Linnupildistaja päevaraamatust.

Ei pruugi olla randlane, et oktoobrikuu hommikul õue minnes luigelaulu kuulda. Võimas rändelaine kannab sügisel metsalinde mere äärde ja veelinde kaugele sisemaale.

Kiivitaja      Vanellus vanellus 

Juba augustikuu alul olid kiivitajate salgad rannikul märgatavad ja sel ajal saigi alguse meil pesitsenud kiivitajate sügisränne (meil pesitevate kiivitajate arvukus on viimase poole sajandi jooksul oluliselt vähenenud).

Täna lasi Eesti Pank ringlusse miljon Eesti rahvusloomale pühendatud 2eurost münti, mille peal on põlise kuusemetsa taustal uluv hunt. „Hunt on esimene loom, keda kujutatakse Eesti mündil,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller avakõnes.  

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2023. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 14. november 2021.

Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eesti linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

23. oktoobril tähistatakse üle kogu maailma põlislooduse päeva, et teadvustada puutumatu looduse kaitsmise olulisust.

Põliseimad loodusmaastikud on Eestis nii meie rabad, ürgsed metsalaaned, puhtaveelised järved, puutumatud jõged-ojad ja mererannik ning ka pärandniidud.

Nädalavahetusel korraldatakse loodusgiidide juhtimisel kümneid loodusretki, kogu põlislooduse päeva matkaprogrammi näeb loodusturismi ühingu veebilehel. 

Siisike      Carduelis spinus

Siisikeste rännusalgad on oktoobrikuus märgatavad, aga läbirändavaid linnusalkasid  kohtame isegi detsembris. Lennupildi tunneme siisikeste salga ära juba eemalt: lend kulgeb kõikudes kord üles, kord alla ja lisaks kostub salgast tasast vidinat.

Kollendav noor kaasik

Nädala algus ja lõpp olid päikesepaisteliste ilmadega, keskosa aga sompus päevadega ja uduste hommikutega.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid püsisid valdavalt pikaajalisest keskmisest veidi kõrgemana, kõikudes 5…7 kraadini. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (11,2 °C) registreeriti esmaspäeval ja minimaalne õhutemperatuur (1,3 °C) neljapäeval.

Vihma sadas teisipäeva õhtul ja järgneval ööl ning nädala teisel poolel reedel ja laupäeval. Laupäeva õhtupoolikul tuli lisaks vihmale lumekruupe. 

23. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist põlislooduse päeva.

Eesti Loodusturismi Ühing ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsuvad sel puhul 22.-24. oktoobril matkama ja kogema karget sügisest Eesti põlisloodust. 

Ühingu liikmed on selleks puhuks pakkumas palju põnevaid matkasid üle Eest, ELF kutsub samal nädalavahetusel kohalikke kogukondi tutvuma oma kodukandi Natura 2000 kaitsealade loodusega. 

Ohakalind       Carduelis carduelis

Läbirändavaid ohakalinde kohtame toiduotsingutel ringi liikumas peaasjalikult väiksemates salkades ja ränne lõppeb tavaliselt oktoobrikuuga.

Nad on seltsivad värvulised ja seetõttu annab neid omavahel kenasti võrrelda.

Tuleval kolmapäeval lastakse pidulikult käibele uus 2eurone pühendusmünt, millel näeme tähtede all uluvat hunti kuusemetsa taustal. Ajame juttu mündikavandi autori, noorukese kunstniku Maria Meosega, kes pole elus ise küll hunti näinud, aga loodab kunagi kohata.

Tutvusta end palun natuke - kust Eesti kandist oled pärit?

Rohukonn sügisrändel

Rohukonn       Rana temporaria

Karula noored Puise vaatluspaigas

Karula noorte looduskaitsjate sügisseminar toimus sel korral Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal. Pikk sõit võeti ette rahvusvahelise rändlindude päeva tähistamise raames, et oma silmaga vaadata lindude rännet.

Sajandat aastapäeva tähistav Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 16. oktoobril teaduskonverentsi "100 aastat Eesti lindude heaks", mida saab ülekande vahendusel jälgida ka veebis.

Teaduskonverents "100 aastat Eesti lindude heaks" toimub 16. oktoobril kell 11.00–15.30.

Pikalt puhunud lõunakaart tuuled andsid järele ja tuul keera kolmapäevaks põhja. Pikalt paigal püsinud rändlinnud ei jäänud ootama vaid siirdusid rändele.

Kolmapäeva varavalgest kuni hilisõhtuni loendasid vaatlejad ligi 200 000 rändurit. Selline arvukus kinnitab, et tegu oli viimase veerandsaja aasta kolme parima vaatluspäeva hulka kuuluva rändevaatlusega.

Rekord nr. 350    Kõrgeim harilik pärn

Harilik pärn ehk lõhmus või niinepuu      Tilia cordata

Meil tavaline harilik pärn pürib meelsasti kõrgustesse.

Milliseks kujuneb tänavune hiireaasta näitab sügis sest ilmade külmenedes sätivad pisinärilised endid hoonetesse ja tegevusjäljed suvemajades on juba nähtavad.

Eesti viieteistkümnest elutsevast hiireliigist on koduhiired (nende elutsemine jääb rohkem inimasustusega piirkondadesse) ja kaelushiired need peamised, kes inimestele meelehärmi valmistavad.

Teised hiireliigid jäävad talvisel ajal oma peamistesse elupaikadesse metsa ja põldudele ning vaid mõned üksikud neist võivad vahel hoonetesse eksida.

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Sügisel toituvad metsised nii maapinnal leiduvatest marjadest, kui haavalehtedest ja ka juba talvisest toidust männiokastest. Kruusaga kaetud metsateedel otsitakse kivikest, et talvine okkatoit lihasmaos kanalistel kergemini seeditav oleks.

Fotosid ootame 31.oktoobri südaööni meiliaadressile: juhatus@ring.ee

Meriforell paisu ületamas

Oktoober ja november on rändekaladele kudeaeg – lõhe, meriforell, jõeforell ja jõesilm tulevad praegu jõgedesse sünnikoelmutele kudema. Paisud ja hooldamata kalapääsud on aga siirdekaladele takistuseks. Seetõttu tuleb paisuomanikel rajatisi hooldada ning ummistunud kalapääsud puhastada.

Naerukajakas      Larus ridibundus

Kevadtööde aegsetel põldudel toitusid traktorite järel parvedes tuttavad, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad. Nüüd sügiskünni aegu märkame sama suuri linde, kuid heledapäised – naerukajakad on talvesulestikus.