Looduskalender

Põllumajandus- ja toiduameti teatel tuvastati Valga vallas rebasel ning Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus kährikul koerte katk.

PTA loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on koerte katku tuvastatud nii eelmisel kui ka käesoleval aastal pea kõikjal Eestis. Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Hiiumaal, Jõgevamaal ja Valgamaal.

Tõmmuvaeras        Melanitta fusca

Kuidas kaugel Põhja- Jäämere ääres pesitsenud läbirändavaid tõmmuvaeraid merekaldalt vaadates ära tunda?

Tõmmuvaeraste salgad lendavad madalal vee kohal ja salga lennupilt jätab päris lainetava mulje. 

5. osa

Teated ilmarindelt on ühesed – ilm jaheneb. Vastuoluline on aga meie metskurvitsate reageerimine jahenemisele. Nimelt otsustas NAOS, üks kuuest seni veel Eestis ringi tuuseldanud metskurvitsast, 8. novembri öösel rännet alustada ning esimene peatuseta 770 kilomeetrine „hüpe” kandis ta Põhja-Poolasse. Edasine teekond viis selle linnu hoopiski lõunasse! Just praegu puhkab aga Aadria mere suunas rännanud NAOS rändeväsimust Lääne-Ungaris (vt rändekaart nr 4).

Rasvatihane         Parus major

Rasvatihased oskavad inimestega hästi läbi saada - koputavad aknaraamidele andes justkui märku, et juba võiks sulissõpradele lisatoitu pakkuda (tegelikult otsitakse aknapragude vahele talvituma pugenud putukaid).

Pesakastid on sobilikud ka imetajate pesitsustingimuste parandamiseks. Näiteks orav (Sciurus vulgaris) võib ehitada oksaharude vahele keraja pesa või teha pesa puuõõnde, kuid piisavalt suuri kuiva õõnsusega puid võib siiski nappida. Sel puhul võib oravale abiks olla pesakast.

Ingli- või haldjajuuksed 

Hilissügisene ilming looduses ja inglijuukseid võime kohata ainult põhja laiuskraadidel või mägistes piirkondades

Millised peaksid olema tingimused lehtpuu- ja segametsades, kus nähtust viimastel päevadel lagupuidul kohatud on?

Kõrge õhuniiskus ja tuulevaikne ilm, kui õhusoe langeb järsku kergetesse miinuskraadidesse. Sobivaid päevi võib olla kuni lumekatteni ja ilmingut võime märgata ka varakevadel.

Saialill veel õitses

Ilmastik oli nädala kestel väga muutlik. Keskmine õhutemperatuur kõikus -1…7 kraadini, kusjuures pikaajaline keskmine on samal perioodil 1…2 kraadi.

Esmaspäeva varahommikul sadas lund ja maa oli lumega kaetud. Selleks ajaks, kui valgeks läks, sadas juba vihma ja lund oli näha rohumaadel ainult üksikute laikudena samblasemates kohtades. Õhtul algas uuesti jahenemine.

Saaremaalt on kõik tehnilised võimalused kaamerapilti edastada läbi katsetatud. Järelikult tuleb kohale sõita ja kogu süsteem üle vaadata, parandada või vajadusel uuendada (tingimused vastu Läänemerd on teatavasti karmid).

Vabandame ja hoiame, Teid toimuvaga kursis veel novembrikuus.

Raudkull       Accipiter nisus

Aul        Clangula hyemalis

Aulid on kõige väiksemad sukelpardid. Mõlema sugupoole kaal algab umbes poolest kilost ja isegi suuremate isendite kaal ei küüni kiloni.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii uusi kui ka varem osalenud linnutundjaid kaasa lööma maismaa talilinnuloendusel, mille eesmärk on jälgida meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Loendusi tuleb teha talvel kolme perioodi jooksul enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal. Enne loendama asumist tuleb kindlasti lugeda talilinnuloenduse juhendit ning saata rajakaart koordinaator Jaanus Eltsile.

Täpsem info: LINK

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii uusi kui ka varem osalenud linnutundjaid kaasa lööma maismaa talilinnuloendusel, mille eesmärk on jälgida meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Loendusi tuleb teha talvel kolme perioodi jooksul enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal. Enne loendama asumist tuleb kindlasti lugeda talilinnuloenduse juhendit ning saata rajakaart koordinaator Jaanus Eltsile.

Täpsem info: LINK

4. osa

Kuigi ilma jahenemine novembri esimesel poolel oli siis prognoosidena veel sünoptikute töölaudadel, tajusid metskurvitsad –, kes on tuntud kui ühed ainulaadse käitumisega ilmalinnud – eelseisva muutuse ära. Ning see lõi niigi pingestunud olukorras kaardipaki juba täielikult segamini (vt rändekaart nr 3).

Vöötkaku portree

Kolmapäeval, 10. novembril algas piltide vastuvõtt Eesti suurimale fotovõistlusele „Looduse Aasta Foto 2021“.

Traditsiooniline aastakonkurss toimub tänavu kahekümne esimest korda.

Võistlus toimub nagu ikka kolmes vanuserühmas – lapsed (kuni 13 a k.a), noored (kuni 19 a k.a) ja üldarvestus. Fotokonkursi kategooriaid on kokku 14.

Lisaväärtust võistlustöödele annavad fotodele lisatud kuni 500-tähemärgised lood.

Rekord nr. 359    Kõrgeim pooppuu

Pooppuu        Sorbus intermedia

Pooppuu suurte kasvukõrgustega ei hiilga ja tavaliselt jääbki tema pikkus vaid 6-8 meetri vahemikku.   

3. osa

2021. aasta oktoobrikuu ilm kujunes väga heitlikuks. Paiguti lausa tormituulised päevad vaheldusid küll vaiksemate perioodidega, kuid lõpuks kujunes paljude aastate keskmisest paari pügala jagu soojemast oktoobrist ikkagi suur ilmakott.

Kui registrit alustati, oli tegemist ühe paksu paberkaustaga, tänapäeval on register digitaalne ja erinevate teenuste kaudu kättesaadav kõigile

1935. aastal võeti vastu Eesti esimene looduskaitseseadus. Enne seda olid kaitsealad ajutised ja õiguslikult erinevalt reguleeritud. Looduskaitseseadus andis muu hulgas juriidilise aluse looduskaitseregistrile, mis alustas tööd 11. novembril 1936.

Annetuskampaania, mille eesmärk on koguda 7000 eurot käimasoleva raierahu kohtuasja jaoks, algas 1. oktoobril. Tänaseks on pisut üle poole vajalikust summast koos.

Oktoobri jooksul laekus 2830 eurot ehk 40% seatud eesmärgist. Novembri esimese kümne päevaga on laekunud 1211.54 eurot, mis teeb kogusummaks 4041.54 eurot ehk 58% seatud eesmärgist.

Keskkonnaministeerium jagas 4. novembril pidulikul galal eelmise aasta keskkonnaauhindu. Esmakordselt anti üle aasta keskkonnanoore, aasta keskkonnasõbraliku haridusasutuse ja aasta keskkonnavaldkonna mõjuisiku tiitlid.

Aasta keskkonnanoore auhinna sai Martin Tikk, kes on Eesti Ornitoloogiaühingu suvise aialinnupäeviku koordinaator.