Looduskalender

Murdunud saarepuu mis oli saare surmast kahjustatud on sulgenud metsatee

Tugev tuul on looduslik põhjus, miks suvisel ajal lehtpuud murduvad, sest tuulehoogudes liigub õhk maapinna suhtes horisontaalselt, kus tuule õhu liikumine toimub baarilise gradientjõuga paralleelselt maapinnaga. Nii klassifitseeritaksegi tuult kiiruse, põhjustajate, asukoha ja ilmingute alusel.

Kotkapoeg toitumas

Paakspuu põõsas

Ussikeel ja kollane karikakar

Nädal kujunes jahedaks ja sajuseks. 

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala kestel normist (keskmine 1991-2020) madalamana, kõikudes 12,5…15,2 °C piires. 

Esmaspäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas 3,8 °C ja reedel 4,4 °C. Maapinnale lähedal taimede kohal võis nimetatud öödel esineda madalamates kohtades paiguti null kraadile lähedasi temperatuure. 

Angerpist metsatee veerel

Angerpist       Filipendula hexapetala

Hiireviu        Buteo buteo

Sellelt pesalt läks just öösorr lendu. Hea oli, et läks, sest võsastikus liikudes on pesa raske märgata ja kerge kogemata peale astuda.

Öösorr        Caprimulgus europaeus

Suur haavapoi

Huntide ja koerte konfliktide tagamaid selgitades oleme varem korduvalt maininud, et lahtiselt liikuvate koerte puhul on sageli just koerad kontakti initsieerivaks osapooleks.

Tekst: Laura Kiiroja
Fotod: Yellowstone Insight

Karmiinleevike        Carpodacus erythrinus

Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas karmiinleevikese märkajas.

Metsmaasikad valmivad

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Tänavune kevadsuvi oli viluvõitu ja metsmaasikate valmine hilineb.

Triiplutikas      Graphosoma lineatum

Triiplutikaga kokku puutunul ei ole kahtlust, kellega tegu. Lutikal on pikkust kuni poolteist sentimeetrit, välimuselt lapik ja lai tagakeha, millel puna-mustad täpid. Aga kehal sarnast triibulist Vatikani kaardiväelase mundrit keegi teine meie looduses ei kanna. Tiibade alusel on kilbike, mis on just triiplutikatel suurenenud, kattes pea kogu tagakeha. 

Väike-laukhaned

Väike-laukhani on I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku hindamise alusel kriitilises seisundis. Senini ei olnud tal kehtivat tegevuskava 2013. aastast. Uus tegevuskava on kinnitatud tähtajatult ja planeerib tegevused perioodiks 2025-2036.

Longus helmikas        Melica nutans

Kõrreliste sugu longus helmikat märkamegi vaid õitsemise aegu ja tegu on üheidulehelise taimega.

Helmikad kasvavad puisniitudel, leht- ja segametsades ikka seal, kus varjulisem, sest neile ei meeldi päikeselised kasvukohad. Päris metsas kasvavad helmikad samuti, aga seal taimed lihtsalt ei õitse.

Kahe nädalane kotkapoeg

Suve algus on olnud vesiselt jahe ning see on oluliselt mõjutanud ka lindude pesitsemist. Mitmetel liikidel on jäänud pesitsemise algus võrreldes tavapärasega tublisti hilisemaks, seepärast paneb Eesti Ornitoloogiaühing südamele, et ehkki RMK ja Keskkonnaamet lõpetavad raierahu pidamise ja kontrollimise 30. juunil, oleks mõistlik raietööd taaskäivitada juuli teises pooles või veel parem, augustis – nõnda oleks võimalik tagada võimalikult vähene kahju pesitsevatele lindudele.

Hallhaned hülgekaamera ees

Hallhani       Anser anser

Hariliku käbiheina kasvukoht

Isaslind Madis tõi pesasse nirgi.

Nirk          Mustela nivalis

Metsmaasikad Põhja-Eestis

Metsmaasikas      Fragaria vesca