Looduskalender
Väike-konnakotkast võsu sai kahe nädalaseks
Kahe nädalane kotkapoeg
Meie metsalindude pesitsemine kestab – raierahu tuleks pikendada vähemalt 15. juulini
Suve algus on olnud vesiselt jahe ning see on oluliselt mõjutanud ka lindude pesitsemist. Mitmetel liikidel on jäänud pesitsemise algus võrreldes tavapärasega tublisti hilisemaks, seepärast paneb Eesti Ornitoloogiaühing südamele, et ehkki RMK ja Keskkonnaamet lõpetavad raierahu pidamise ja kontrollimise 30. juunil, oleks mõistlik raietööd taaskäivitada juuli teises pooles või veel parem, augustis – nõnda oleks võimalik tagada võimalikult vähene kahju pesitsevatele lindudele.
Käbiheinad õitsevad
Hariliku käbiheina kasvukoht
Kurepojad kuu vanused
Kurepojad ootavad hommikueinet.
25. NÄDAL 16.6.2025 – 22.6.2025. Jõgeval ja selle ümbruses
Balti sõrmkäpp
Nädal algas südasuviselt sooja päikesepaistelise kuiva päevaga. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 23,6 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeva ilmajaama andmeil 17,1 °C.
Edasine nädal kujunes aga sajuseks ja jahedaks.
Silma hakkavad kollased õitsejad
Must vägihein Verbascum nigrum
Silma hakkavad mustad vägiheinad kruusateede veertes kaugelt. Põhjuseks on taime kõrgus ja pikk erekollane õisik, mis vahel moodustab pea poole kogu taime pikkusest, aga sirguda võib taim kuni pooleteise meetriseks. Musta vägiheina vars on punakas ja vaoline, tumerohelised lehed katavad vart hõredalt.
Kabrad pulmlevad
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Kolmeharuliste sarvedega sokk on täiskasvanud loom ehk vähemalt nelja aasta vanune. Rohkem sarveharusid vanusega sokkudele juurde ei kasva, kuid sirguvad korraliku toidulaua ja hea tervise juures vaid veidi pikemateks. Sarvede all, vastu koljut kasvab sarve ümbritsev kännis ja kibunapärg.
Millal sõnajalaõit otsida võiks?
Eesti vanemate pärimuste järgi algavat sõnajalgade õitseaeg jaanilaupäeva keskööl vastu jaanipäeva ja õitseaeg kestvat vaid tunni, aga osade muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.
Sõnajalaõied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab, see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“. Igati peibutav müüt isegi 21. sajandi esimese veerandi lõpus.
VIDEO: hundikutsikad kasvavad
Mis elu elavad praegu hundikutsikad? Viie–kuue nädala vanuselt hakkasid väikesed hundihakatised juba urust väljas uudistama.
Kaljukotkaste pesas sirgub kotkapoeg
Emaslind Helju toidab kotkapoega
Kainism väike-konnakotkaste pesas
Väike- konnakotkastel on pesas ainult vanem kotkapoeg
Pööripäev
Täna varahommikust elame suves. Kalendrisuvi algas kell 5.42
Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunikuu päevadele. Nüüd on toimumas nn päikeseseisak ehk praegusel ajal on Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu.
Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega väga märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles pärast ristisõdijate Liivimaale saabumist.
NB! jaanipäevaks varem valmiskuhjatud lõkkematerjalis võib peituda linnupesa!
Kivitäksid, laulurästad ja paljud teised linnud vaatavad lõkkematerjaliks kokkukuhjatud risu- või oksahunnikule kui sobivale kiskjate eest varjul olevale paigale, kuhu oma pesa rajada ning ei oska aimata, et aasta lühimal ööl võiks nende järeltulev põlv tuleroaks jääda.
Kiskjate mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele
Amaranta Adojaan kaitses sel kevadel Tartu Ülikooli zoloogia osakonnas magistritöö, mis käsitleb kiskjate ohjamise mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele.
Miks metssead saledad välja näevad?
Metssiga Sus scrofa
Fotol ületab maanteed kõhnana paistev kult ja sarnased näevad välja ka teised liigikaaslased, sest vastu suve toimus metssigadel karvavahetus.
Metssigade suvekarv moodustub harjasjast pealiskarvast. Aluskarva suveks ei kasvatata ja kohati märkame metssea kehal isegi paljast tumedat nahka. Suvekarvas metssead paistavadki sügiseni saledamatena.