Looduskalender

Emaslind Helju jalarõngas paistab vasakul jalal

Öise veebikaamera pilt

Hallhüljes       Halichoerus grypus  

Esmakordselt töötab hallhüljeste veebikaamera kogu päeva ja öö. Saame näha, kuidas akud vastu peavad ehk kuidas päikesepaneelid suudavad süsteemi laadida.

Igal juhul huvitav, mida ja kuidas hallhülged öisel ajal toimetavad.

Teisipäevane lumikate Kuremaal

Nädala algus oli veel talvine. Esmaspäeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks -7,1 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati -2,8 °C. See oli ainuke päev, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi null kraadist madalamale. Hommikul oli nädala esimesel päeval  lund maas ainult kohati varjulistes kohtades, aga õhtul hakkas lund sadama. Tekkis uus lumikate, mis püsis teisipäeva lõunani.

Halljänes      Lepus europaeus

Sookurg      Grus grus

Kevadised sookurgede rändeparved on hulga väiksemad kui sügisesed kurekolmnurgad. Saabujaid võime näha paarikümne linnu seltsingutes.

Värbkakk          Glaucidium passerinum

Meie looduses on värbkakud üpris levinud aga vähearvukad. Võiks öelda, et pigem vääriselupaikades tegutsevad pisikesed kakulised, kelle arvukust hinnatakse umbes tuhatkonnale pesitsevale paarile.

Möödunud aasta 3.detsembril toimus Berni konventsiooni alalise komitee hääletus, mille käigus otsustati leevendada hundi kaitsestaatust ja viia ta “rangelt kaitstud” liikide seast “kaitstud” liikide sekka. Kaitsestaatuse lõdvendamise poolt hääletasid kõik Euroopa Liidu riigid, lisaks Andorra, Armeenia, Gruusia, Island, Norra, Makedoonia, Moldova, Lichtenstein, Serbia, Šveits ja Ukraina. Otsus jõustus 7. märtsil ja see puudutab kõiki Berni konventsiooni osapooli, sealhulgas Euroopa Liitu.

Isaslind Kalju saabub pesale, et emaslind saaks ennas lendamas liigutada

Aluoja joastiku leiate Toila lähedalt Ida-Virumaalt. Enne kui Aluoja suubub Pühajõkke. Vaatamist väärivad viis suuremat astangut üle mille vesi kohinaga langeb. Astangute kõrgus jääb alates poolest meetrist kuni täismehe pikkuseni. Kena koht ja vahva vaatepilt.

Saarma istumise kivi Aluojal

Lepiku servas tärkavad taimede lehed

Päeval jäi pesa tühjaks, aga emaslind Helju saabus õhtul pesale

Emaskotkas Helju sööb purunenud muna

Karujäljed pööripäeva järgsel sulaval lumel

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Kalendaarne kevad sai alguse täna kell 11.01 ja pööripäevaga saabus võrdpäevsuse ehk nii tänane öö kui päev jäävad kaheteist tunni pikkusteks. Aga juba homsest tundkem rõõmu veidi pikenenud päevast.

Looduses märkame vaikselt toimuvaid muutuseid kevade suunas. Linnuränne saab hoogu juurde.

Iga järgnev päev muudab tasapisi looduse nägu ja seda arengut on põnev jälgida ja kaasa elada.

Kaunist kevade algust looduskalendri sõpradele!

Kuklaste pesa

Metsakuklased    Formica sp

Hall lepp õitsemas

Hall lepp ehk valge lepp      Alnus incana

Nina küla jääkuhilad täna hommikul

Peipsi järve läänekaldal Nina külas on rüsijää kuhjumine tavaline ja pea iga aasta kevadeti, sest tingimused selleks on päris soodsad. Mõnel aastal on rüsijää kuhjatised olnud isegi kümnest meetrist kõrgemad.

Jääkuhjatised tekkisid tosina tunniga möödunud reedel 14. märtsil ja tänaseks oli pilt selline.

Aga Alutagusel annab lumel veel jäljeraamatut lugeda

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajate ränne on märgatav, tegutsetakse nii rannaniitudel kui jõeluhtadel. Kuid põldudelt otsitakse sulanud veelompide ümbrusest toidupoolist sealt, kus maapind sulanud ja seega suurem lootus selgrootuid söögiks leida.

Kaljukotkapaar, emaslind Helju ja isaslind Kalju soovivad oma pesasse ka teist muna