Looduskalender
Jaaniöö tuled
Jaanimardikas Lampyris noctiluca
Kindlasti on jaaniööl otsitud sõnajala õit – paljud selle leidnud on jääb saladuseks, aga helendavaid jaanimardikaid teavad ja tunnevad paljud.
Pesitsusrahu kampaania - sabatihane
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.
Sabatihane
Tiirutaja suvenumber
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja suvenumbris heidetakse pilk lindude kasutamisele lahinguväljal ja sõja mõjule linnustikule.
Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi kirjutab teabelehe kaaneloos, kuidas võib sõda mõjutada lindude elu ning mil moel on linde lahinguväljal rakendatud.
Enne jaanitule süütamist veendu, et lõkkes pole linnupesa
Eesti Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne jaanitule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole keegi oma pesa teinud.
Kliiniku kurepojad saavad omale rõngad
Esimene on omale rõnga saanud
Must-toonekurg Ciconia nigra
Selleks, et Jõgevamaa pesa must-toonekure pojad kohaneksid välistingimustega, viidi nad kliiniku kõrval asuvasse välishoonesse eelmisel nädalal.
Kalendrisuvi algab kell 12.14
Põhjapoolkera elanikel saab pööripäev jääda kas 20. või 21. juunile. Sel ajal toimub nn päikeseseisak ehk Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu.
Tänavu algab meil kalendrisuvi 21. juunil veidi peale keskpäeva kell 12.14.
Muinaseestlastele oli pööripäeva aegne leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti meil omaks visalt ja sunniliselt peale ristisõdijate saabumist Liivimaale.
24. NÄDAL 13.6.2022.- 19.6.2022. Jõgeval ja selle ümbruses
Kaunis kuldking
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 12,5…15,7 kraadini, mis erines normist (perioodi 1991-2020 keskmine) -3,1…2,0 kraadi võrra.
Nädala kõige jahedamal päeval (teisipäeval) tõusis päevane õhutemperatuur vaevu 17 kraadini, kõige soojemal päeval registreeriti maksimaalseks termomeetrinäiduks õhus Jõgeva ilmajaamas 21,7 °C. Nädala minimaalne õhutemperatuur (7,0 °C) mõõdeti kahel ööl – teisipäeval ja laupäeval.
VIDEO: harjutused tiibadega
Kas ma olen juba kotka moodi?
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Kaljukotkaste pesakaamera pildi on vihm puhtaks pesnud.
Tartumaa kotkapojad kolme nädala vanused
Emaslind ja kolmik läbi määritud klaasi
Kalakotkas Pandion haliaetus
Tartumaa kalakotkapaari emaslind Iirise ja isaslind Ivo (kalakotkakaamera2) pesal koorusid kotkapojad kolme nädala eest ja kõik päevaste vahedega.
Saksamaal esietenduvas ooperis “Wölfe” kuuleb eesti hundiloitsu
Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Helena Tulve, Mecklenburgisches Staatstheater
Võrumaa kalakotkaste pojad kolmenädalased
Kui on ruumi harjutame tiibu
Kalakotkas Pandion haliaetus
Kaks kotkapoega kasvavad Võrumaa pesas (kalakotkakaamera1), kes on saanud kolme nädala vanusteks.
Karula kurepojad kasvavad ja teisi uudiseid
Emaslind Kaia toitis täna hommikul poegi konnadega
Must-toonekurg Ciconia nigra
Suuremad kurepojad said täna kolme nädala vanusteks, aga kolmikust märgatavalt pisem koorus kolm päeva teistest hiljem.
100 aastat Soomaa esmamainimisest
Tänavu täitub 100 aastat sellest, mil Soome päritolu geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö mainis esmakordselt nime Soomaa. Selleks puhuks anti geograaf Taavi Pae eestvedamisel uuesti välja raamat, mis koondab 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Johannes Gabriel Granö artiklit „Eesti maastikulised üksused.“
Kas viimane hommik kliinikus?
Tänane hommik
Must-toonekurg Ciconia nigra
22. mail koorunud kurepojad saavad pühapäeval 19. juunil nelja nädala vanusteks.
VIDEO: ööbiku laulust ja lauljatest
Ööbik Luscinia luscinia
Ööbikud pesitsevad, emaslind on pesasse munenud sagedamini viis pruunikat või oliivirohelist muna juunikuu algupoolel. Viimaste munade munedes alustatakse haudumist, mis kestab sarnaselt teistele värvulistele paar nädalat.
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLIII osa
Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik
Rekord nr. 444 Meie suurim tehiskärestik
Kirjutas Külli Tammur
Sindi kärestik valmis 2020. aastal pärast seda kui oli lammutatud Sindi pais.
Kärestiku rajamine toimus olemasoleva betoonpaisu ja kalapääsu likvideerimise ning paisu taguse ala setetest puhastamise teel. Nende asemele rajati maakividest kattega looduslähedane kärestik.