Looduskalender

Allikas: LCIE 2022 “Assessment of the conservation status of the Wolf (Canis lupus) in Europe”
Tekst: Laura Kiiroja

Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) avaldas septembri algul värske hinnangu hundi liigikaitselise seisundi osas Euroopa eri riikides nii riigi kui populatsiooni tasandil.

Lageraie ala säilikpuudega

Säilikpuud jäetakse lageraie aladele kasvama, et nimetatud tagaksid uues metspõlvkonnas mitmekesisust. Sageli märkame maanteed mööda sõites, et tuul on need puud pikali ajanud või murdnud sest sügisesel ajal oli maa pehme. Eks isegi „surnud puu“ võib jätkata muutunud eluringi, aga ikka kahju vaadata.

Pildil oleva haavakoorega on käinud maiustamas kindlasti põdrad ja metskitsed sest nende sõrajälgi oli näha, aga kindlasti ka jänesed ja pisinärilised.

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Hülged ülelennul

Hallhüljes       Halichoerus grypus

3. osa

Esmalt kõrvalepõige metskurvitsate rändeaegse paigatruuduse maailma.

Metskurvitsate pesapaigatruudus oli teada juba ammu. Rändeaegse paigatruuduse kohta oli andmeid küll, kuid nende vähesus ei võimaldanud siiski teha süviti minevaid järeldusi. Teada oli, et sügisrändel ja kevadrändel kasutavad metskurvitsad – seni veel teadmata põhjustel – erinevaid rändeteid ning suuremaid ja tähtsamaid rändepeatuspiirkondi (nn _stop-over places_´eid) ehk pudelikaelu metskurvitsatel ei ole.

Rekord nr. 507         Meil mittepesitsevate lindude arvukaimad läbirändajad

Mustvaeras     Melanitta nigra    

Pruun suurkõrv

Oktoobri keskel toimus Horvaatias Brijunis rahvusvaheline konverents UNEP/EUROBATS liikmesriikidele. Sellise lühendiga nimetatakse Euroopa nahkhiirte populatsioonide rahvusvahelist lepet, mis sõlmiti 1994. aastal. Praeguse seisuga on leppega ühinenud 38 liikmesriiki, kelle alal elab ühtekokku 51 nahkhiireliiki. Eesti liitus leppega 2004. aastal.

Esimene lumi Hiiumaal 17.11.2022

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Eesti Ornitoloogiaühing ootab nii uusi kui ka varem osalenud vabatahtlikke linnuvaatlejaid kaasa lööma maismaa talilinnuloendusel, mis toimub kolmel perioodil novembrist veebruarini.

Maismaa talilinnuloendusel saavad kaasa lüüa inimesed, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Eesti Ornitoloogiaühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, sest eesmärk on jälgida meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

otsestriim

Kena jäljerida veel külmumata maapinnal

Metssiga      Sus scrofa

Lõuna-Eestis on kerge lumevaip täna hommikuks maas. Vaatame palju päevaga sügis sulatada jõuab?

Kose gümnaasiumi võistkond. Vasakul Marja Liina Soasepp ja Hele-Maarja Mölder

Möödunud nädalavahetusel, 12.–13. novembril, toimus Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlus, mille käigus pidid võistkonnad 24 tunni jooksul koostama loosi teel saadud teemal vikiartikli.

Artiklivõistlus toimus loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ja võistlejad olid põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Loositavateks artikli teemadeks olid Eesti linnud. 

Karujäljed Oti külas Jõgevamaal

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Ajakirjandusest lipsas läbi, et nädalavahetusel nägi koeraga jalutaja karu liikumas Haapsalu kandis.

Viirpuud punetasid viljadest

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala jooksul viiest kraadist kõrgemana, kõikudes 7,7…11,9 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kümne kraadi võrra.

Laupäeval (12.11.2022.) tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil 14,1 °C, mis ületas senist siinset novembrikuu soojarekordit ühe kraadi võrra. Eelmine kõige kõrgem novembrikuu termomeetrinäit (13,1 °C) pandi ilmajaamas kirja 3.11.2020.

Lehed lagunevad pitsiks

Omanikuta jäänud pesa

Korjamata jäänud seen - suur sirmik

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Sügis on seni olnud hämmastavalt soe, aga loomariigis toimub kõik nagu tavaliselt ainult toidu hankimisega on seni lihtsam olnud.

Roheline hiidkupar

2023. aasta sammal on roheline hiidkupar!

Tasavägises võistluses aasta sambla tiitlile tuli selgi aastal liisku heita. Kaks liiki  - kohev udesammal ja roheline hiidkupar - kogusid kumbki 23 häält. Seekord soosis õnn rohelist hiidkupart, kes eelmisel aastal samal valimismeetodil teiseks jäi.

Kolmandaks jäi napilt  harilik helvik (21 häält), tüviksammal kogus 18 häält ja harilik raunik 9. Kokku osales hääletusel 94 samblasõpra.