Looduskalender

Jaanimardikas         Lampyris noctiluca

Kindlasti on jaaniööl otsitud sõnajala õit – paljud selle leidnud on jääb saladuseks, aga helendavaid jaanimardikaid teavad ja tunnevad paljud.

Harilik härjasilm         Leucanthemum vulgare

Külmamailane        Veronica chamaedrys

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Sabatihane

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja suvenumbris heidetakse pilk lindude kasutamisele lahinguväljal ja sõja mõjule linnustikule.

Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi kirjutab teabelehe kaaneloos, kuidas võib sõda mõjutada lindude elu ning mil moel on linde lahinguväljal rakendatud.

Eesti Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne jaanitule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole keegi oma pesa teinud.

Esimene on omale rõnga saanud

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Selleks, et Jõgevamaa pesa must-toonekure pojad kohaneksid välistingimustega, viidi nad kliiniku kõrval asuvasse välishoonesse eelmisel nädalal.

Põhjapoolkera elanikel saab pööripäev jääda kas 20. või 21. juunile. Sel ajal toimub nn päikeseseisak ehk Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu.

Tänavu algab meil kalendrisuvi 21. juunil veidi peale keskpäeva kell 12.14.

Muinaseestlastele oli pööripäeva aegne leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti meil omaks visalt ja sunniliselt peale ristisõdijate saabumist Liivimaale.

Kaunis kuldking

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 12,5…15,7 kraadini, mis erines normist (perioodi 1991-2020 keskmine) -3,1…2,0 kraadi võrra.

Nädala kõige jahedamal päeval (teisipäeval) tõusis päevane õhutemperatuur vaevu 17 kraadini, kõige soojemal päeval registreeriti maksimaalseks termomeetrinäiduks õhus Jõgeva ilmajaamas 21,7 °C. Nädala minimaalne õhutemperatuur  (7,0 °C) mõõdeti kahel ööl – teisipäeval ja laupäeval.

Kas ma olen juba kotka moodi?

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaljukotkaste pesakaamera pildi on vihm puhtaks pesnud.

Emaslind ja kolmik läbi määritud klaasi

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Tartumaa kalakotkapaari emaslind Iirise ja isaslind Ivo (kalakotkakaamera2) pesal koorusid kotkapojad kolme nädala eest ja kõik päevaste vahedega.

Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Helena Tulve, Mecklenburgisches Staatstheater

Kui on ruumi harjutame tiibu

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kaks kotkapoega kasvavad Võrumaa pesas (kalakotkakaamera1), kes on saanud kolme nädala vanusteks.

Emaslind kullihakatistega

Kanakull        Accipiter gentilis

Pesa 29. mail

Hall-kärbsenäpp         Muscicapa striiata

Emaslind Kaia toitis täna hommikul poegi konnadega

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Suuremad kurepojad said täna kolme nädala vanusteks, aga kolmikust märgatavalt pisem koorus kolm päeva teistest hiljem.

Tänavu täitub 100 aastat sellest, mil Soome päritolu geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö mainis esmakordselt nime Soomaa. Selleks puhuks anti geograaf Taavi Pae eestvedamisel uuesti välja raamat, mis koondab 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Johannes Gabriel Granö artiklit „Eesti maastikulised üksused.“

Tänane hommik

Must-toonekurg           Ciconia nigra

22. mail koorunud kurepojad saavad pühapäeval 19. juunil nelja nädala vanusteks.

Ööbik        Luscinia luscinia

Ööbikud pesitsevad, emaslind on pesasse munenud sagedamini viis pruunikat või oliivirohelist muna juunikuu algupoolel. Viimaste munade munedes alustatakse haudumist, mis kestab sarnaselt teistele värvulistele paar nädalat.

Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik

Rekord nr. 444       Meie suurim tehiskärestik  

Kirjutas Külli Tammur

Sindi kärestik valmis 2020. aastal pärast seda kui oli lammutatud Sindi pais.

Kärestiku rajamine toimus olemasoleva betoonpaisu ja kalapääsu likvideerimise ning paisu taguse ala setetest puhastamise teel. Nende asemele rajati maakividest kattega looduslähedane kärestik.