Looduskalender

Telli voog Uudisvoog Looduskalender
Uuendatud: 16 minutit 17 sekundit tagasi

Väike-konnakotkast võsu sai kahe nädalaseks

27 juuni, 2025 - 10:10

Kahe nädalane kotkapoeg

 

Meie metsalindude pesitsemine kestab – raierahu tuleks pikendada vähemalt 15. juulini

27 juuni, 2025 - 06:06

Suve algus on olnud vesiselt jahe ning see on oluliselt mõjutanud ka lindude pesitsemist. Mitmetel liikidel on jäänud pesitsemise algus võrreldes tavapärasega tublisti hilisemaks, seepärast paneb Eesti Ornitoloogiaühing südamele, et ehkki RMK ja Keskkonnaamet lõpetavad raierahu pidamise ja kontrollimise 30. juunil, oleks mõistlik raietööd taaskäivitada juuli teises pooles või veel parem, augustis – nõnda oleks võimalik tagada võimalikult vähene kahju pesitsevatele lindudele.

Hallhanedel on sulgimise aeg

27 juuni, 2025 - 01:01

Hallhaned hülgekaamera ees

 

Hallhani       Anser anser

 

Käbiheinad õitsevad

26 juuni, 2025 - 08:08

Hariliku käbiheina kasvukoht

 

Väike-konnakotka saak

26 juuni, 2025 - 00:26

Isaslind Madis tõi pesasse nirgi.

 

Nirk          Mustela nivalis

 

Metsmaasikatest

25 juuni, 2025 - 12:12

Metsmaasikad Põhja-Eestis

 

Metsmaasikas      Fragaria vesca

 

Kurepojad kuu vanused

25 juuni, 2025 - 09:09

Kurepojad ootavad hommikueinet.

 

VIDEOKLIPP: jaaniööd helipilt

24 juuni, 2025 - 14:14

25. NÄDAL 16.6.2025 – 22.6.2025. Jõgeval ja selle ümbruses

24 juuni, 2025 - 12:12

Balti sõrmkäpp

Nädal algas südasuviselt sooja päikesepaistelise kuiva päevaga. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 23,6 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeva ilmajaama andmeil 17,1 °C. 

Edasine nädal kujunes aga sajuseks ja jahedaks. 

Silma hakkavad kollased õitsejad

24 juuni, 2025 - 07:07

 

Must vägihein      Verbascum nigrum

 

Silma hakkavad mustad vägiheinad kruusateede veertes kaugelt. Põhjuseks on taime kõrgus ja pikk erekollane õisik, mis vahel moodustab pea poole kogu taime pikkusest, aga sirguda võib taim kuni pooleteise meetriseks. Musta vägiheina vars on punakas ja vaoline, tumerohelised lehed katavad vart hõredalt.  

Kabrad pulmlevad

24 juuni, 2025 - 00:31

 

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

 

Kolmeharuliste sarvedega sokk on täiskasvanud loom ehk vähemalt nelja aasta vanune. Rohkem sarveharusid vanusega sokkudele juurde ei kasva, kuid sirguvad korraliku toidulaua ja hea tervise juures vaid veidi pikemateks. Sarvede all, vastu koljut kasvab sarve ümbritsev kännis ja kibunapärg. 

Millal sõnajalaõit otsida võiks?

23 juuni, 2025 - 07:07

Eesti vanemate pärimuste järgi algavat sõnajalgade õitseaeg jaanilaupäeva keskööl vastu jaanipäeva ja õitseaeg kestvat vaid tunni, aga osade muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.

Sõnajalaõied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab, see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“. Igati peibutav müüt isegi 21. sajandi esimese veerandi lõpus.

Suvise põlvkonna nõgeseliblikad

23 juuni, 2025 - 00:31

 

Nõgeseliblika kevadpõlvkond                    Araschnia levana f. levana 

 

Nõgeseliblikas

 

VIDEO: hundikutsikad kasvavad

22 juuni, 2025 - 12:01

Mis elu elavad praegu hundikutsikad? Viie–kuue nädala vanuselt hakkasid väikesed hundihakatised juba urust väljas uudistama.

Kaljukotkaste pesas sirgub kotkapoeg

22 juuni, 2025 - 10:10

Emaslind Helju toidab kotkapoega

 

Kainism väike-konnakotkaste pesas

22 juuni, 2025 - 09:09

Väike- konnakotkastel on pesas ainult vanem kotkapoeg

 

Pööripäev

21 juuni, 2025 - 05:45

Täna varahommikust elame suves. Kalendrisuvi algas kell 5.42

Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunikuu päevadele. Nüüd on toimumas nn päikeseseisak ehk praegusel ajal on Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu. 

Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega väga märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles pärast ristisõdijate Liivimaale saabumist.

NB! jaanipäevaks varem valmiskuhjatud lõkkematerjalis võib peituda linnupesa!

21 juuni, 2025 - 00:31

Kivitäksid, laulurästad ja paljud teised linnud vaatavad lõkkematerjaliks kokkukuhjatud risu- või oksahunnikule kui sobivale kiskjate eest varjul olevale paigale, kuhu oma pesa rajada ning ei oska aimata, et aasta lühimal ööl võiks nende järeltulev põlv tuleroaks jääda.

Kiskjate mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele

20 juuni, 2025 - 09:09

Amaranta Adojaan kaitses sel kevadel Tartu Ülikooli zoloogia osakonnas magistritöö, mis käsitleb kiskjate ohjamise mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele.

Miks metssead saledad välja näevad?

20 juuni, 2025 - 00:05

 

Metssiga         Sus scrofa

 

Fotol ületab maanteed kõhnana paistev kult ja sarnased näevad välja ka teised liigikaaslased, sest vastu suve toimus metssigadel karvavahetus.

Metssigade suvekarv moodustub harjasjast pealiskarvast. Aluskarva suveks ei kasvatata ja kohati märkame metssea kehal isegi paljast tumedat nahka. Suvekarvas metssead paistavadki sügiseni saledamatena.