Looduskalender

Sügis on jõudnud igasse metsaserva, tuues kaasa iseloomuliku värvidemängu ja melanhoolse, kuid kauni meeleolu.

Varem lopsakalt rohetanud sõnajalad on nüüdseks omandanud sügava kuldkollase tooni, valmistudes talveks. Just sel hetkel, kui päike hakkas silmapiiri taha vajuma, leidsid selle madalad kiired tee läbi puude ning langesid otse metsa ääres kasvavatele sõnajalgadele.

Tulemuseks oli lummav vaatepilt: erkkollane sõnajalapuhmas säras tumedama ja juba varjudesse sukelduva metsa taustal.

Sel pühapäeval, 26. oktoobril läheb Eesti koos ülejäänud Euroopa Liiduga üle talveajale. See tähendab, et ööl vastu pühapäeva kell 4.00 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi, kella 3.00 peale. Inimeste jaoks tähendab see üht lisatundi und, kuid loodusele on see vaid üks tavaline sügispäev.

Eesti metsades toimunud lindude pesitsusaegsed raied tõid tänavu kaasa erakordselt suure looduskahju. Keskkonnaameti kontrollide põhjal tehtud hinnang näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodi raied hävitasid vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.

Keskkonnaamet kontrollis 15. aprillist kuni 30. juunini pesitsusrahu järgimist 2667 metsateatisega alal. Aktiivne raietegevus tuvastati neist 152-l ehk 5,7% juhtudest. Sama proportsiooni üle-eestilise metsateatiste mahu peale kandes võib hinnata, et pesitsusaegsel perioodil toimus üle tuhande raie igal ajahetkel.

Järva vald on üks vähestest, kelle vapi peal on kujutatud looma. Jõhvi vallas on hirv, Otepääl ja Põhja-Pärnumaal näiteks karu, Saarde vallas ilves. Et Järval vallas on lausa hunt, on väga tore. 

 

 

Kollendav valge sinepi põld

Punetavad vahtrad

Viimasel ajal on Kagu-Eestist tulnud teateid puumavaatlustest. 16. oktoobrist on puumat koos kodumaise kaslase ilvesega 
võimalik oma silmaga vaadata ka Tallinnas Eesti Loodusmuuseumi hüpiknäitusel „Puuma buum“. Muuseumi kogudest ekstra välja toodud puuma ja ilvese topiseid kõrvutades saab uurida kahe kaslase erisusi ning mõelda kriitiliselt kaasa, kuidas puuma üldse Eestisse võib sattuda ja siinsetes oludes hakkama saaks.

Sügis on saabunud ning metsad säravad taas värvilistes toonides. Metsaelanikud valmistuvad tasapisi talveks. 

Osa linde suundub lõunamaale, et veeta seal külmemad kuud, samas kui teised liigid on kohastunud siinse karmima kliimaga ja suudavad selle raske aja kasina toiduvaruga üle elada. 

Video fail

 

Punase tamme lehed hakkasid värvuma

Tänavune sügis pole olnud kuldsete ja leekpunaste toonide loomisel kuigi helde. Nädalavahetusel Alam-Pedja Kirna matkarajal rännates jäi silma, et alles kolletama hakanud lammihaavikud (vt ka juures olevat fotot) olid juba poolenisti raagus ja täpselt sama oli juhtunud Pedja jõekalda künnapuudega! Mitmel pool Eestimaal on olnud siiski võimalusi kirkaid sügisvärve nautida: minu enda selle sügise kõige värvilisemad elamused on näiteks Haanjast ja Järvamaalt. 

Paljud on kindlasti mõelnud, et kuidas see hundi taltsutamine kütil-korilasel võis käia.On väga tõenäoline, et tähtsaks asjaoluks tuleks pidada hundipoolset huvi – just tema jõlkus inimese jäätmehunnikute juures, mitte inimene ei püüdnud kusagilt metsa vahelt võsavillemeid kinni ega asunud taltsutama. Tekst: Helen ArusooFoto: Cornelia Arens Nagu kaarnad tulevad huntide söömaajale ja hundid ei aja neid ära, vaid peavad pigem oma partneriteks, kel oma roll täita –

Arujumikas

Jane Goodall esinemas Mizzou Arenal. Foto: Mark Schierbecker, Wikimedai Commons

Briti etoloog ja primatoloog Jane Goodall muutis jäädavalt meie arusaama iseendast. Kõik sai alguse 1960. aastal, kui noor Goodall, kuulsa antropoloogi Louis Leakey soosik, saabus praeguse Tansaania Gombe Oja rahvuspargi metsikutele kallastele. Teadusmaailmas valitses toona kindel veendumus: inimene on ainus olend, kes valmistab ja kasutab tööriistu. 

Tänane öö vastu 30. septembrit oli mitmes mõttes eriline: juba õhtul sai taevas näha üsna võimsat virmaliste mängu ning temperatuur maapinnal langes paljudes kohtades miinusesse, nii et hommikul oli maa kaetud hallaga.

Põhja suunas vaatavast veebikaamerast saab vaatepilti kiirendusega näha Hiiumaa elamuskeskuse Tuuletorn lehelt.

Siin aga on mõned hingematvad vaated Jõgeva lähistelt 29. septembri õhtul, Mihklipäeval.

Kuivad päikesepaisteised ilmad sobisid põllutöödeks

Hollandi film „Hunt“ on Matsalu filmifestivali raames praegu Jupiteris vaadatav linateos, mis MAFF-il 2023. aastal auhindu on võitnud:https://jupiter.err.ee/1609426411/hunt Dokfilmi räägib sellest, kuidas hundikutsikas nimega Skaut kasvab üles karjas, kus on ema, isa, hoolitsev vanem vend ja pesakonnakaaslased ning kuidas ta aasta hiljem suundub karmile teekonnale omale kaaslast ja uut elupaika otsima.  Film on väga tore, aga selles on üks tõrvatilk - linateost saab tõsiselt võtta alates 4.

 

Sel sügisel on märgatud Eesti metsades silmatorkavalt palju külmaseeni. Nende rohkusest on kõnelnud nii seenelkäijad kui ka loodusvaatlejad eri paigust üle maa.

Üks imetlusväärne külmaseeneputus jäi silma ka Otepää kandis Hinnomäel. Muljeid ja pilte sellest saad sirvida Loodusemehe ajaveebis. LINK

Sügislilled

Nädal kujunes soojaks, sajuseks ja päikesevaeseks. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid 12,7…17,3 kraadi piires, mis ületasid normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni seitsme kraadi võrra. Kõige soojem päev oli pühapäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeva meteoroloogiajaama andmetel 21,8 kraadini ja öösel langes termomeetrinäit õhus 13,7 kraadini.

Vaade Haukamäelt - kuldne sügis Karula rahvuspargis.

Täna, 22. septembril täpselt kell 21.19 saabub meile astronoomiline sügis. Päeva ja öö pikkus on siis võrdne, 12 tundi ning päike tõuseb täpselt idast ja loojub läände.

Veel eile tundus uskumatuna, et suvi ongi läbi saamas. Ilm oli täiesti suviselt soe, mitmel pool Eestis näitas termomeeter lausa 24 kraadi. Vaid ühe ööga on aga olukord muutunud ja paljudes kohtades on täna õhtul juba ligi 10 kraadi jahedam.