Looduskalender

Mustikamets

Harilik mustikas ehk mustikas         Vaccinium myrtillus

Mustikasaagiga on tänavu kehvasti. Marjarikkamaid kohti, kus marju korjata saab, on laiguti. Metsas hulkuja saab ainult suu siniseks teha, aga veidi eemal mõnel kohal võiks marju päriselt korjata.

Harilik kuldvits     Solidago virgaurea

Meie ainus pärismaine harilik kuldvits kasvab ja õitseb kõikjal: raiesmikel, niitudel, teede veertes ja jäätmaadel. 

Mullastiku suhtes on taim ükskõikne, kasvades nii kuival kui liigniiskel pinnasel ja isegi turbal. Loomulikult hakkab selline uhke õitseja silma, sest korraliku taime õisikus võib olla sada või rohkemgi korvõisikuid ja teisi õitsejaid on juba vähemaks jäänud.

Kurepojad ootavad hommikusööki

Pilt palumännikust

Harilik pohl       Vaccinum vitis-idaea

Pohla kutsutakse Lõuna-Eestis palukaks, sest tegu on valgusrikaste palumetsade taimega.

Noor lennuvõimeline kiivitaja

Täna hilisõhtul ootab taevavaatlejaid aasta ilmselt tuntuim meteoriidisadu – Perseiidid

Üle Eesti on oodata vahelduva pilvisusega ilma, aga kohati võib tulla ka mõni vihmasagar.

Meteoriidisadu saab uudistada valgusreostusest eemal. Valmis võiks ennast seada õhtul kella 23-st, aga tippaeg saabub peale südaööd ja kestab varaste hommikutundideni.

Perseiide võime märgata kogu taevalaotusel ehk ei tarvitse otsida mingit kindlat ilmakaart. 

Suuremad raheterad olid Jõgeval läbimõõduga kuni 26 mm

Räästapääsuke       Delichon urbica

Vihmadega vettinud kurepesa on oma raskuse all sügavamale pesapuu oksaharude vahele vajunud

Suitsupääsuke      Hirundo rustica 

Harilik kanarbik         Calluna vulgaris

Perchau am Satteli külla mägedevahelisse orgu sooviks rännata iga vandersell – seal ootab Milka-šokolaadi maastik, kus Alpi aasadel jalutavad lehmad ja määgivad lambad, kiviste nõlvade kuusemetsast kostub väike-lehelinnu silk-solk ja oru kohal kajab tuuletallajate hüüd. Aga kaunile lilleaasale on nüüd elama asunud ka susi ning austerlased, kes pole 134 aastat hundiga arvestama pidanud, peavad hallivatimehega ühtäkki eluruumi jagama.

Noorlinnud ei ole pesa hüljanud

Sombune ilm noorte kormaranidega

Ilmade poolest ei olnud suvi putukatele suurt kiita. Aga putukaid siiski oli ja mingit osa LK ka tänavu lugejatele tutvustas.

Marjataimena lillakad olulised ei ole

Lillakas      Rubus saxatilis

Lillakad kasvavad üle kogu Eesti kuusikutes ja kuuse-segametsades, salumetsades ning isegi kõdusoo metsades.

Estbirding kutsub kõiki vanu ja uusi võistkondi linnurallile Estonian Open, mis toimub juba 30-ndat korda!

Ralli aeg: laupäev 16. august 2025, kell 3:00-17:00

Ralli ala: kogu Eesti 

Harilik pune    Origanum vulgare

Niitudel on pune täisõies, levitades päikese paistel oma vürtsist aroomi. Harilik pune kasvab tugevakasvuliste puhmastena, aga on levinud paiguti. Taime õied on kännastes, lehed väikese rootsuga ja ümarad. Segi võime välimikult ajada mõnede müntidega, aga lõhn reedab pune alati.

Harilik sigur     Cichorium intybus

Hariliku siguriga on selline lugu, et tegu ei ole meie looduse põlise taimega ja ka looduslikku kooslusesse pole taimed suutnud sulanduda. Kasvukohtadeks jäävad jäätmaad, kõikvõimalikud teede veered ja samuti raudteede või elamute läheduses, kas siis kõrreliste, teelehtede või nurmikate seltsis või lillepeenardel ilutaimena.

Kassisaba       Veronica spicata

Alates juulikuust õitsevad Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel seal päris tavalised mailased (Eestis kasvab neid paarkümmend liiki), aga õitsemine jõuab lõpukorrale alles septembrikuul.