Looduskalender

“Sõna on tabu” on Kristel Vilbaste lühemate lugude kogumik, mida saadavad Ann Aotäht Sarve illustratsioonid. Need päevakajalised, Eesti elu puudutavad mõtisklused on ajakirjanduse veergudel toimetajate käe alt läbikäinutena ilmunud, kuid on siin raamatus esitatud autorile kõige meelepärasemal kujul.

Suur-laukhaned

Punarind       Erithacus rubecula

Hariliku roostetoriku kasvukoht

Harilik roostetorik          Pycnoporellus fulgens

Harilikku roostetorikut peetakse põlismetsade ja vääriselupaikade (VEP) seeneliigiks.

Pruunkaru poolt tallatud maisipõld

Pruunkaru ehk karu         Ursus arctos  

Sellise metsas võib paljas hammassammal kasvada

Kollase lehestikuga juudapuulehikud Piiri pargis. Maha langenud ja pruunistuvatel lehtedel on karamelli lõhn

Sel nädalal algasid öökülmad õhus, mis on tavapärasest ligi nädala võrra hiljem. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi enamikel päevadel normist (keskmine 1991-2020) madalamaks, kõikudes 4,5…8,2 °C piires. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmetel kolmel hommikul miinuspoolele.

Roosa pess

Roosa pess         Fomitopsis rosea

Alutagusel, Peressaare küla kruusatee 3km lõigul oli 52 sarnast hunnikut

Pruunkaru ehk karu         Ursus arctos  

Hallrästas         Turdus pilaris   

Humalad oktoobrikuul

Harilik humal       Humulus lupulus

Ronitaim humal meenutab liaani. Tema looduslikud kasvukohad võivad kohati moodustada pea läbipääsmatuid tihnikuid ja need jäävad kas jõgede veeres kasvavasse puistusse, muidu niiskemasse metsa või siis lammimetsa. Humalatele tänavune suvi meeldis ja ronitaim võis kasvada kuni kuue meetri kõrguseks, mõni võis isegi kõrgemale ronida.

Pildil on ca 8-kuused hundikutsikad.
Tekst ja foto: Laura Kiiroja 

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Volt-tardnahkis

Volt-tardnahkis         Phlebia centrifuga      

Kägu ( loodusemees.ee )

Kägu        Cuculus canorus

Madalsoo Võrumaal

Sügis on jõhvikal käimise aeg ja seega peaksime ka madalsoodest rääkima. Taimestikult liigirikkamatesse madalsoodesse satume pigem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis, mujal harvem.

Kui pinnas on juba pikemat aega olnud liigniiske (põhjuseid on erinevaid), siis hakkab tekkima sellistes kohtades hapnikupuudusel turvas ehk nii hakkavadki tekkima madalsood.

Tänane varahommik Tamme-Lauri tamme juures

Harilik tamm     Quercus robur

Puuhiiglased on igal aastaajal muljetavaldavalt uhke vaatepilt.

5.–6. oktoobril toimuvad taas rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch, millest saab osa võtta igaks oma kodukohas linnuvaatlusi kirja pannes. Eesti Ornitoloogiaühing korraldab laupäeval Põõsaspea neemel ka linnuvaatluspäeva, kus saab kogenud linnutundja juhendamisel rändlinde loendama õppida.

Merikotkas Väikese väina liini ületamas

Septembri alguses eemaldas Elering saaremaad ja Muhumaad ühendavalt väinatammilt 60 aastat lindude lennuteed ohustanud elektriliini, mida asendab nüüd elustikule turvaline merekaabel. Eesti Ornitoloogiaühing loodab, et ka mujal Eestis saavad lähiaastatel lindudele ohtlikud elektriliinid eemaldatud või ohutumaks muudetud.

Lehtmetsad on valdavalt veel rohelised

Nädal algas jaheda ööga. Õhutemperatuur langes esmaspäeva öösel ilmajaama andmeil 0,6 kraadini. Hommikuks kella kaheksaks oli juba temperatuur tõusnud õhus seitsme kraadini ja halla ei olnud rohul märgata.

Järgnevalt püsisid ööd kuni nädala lõpuni soojadena, kusjuures neljal ööl ei langenud minimaalne termomeetrinäit õhus alla 11 kraadi. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (21,1 °C) pandi kirja teisipäeval.