Looduskalender

Pajuvaak õitseb

Metskurvits

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Liikudes kesksuvises roheluses märkasin kahte kesasilmikut paaritumas, aga see hetk, mis võib tunduda liblikatele privaatne, peegeldab siiski looduse elujõudu, kandes edasi liigi jätkusuutlikust

Hõbehaigrud

Hõbehaigur        Ardea alba

Südame-emajuur õitses

Nädal kujunes normist kahe kuni nelja kraadi võrra soojemaks ja ilmad olid soodsad rannamõnude nautijatele. 

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 19,1…21,4 °C piires. Viiel päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 26 kraadi ja nädala maksimaalseks näiduks registreeriti neljapäeval 27,2 °C. 

Ööd püsisid soojad. Kõige jahedamal laupäeva öösel langes minimaalne termomeetrinäit 12,7 kraadini ja kõige soojemal ööl (esmaspäeval) jäi minimaalseks termomeetrinäiduks õhus 17,7 °C. 

Noored hiireviud on pesalt lahkunud

Hiireviu        Buteo buteo 

Halljänes      Lepus europaeus

Viljakatel halljänestel algab jooksuaeg juba talvel ja kestab ka augustikuul ehk kolm kuni neli korda.

Näsiniine kasvukoht

Tänane perepilt. Vasakul emaslind ja paremal pool isaslind. Keskel kotkapoeg

Looduse ilu ja kannatuste teemal jätkates. Yellowstone’i rahvuspargis (Wyoming/Montana, USA) 2.

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Selline kolmeharuliste sarvedega sokk on saanud igati täiskasvanuks ja seega vähemalt nelja aasta vanune. Sokkudel rohkem sarveharusid vanusega juurde ei kasva, aga kasvavad vanuse lisandudes veidi pikkusesse, kuid seda hea toitumise ja tervise juures. Sarvede alaosal arenevad sarve ümbritsev kännis ja kibunapärg. 

Valge ja kollane mesikas võivad kasvada koos

16. juulil avaldas Euroopa Komisjon esmase ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (Multiannual Financial Framework) tarvis – tegemist on otsusega, mille mõju Euroopa Liidu majanduse ja keskkonna tulevikule ei saa alahinnata, sest kaalul on üle-euroopalise looduskaitse ja looduse taastamise rahastuse jätkumine.

Harilik mustikas       Vaccinum myrtillus

Seaohakate kasvukoht

Eesti metsalindude arvukus väheneb keskmiselt 50 000 paari võrra aastas. Kao üks peamisi põhjuseid on metsade üleraie, mida järjekordne hiigeltehas ainult süvendaks.

Prügi rannas

Punaselg-õgija        Lanius collurio

Kurepojad on nädalaga võrreldes suuremaks kasvanud