Looduskalender

Keldriöölane             Scoliopteryx libatrix

Koibik         Phalangium opilio

Kui meil on õues puukuur, siis võime puusülemiga mõne koibiku tuppa tuua, aga nad elutsevad ja toimetavad sügisesel ajal ka kõrvalhoonetes ja keldris ning nad toimetavad pigem kas hämaras või suisa pimedas, aga päevasel ajal puhatakse mõnes rahulikus paigas. Looduses elutseb kõikjal koibikuid arvukalt, näiteks pea igas veidi mädanevas kännus. Eriliigiliste arvukuseks rehkendatakse maailmas kuni kümme tuhat koibikuliiki ja ka meil seni tuvastatud üheksa liigi arvukus võib olla hoopis suurem.

Kurekellukas

Kurekellukas        Campanula rapunculoides

Sügispäev on lühike, aga ilmad tunduvad veel tõeliselt soojad olevat – näis, kaua veel.

Abies alba

Rekord nr. 504       Milline okaspuu on meil püstiste käbidega?

Nulg          Abies

Nulud on männiliste sugukonda kuuluvad igihaljad puud ja maailmas võiks neid olla umbes viiskümmend liiki.

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Talvise värvusega kiilassilm

Harilik kiilassilm        Chrysoperla carnea

Urvalind        Carduelis flammea

Urvalinnud pesitsevad põhjapoolsematel aladel, aga hoolimata sellest, et pesitsevaid paare on meil märgatud vaid mõnel üksikul aastal jäävad nad ikka läbirändajateks.

Rohevint        Chloris chloris

Harilik valgepöök ei ole veel lehti langetanud

Taevas püsis nädala jooksul valdavalt pilves. Päike paistis ainult esmaspäeval ja siis registreeriti Jõgeva ilmajaama andmeil päikesepaiste kestuseks 7,1 tundi.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel -0,2…8,3 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -2,6…5 kraadi võrra.

Pesapoeg Waba toitub Niiluse jõel

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Pesapoeg Waba on mööda Niiluse kaldaala liikunud Sudaani ja toitub Osly ümbruses.

Väikeluik             Cygnus columbianus

Virumaal langeb täna kerget lund ja pole ime sest väljas on mõned külmakraadid nagu varahommikul üle Eesti.

Aastate jooksul on kerget esimest lund sadanud ikka oktoobrikuul.

Händkakk

Händkakk        Strix uralensis

Kui päevasel ajal kasutab kirjurähn puutüügast oma sepikojana, siis õhtu hakul on händkakk ennast samale puule istuma sättinud. Nutikas kakk, sest rähni poolt päeva jooksul osaliselt nokitsetud käbidest käivad pisinärilised seemneid otsimas.

Suvine linnupesa

Rohukonn         Rana temporaria

Rekord nr. 501        Puu kellel on enim rahvapäraseid nimesid

Harilik paakspuu         Frangula alnus

 Euroopa aasta puu konkursi eesmärgiks on näidata inimestele puid kellel lasub tähtis ülesanne nii kultuuripärandi kandja, kui kogukonna ühendajana. Oluline ei ole puude vanus või suurus vaid hingeline side, mis kohalikke inimesi nimetatud puuga seob.

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda. Eesti ettevõtmist korraldab Euroopa aasta puu valimisel  Loodushoiu Fond ja tänavuse aasta meediapartneriks on Maaleht. 

Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2023 võistlusel.

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Alutaguse karuperet emaslooma koos oma nelja pojaga oleme jälginud. Nende talvituskoht ei tohiks jääda kaamera asupaigast eriti kaugele. Umbkaudu oktoobri keskel lõppes meie karudel otsene nuumaaeg ja hakati liikuma talvituspaikade poole millele viitab jälgede vähenemine söödapaikade ümbruses. Koos oktoobrikuuga lõppes karujaht ja viimane teave pärineb jahimeestelt.

Enn kivil

Oktoobrikuu viimasel päeval lahkus 75aastasena meie hulgast ELKS auliige ja kauaaegne ELKS Jõhvi osakonna esimees Enn Käiss, kes on aastaid populariseerinud looduses liikumist, looduse tundmist ja vahendanud Ida-Virumaale iseloomulikke keskkonnamõjusid, tuues esile vajadust keskkonda säästa.