Looduskalender
IIus nimi - metsakäharik
Metsakähariku kasvukoht
Hundid - pikamaajooksjad ja sprinterid
Videos näitavad oma jooksuoskust inimestega sotsialiseeritud loomaaiahundid Saksamaal Wildenburgi loomapargis.
Täiskuu aeg
Pruunkaru ja täiskuu
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Täiskuu aegu muutub loodus rahutuks: nii inimesed, loomad kui veel rändel liikuvad suured linnud.
Täiskuu aeg on saabumas
Õpetlane Viktor Maasing - 100!
Viktor Masing esineb Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis tema 70. juubeli konverentsil, 11.aprillil 1995. aastal
Viktor Masing (1925–2001) oli meie loodusteadlaste hulgast isiksuseks, kelle mõju ei ole Eestist kadunud. Pedagoogina koolitas Viktor Masing bioloogide põlvkondi olles samas harvanähtavate teadmistega botaanik, biogeograaf ja klassikaline looduseuurija.
Video: metssead hulguvad
Metssiga Sus scrofa
Kesikute seltskond tegutseb omapead. Emised on põrsastega hõivatud ja täiskasvanud kuldid toimetavad pärast innaaja lõppu möödunud aastast tavapäraselt üksikult.
Karud öises lumesajus
Lumesadu Alutagusel
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Kui märtsikuu lõpul olid ilmad igati kevadised, siis juba aprilli alul hakkas siiani kestev lõokesetali.
Karude liikumine algas ilusate ilmadega nagu ka tavaliselt hiljem talvepesadest väljuvad emakarud koos aastavahetuse paiku sündinud karupoegadega.
Vaatasime läbi kõik teadaolevad Eesti loodusrekordid
Viimane ja ilma oma numbri tähistuseta loodusrekord on ise juba üks rekordite rekord.
Et nii väiksel maal võib leida nii palju rekordeid on tõsiasi, mis meid kõiki peaks kõnetama. Selline suur number 870 märgib meie looduses valitsevat mitmekesisusest.
Tänusõnad !
Rekordite koguja tänab kõiki ja arvukaid loodusrekordite uudistajaid. Seda igareedest rubriiki sai alustatud 2. sügiskuu päevast 2019. aastal. Kõik teadaolevad rekordid on nüüdseks teadvustatud ja tutvustatud.
Tänades, Marek Vahula.
On Sul plaan minna karulauku korjama
Karulaugu kasvukoht Jõgevamaal
Hülgerand on tühjaks jäänud
Noored hülgehakatised alustavat iseseisvat elu
Hallhüljes Halichoerus grypus
Noored hülged arenevad oma instinktidele toetudes karvavahetuse järgselt nüüd juba meres, aga ega nimetatu ei ole kergete killast.
Alam-Pedjal alustavad õitsemisega kollased ülased
Kollane ülane eile hommikul Alam-Pedjal
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala
Hiiumaa
35 aastat UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala.
UNESCO algatuse “Inimene ja Biosfäär” osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari hõlmav biosfääri programmiala on ainus selline Eestis.
15. aprillist alates kontrollitakse pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel
Laulurästa pesa
Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel
Keskkonnaameti plaanilised kontrollreidid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel on linnustikule kõige suurem mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.