Looduskalender

Vestlusõhtu koos uue raamatu esitlusega  toimub Tartus 15. veebruaril algusega kell 18 Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus, aadressil Kompanii 3/5

Raamatuesitlus ja vestlusõhtu: Kristel Vilbaste „Meie joogivesi. Allikad, kaevud, kraavid ja pudelid“

Autoriga vestleb ajakirjanik Liis Seljamaa.

Kristel Vilbaste on looduskirjanik, kelle sulest ilmus kümme aastat tagasi menuteos „Eesti allikad”. Praegu on joogivee kättesaadavus muutunud oluliseks teemaks:

Kust saada joogivett siis, kui elektrit pole?

Kas meie looduslik vesi on joodav?

Neljapäeval oli suur siisikeste parv elupuude seemneid söömas

Nädal oli muutliku ilmastikuga ja libedate teedega.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -5,8…0,1 °C piires, mis ületas normi 0,9…5,8 kraadi võrra. Kahel päeval nädala alguses ja lõpus olid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid miinuspoolel, kolmapäevast reedeni null kraadile lähedased.

Kõige külmemad ilmad esinesid teisipäeval ja pühapäeval, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti vastavalt -11,4 °C ja -13 °C.

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega. 

Nurmkana vanasti põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

Möödunud aasta novembris olid moodustunud nurmkanade salgad, kes jäävad kokku kevadeni. Talvisel ajal saadakse koondunult kergemini hakkama ja valvsaid silmapaare on rohkem ohtude tunnistamiseks, sest neid käivad kimbutamas nii rebased kui kullilised.

Sloveenlased on koostanud kaks suurepärast postrit selgitamaks inimestele, milline väärtus on suurkiskjatel nii ökosüsteemi kui ühiskonna tasandil. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Tuuleluud männil

Tuuleluud, tuulepesa, nõialuud…

Tuuleluuad moodustuvad tihedaid oksapõimikud puude võras. Põhjustajateks on peamiselt seened, harvemini viirused või putukkahjurid, aga ka mingid muud kahjustajad.

Tuntumad ja silmahakkavamad on tuuleluuad kaskedel ja aiapidajad on neid täheldanud ka viljapuudel. Vähem märgatavad on nad okaspuudel ehk kuusel ja männil.  

Rohu külas Virumaal oli koondunud suurem kari metskitsi. Hoolimata tuisusest ilmast tundsid loomad endid rapsipõllul küllaltki turvaliselt. Ega nad endid inimesest suuremat häirida lasknud sest lähemad loomad jäid jäädvustajast vast 50 meetri kaugusele

Raudkull         Accipiter nisus

Taastatud puisniit Keila rohealal, Niitvälja/Tammiku tee looduslikul alal, Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas, kus kasvavad eesti soojumikas, sile tondipea, püst-linalehik, mitmed orhideede erinevad liigid (viide, viide)

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Täiskasvanud metskitse sokud olid enne aastavahetust nudid ja eemalt märgates oli sel ajal kitsi ja sokke omavahel keeruline eristada.

Kase-maltsaürask toimetab suvisel ajal

Kase-maltsaürask      Scolytus ratzeburgi  

Eestimaa puudel peaks elutsema umbes 70 üraskiliiki ja mõned nende hulgast on tuntud puidukahjurid.

Jäälind        Alcedo atthis  

Tavaliselt jääb värvika sulestikuga jäälinde meile talvituma umbes sadakond. Linnud saavad tegutseda jäävabadel jõgedel, ojadel ja allikatoitelistel kraavidel.

Jaanuari viimasel päeval lumikate puudus

Nädal algas soojade, kuid tuuliste ilmadega.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil 2,7 °C ja teisipäeval 1,9 °C, minimaalsed termomeetrinäidud jäid õhus null kraadile lähedasteks. Sadas vihma, lörtsi ja lund. Avamaastikul puudus lumikate hommikuse seisuga esmaspäevast kolmapäevani.

Rahvusvahelisel märgalade päeval, 2. veebruaril, said kestliku loodusturismi rahvusvahelise tunnustuse kümme Matsalu, Soomaa ja Lahemaa rahvusparkide turismiettevõtjat. Ühtlasi on tegemist esimeste ettevõtjatega Baltimaades, kellele sedalaadi tunnustus on omistatud.

Sertifikaadi välja teenimiseks Euroopa Kaitsealade Liidult (EUROPARC Federation) tuli ettevõtjatel teha suur töö nii paberil, peas kui südames, et lahti mõtestada oma tegevus ning suhe looduse ja loodushoiuga.

Keldriöölased

Nn „vana aja“ keldrites, kus säilitatakse juurvilju, õunu ja  hoidised, on talvevõõrad leidnud omale rahuliku paiga, et talveaeg üle elada.

Kusagil kõrgemal ehk sagedamini keldrilael või kiviseintel võime märgata heledamate tiibadega keldriöölaseid või tumedamate tiibadega paakspuuvaksikud. Tähelepanelik võib leida ka teisi talvitujaid…

Põhja-nahkhiir

Põhja-nahkhiir       Eptesicus nilssonii

Läänemaal, detsember 2010

Hunt ehk susi     Canis lupus