Looduskalender

Eesti metsalindude arvukus väheneb keskmiselt 50 000 paari võrra aastas. Kao üks peamisi põhjuseid on metsade üleraie, mida järjekordne hiigeltehas ainult süvendaks.

Prügi rannas

Punaselg-õgija        Lanius collurio

Kurepojad on nädalaga võrreldes suuremaks kasvanud

Küttkärbes on püüdnud lepatriinu

Merihumur       Honkenya peploides

Merihumurid kasvavad liivarandadel mere poolt vaadates liiv-vareskaerte ees, sageli suurte padrikutena ja rannas jalutajal on neid suisa võimatu mitte märgata, aga taim kasvab ka kliburandadel.

Vesisulg ja soopihl

Nädala algus ja lõpupäevad olid normist (keskmine 1991-2020) soojemad, keskosa aga jahedam. 

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,0…19,8 °C piires, mis erines normist -3,3…2,1 kraadi võrra. 

Pühapäeval (nädala kõige soojemal päeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,8 kraadini, samas kõige jahedamal päeval (neljapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur ainult 14,8 kraadini. 

Vihma sadas kõigil nädalapäevadel, kuid sajuhulgad olid suhteliselt väikesed. 

Õitsev palderjan kasvukohal

Harilik palderjan        Valeriana officinalis

Suvi on palderjanid õitsele meelitanud. Rohuteadlased on taime kasutanud mitu tuhat aastat ja kasutavad ka tänapäeval. Hariliku palderjani on varematel aegadel aedades ravimtaimena kasvatatud.

Kui saabus möödunud kesknädalala kuivem periood, siis päike meelitas õisi külastama kõikvõimalikke putukaid ja liblikaid

Haavalumik        Limenitis populi

Paganamaa kukeseenemets

Harilik kukeseen         Cantharellus cibarius

Hiljuti jagasid Voyageurs Wolf Project (Minnesota, USA) hundiuurijad oma lehel kurba lugu sealse Laphroaig´i hundikarja tänavuse pesakonna saatusest. Fotol näeme kutsikat #125, kes pidi pikalt urus üksi elama.

Tekst: Laura Kiiroja
Info ja fotod: Voyageurs Wolf Project
https://www.facebook.com/VoyageursWolfProject

Tormine äikese õhtu ja öö

Peoleo         Oriolus oriolus

Tikutaja betoonpostil

Meeskonnatöö

Rabamurakad näevad Laeva soos veel sellised välja

Verev kurereha        Geranium sanguineum

Kurerehadest peetakse kauneimaks suurte, umbes kolme sentimeetriste punakaslillade õrnade õitega verevat kurereha.

Õitsemisega alustasid taimed tänavu juuni teisel poolel, aga õitseaega jagub veel augustikuul. Taimed armastavad valgusrikast aga kuivemat kasvukohta. Taime tihe puhmik võib küündida poole meetrini. Tagasihoidlikult kaunid õied paiknevad üksikult lehekaenlast lähtuval varrel.

Kõrvenõgesed

Kõrvenõges        Urtica dioica

Kõrvenõgesed on tuntud taimed, sest kõrvetavad ja kasvavad kogumitena ehk kõikjal, kus vähegi viljakamat pinnast, kuid vahel märkame kõrvenõgeste puhmast sirgumas kivimüüritise pragudest.

Omil jalul seisev tragi ja puhtal pesal sirguv hästi toidetud kotkapoeg

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes