Looduskalender

Allikatepäeva võtsin ma vastu Eestimaa ühes kaunimas paigas, meie kõige selgema veega allikajärvel Antu Sinijärvel klaaskajakkis.

Meie kaunist loodust tutvustav ja kaitsev Priit Adler on võtnud nõuks tutvustada seda, mis vee sees toimub. Ja iga kooliklassi õppeaasta avaekskursiooniks võikski olla uurimisretk klaaskajakkidega meie puhtaveelistele järvedele. See on põnevam, kui nutitelefonidest dokfilmide jälgimine.

Valge-toonekured        Ciconia ciconia

Ädalalill        Parnassia palustris

Nimele vastavalt õitsevad ädalalilled ädalatel ja enne niitmist polegi ädalalilledel kõrgemakasvuliste taimede konkurentsis õitsemise võimalust.

Ädalalill on madalakasvuline ja olenevalt oludest ning pinnasest kasvab ainult mõnekümne sentimeetri kõrguseks, lisaks tunduvad õied nuusutades kergelt meelõhnalisena.

Naerukajakas      Larus ridibundus

Kevadel küntavatel põldudel traktorite järel parvedes tegutsenud kõigile tuntud, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad, kes veel sügiskünni aegu põldudel tegutsevad. Kajakad sarnanevad eemalt vaadates justkui kevadiste lindudega, kuid heleda peaga, aga naerukajakad on talvesulestikus.

Metssiga      Sus scrofa

Suvel ja sügisel levib Sigade Aafrika katk (SAK), kuid rohkem ida- ja lõunapiiri läheduses, Põlva-, Võru- ja Valgamaal. Teadupoolest on täiesti taudivabadeks jäänud meie väiksemad saared Hiiumaa ja Naissaar.

Punajalg-pistrik         Falco vespertinus

Klaaskajakiga allikate päeva retked Äntu Sinijärvel (allikajärv)

Juba mitmendat aastat tähistatakse 3. septembril Eestis allikate päeva, seekord on keskmes allikate sügavus. Teadeolevalt on Eesti sügavaim allikas Sopa allikas, kuid see 4,8 meetrit on mõõdetud 1974. aastal. 

Sel korral uurime 1. septembril läbi klaaskajakide, kui sügav on meie kõige uhkem allikajärv Äntu Sinijärv, innustades nii inimesi käepäraste vahenditega meie allikaid üle mõõtma.

Pruunkaru ehk karu         Ursus arctos   

Kaunis kuldking augusti lõpul

Kaunis kuldking          Cypripedium calceolus

Suur-kapsaliblika emane liblikas

Suur-kapsaliblikas       Pieris brassicae

Harilik astelpaju        Hippophae rhamnoides

Astelpajude korjamine on päris valus kunst.

Astelpaju luuvili on ovaalse kujuga, kollasest kuni oranžpunase värvuseni. Viljad kinnituvad lühikeste viljaraagudega põõsale, tugevalt ja tihedalt. Vilju kannavad ainult eelmisel aastal kasvanud oksad. Teadmiseks, et astelpajul on nii isased kui ka emased taimed.

Maatähed

Ripsmeline maatäht     Geastrum fimbriatum

Seeneaeg kestab ja korjajaid jagub. Olete Te märganud omapärase kujuga maatähti? Ega neid eriti otsida pole mõtet, sest on söögiks kõlbmatud, aga välimikult kenad.

Lodjapuu

Südasuvine soojus jätkus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,8…18,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,5…3,8 kraadi võrra.

Päevane kõrgeim õhutemperatuur jäi ainult ühel päeval (reedel) veidi alla 20 °C. Nädala maksimaalseks termomeetrinäiduks registreeriti õhus pühapäeval 28,4 °C.

Sellele soojale päevale eelneval ööl pandi kirja ka nädala minimaalne termomeetrinäit (8,7 °C).

Mets-tondihobu ehk sinine tondihobu       Aeshna cyanea

Pruunkaru ehk karu         Ursus arctos       

Kui eelmisel nädalal jagasime huntide jahilkäigu raskusi hundi perspektiivist, siis sel nädalal mõtleme ka jahi teisele osapoole

Lepapoi           Agelastica alni

Olete vaadanud, kas lepapoi kahjustusi on ka Teie koduümbruses?

Noorlind pesal

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Harilik pohl       Vaccinum vitis-idaea

Pohlad näevad aasta läbi kenad välja nii õitsedes kui viljade valmimise ajal nagu ka talvel oma igihaljaste lehtedega. Kasvukohtadeks hõredad kuivemad männikud koos samblikega ja sellised metsad on mõnusad uitamiseks.