Looduskalender

Lepamaimud ebapärli veebikaamera ees. Vaata päevasel ajal ülekannet: LINK

Alutagusel räästad tilguvad päikeselistel päevadel, hommikud ja õhtud on tublisti valgemad ning helgemad. Öisel ajal näpistab külm lääne pool ja idas ootame päris talvist pakast.

Veetilk jääpurikal

Keskkonnaameti tunnustuse said seekord Lahemaalt Aru mõis, Valgejõe Veinivilla, Aidahotell ja Wanderlust Matkad, Soomaalt Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskus ning Matsalust Seikluspartner, Tänava talu, Voosemetsa turismitalu ning Pivarootsi tuulik ja puhkeküla

Euroopa Kaitsealade Liit on omistanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspargile kvaliteedimärgise, millega tunnustab piirkondade kestliku turismi arendamist. Keskkonnaamet omakorda tunnustas nendes piirkondades tegutsevatest turismiettevõtjatest täna üheksat.

Orav puistab päevalillede seemnete koored tagasi toidulauale

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Puu juurekettal näete juurepessu

Kuuse-juurepess          Heterobasidion parviporum

Härmas lepik

Nädala ilmastik kujunes valdavalt tavapärasest külmemaks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -4,5…-13,0 °C vahel, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -7,8…+0,5 kraadi võrra. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti neljapäeval -2,6 °C ja nädala minimaalseks õhutemperatuuriks laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl -18,7 °C.

Laialehine hundinui

Laialehine hundinui        Typha latifolia

Halljänes      Lepus europaeus

Elame südatalvist aega ja sel ajal hakkavad halljänesed aedades viljapuude vastu huvi tundma. Tänavuse talve lumikate on õhuke ja seda ei kata ka jäine koorik.

Kaljukotkas Alutagusel

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt saatis meile haruldase video punahirvede ja huntide kohtumisest Saaremaal.

Õrn lumesadu muudab talvise ämblikuvõrgu nähtavaks

Ämbliku võrgu moodustab võrgunäärmetest eritunud võrguniitide põiming. Ämblik koob võrgu kas püüniseks või varjeks.

Teame ka seda, et ämbliku liigist olenevalt suudab mutukas elu jooksul valmis meisterdada sada kuni paarisada ämblikuvõrku.

Hallide kaamera ees toimub

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Metskits

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Lund sajab üle Eesti ja öisel ajal on päris külm. Metskitsed jäävad põllumajandusmaastikel talivilja- ja talirapsi põldude lähedusse.

Rajakaamera hägune tuhkru tabamine

Metstuhkur ehk tuhkur          Mustela putorius

Salutihane ja tamme-kirjurähn lindude toidulaual

Salutihane          Parus palustris

Alates 14. veebruarist lubab piirivalve jalgsi väljumise Lämmi- ja Pihkva järvede jääle, Pabra järvele ning paiguti ka Peipsi järvele jääle.

Jalgsi võib minna Lämmi- ja Pihkva järvede jääle ning Pabra järvele. Peipsi järve jääle väljudes tuleb meeles pidada, et see on praegu lubatud üksnes Alajõe ja Kodavere küla vahelisele alal. Keelatud on viibida Peipsi järve jääl Alajõe küla ja Narva jõe lähte vahelisel alal ning Kodavere külast lõuna pool.

Jalgsi võib minna nende veekogude jääle:

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Linnuvaatleja kutsuvad 6.–12. klasside õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad. Linnuviktoriin toimub 26. märtsil kell 12 Vanemuise 46 õppehoone ringauditooriumis.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum on korraldanud üle-eestilist linnuviktoriini 2011. aastast. Viktoriinil tuleb vastata küsimustele Eesti lindudest ning tunda neid välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Parimaid noori linnutundjaid premeeritakse auhindadega.

Mets-kuukress       Lunaria rediviva

Kuldnokk

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kakkusid saame vaadelda terve päeva, aga tulemuslikum on kuulamine pimedas.

Lisage oma saadud tulemused kas e-elurikkusesse, või andke teada Arne Laansalule:  arne.laansalu@gmail.com

Palun andke oma tulemused teada ka siis, kui te kedagi ei näe ega kuule.

Kaunist ja elamuste rohket sõbrapäeva!

Palju meil siis tuntumaid ja arvukamaid kakkusid võiks olla?