Looduskalender
Hundid ja karud koolilaste rajakaameras
Tekst: Helen Arusoo
Rästaste rändest oktoobris - vainurästas
Vainurästas Turdus iliacus
Meil pesitsenud vainurästad alustasid rännet juba augusti lõpupäevil ja pesitsevaid paare oli arvatavalt üle 100 tuhande, aga massränne Soomest ja Loode-Venemaalt kestab oktoobris.
Rästaste rändest oktoobris - laulurästas
Laulurästas Turdus philomelos
Laulurästaste arvukus oli meil suur ehk pesitseda võis kuni 400 tuhat linnupaari. Seda nii linnaparkides, kui kalmistutel, aga ikkagi metsalinnuna niisketes kuusikutes, männikutes, kaasikutes või puisniitudel. Meil pesitsenud laulurästaste ränne algas tänavu märkamist mööda septembri alul.
Kinos Artis linastub "Suur soo" ja peategelase küsitlus
„Suur soo“ pälvis Matsalu loodusfilmide festivalil kaks auhinda: parim operaatoritöö ja ministeeriumi eriauhinna.
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXX osa
Rekord nr. 492 Meie kõvema häälega lind
Sookurg Grus grus
Eesti kõige kõveima häälega lind on sookurg. Tema „trompet“ on väga võimas ja ühestki teisest sulelisest pole sookurele vastast.
40. NÄDAL 3.10.2022.- 9.10.2022. Jõgeval ja selle ümbruses
Värviline metsaserv
Nädal oli valdavalt sompus ja sajune.
Esmaspäev kujunes tormiseks. Maksimaalne tuule kiirus ulatus Jõgeva ilmajaama andmeil 18,9 m/s. Tugevat tuult (iiliti ligi 15 m/s) esines ka neljapäeval ja reedel.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 7,2…12,7 °C piires, mis erines normist (keskmine 1990-2020) -1,0…+5,1 kraadi võrra. Kõige soojem oli ilm reedel, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 15,6 kraadini ja minimaalne langes 10,9 kraadini.
Kikkapuu ja tema värvikad viljad
Harilik kikkapuu Euonymus europaeus
Looduslikult kasvavad kikkapuud Lõuna-Eestis, näiteks Koiva jõe lammil, aga ilupõõsana on teda istutatud üle Eesti.
Lihtsalt kasvab selline seen - kuldkülik
Kuldküliku kasvukoht
Kuldkülik Phyllotopsis nidulans
Lihtsalt kena seen mis ei kuulu söögiseente hulka ja me ei tea milline ülesanne tal looduses võiks olla peale lehtpuu lagundamise.
VIDEO: noor metsisekukk
Metsis ehk mõtus Tetrao urogallus
Metsisekanast kirjutasime pühapäeva hommikul, aga samal päeval sattus kaamera ette tänavu suvine metsisekukk ehk saame jätkata samast kohast kus metsisekana lugu lõppes: LINK
Lugeda saab Tiirutaja sügisnumbrit
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris keskendutakse lindude uurimisele nii rannaniitudel kui ka kajakakoloonias ning antakse näpunäiteid linnuvaatluste jäädvustamiseks.
Kaaneloos kirjutab Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia spetsialist Triin Kaasiku, kuidas ornitoloog uurib väikekiskjate mõju rannaniitudel pesitsevatele kahlajatele ning millised oleksid võimalikud lahendused maas pesitsevate lindude pesitsus- ja koorumisedukuse tõstmiseks.
Hiite kuvavõistluse lõpeb 15. oktoobril
Taevaskoja Neitsikoobas. Pildistas Jaanika Viirmaa
Laugud on meil jääni
Lauk Fulica atra
Kunagi kutsuti lauku sakslaste eeskujul vesikanakas, aga tegu ei ole partlasega vaid hoopis kureliste hulka kuuluva ruiklasega.
Uuring: hundid ja koerad suudavad võrdselt luua inimesega lähedase suhte
Tekst: Laura Kiiroja
Kunstnik: Karoliina Kangur
Hiljuti avaldati Stockholmi ülikooli teadusuuring huntide ja koerte võimest inimestega lähedase sideme loomisel.
Rootsi teadlased sotsialiseerisid võrdsetel tingimustel 10 hallhunti ning 12 alaska malamuuti. Huntide sotsialiseerimisega alustati kriimsilmade kümnendal elupäeval, millest alates kasvatasid neid inimestest kasuvanemad - nii nagu ikka sute sotsialiseerimisel kombeks.
Metsisekana sügiseses metsas
Metsisekana
Metsis ehk mõtus Tetrao urogallus
Kas pole kena värvikas lind? Tagasihoidlikuma hallikaspruuni sulestikuvärvuse ja lühema sabaga tedrekanaga võime segamini ajada küll.
Viristajate parved
Siidisaba Bombycilla garrulus
Väga harva on siidisabad Eestis pesitsenud, aga läbirändajad saabusid meile oma pesitsusaladelt Karjalast, Soomest ja isegi Rootsist. Kaunite siidisabade läbiränne kestnud oktoobris ja kestab veel novembris-detsembris. Talvitujaid võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande ringis.