Looduskalender

Lumi näärelehise kibuvitsa lehtedel

Nädal algas lumise hommikuga. Maad kattis õhuke (<1 cm) lumikate, mis juba enne lõunat ära sulas.

Ööpäevane temperatuuriamplituud esmaspäeval oli väike. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis sel päeval ühe plusskraadini ja minimaalne termomeetrinäit langes õhus -0,3 kraadini. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 0,3 °C, mis jäi normist ligi kolme kraadi võrra madalamaks.

Tänavu täitub Karula rahvuspargil 30 aastat. Killuke Karulast sai selleks puhuks koondatud raamatusse „Pildikesi Karula rahvuspargist“ – Pühendedü Karula inemiisile lähikselt ja kavvõmbalt. Läbi lugude ja piltide saab asuda teekonnale mööda Karula kuplilist, järvede- ja metsarikast maastikku, põigata aegade taha, heita põgusa pilgu Karula looduse ja inimeste koostoimimisse.

Raamatu andis välja Keskkonnaamet, koostas Lilian Freiberg, kujundas Epp Margna ja keeletoimetas Leelo Laurits.

Kilpjalamets

Kilpjalg        Pteridium aquilinum

Kilpjalgade suured kasvukohad jäävad nii kuivadesse leht-, kui okasmetsadesse, aga meie levinumaid sõnajalataimi märkame kasvamas ka raiesmikel, metsaveertes, teeservadel või võsastikes.

Muraka soomaastik

Muraka soostik asub Alutaguse ja Lüganuse valdade maadel, koosnedes 60% ulatuses rabadest, mille pindala on 12 793 hektarit.

Kui Muraka looduskaitseala loodi 1938. aastal, siis Alutaguse rahvuspargi loomisega 2018. aastal jäid Muraka soostiku raba-, siirdesoo- ja madalsoo alad, mida ümbritsevad rikkaliku elustikuga loodusmetsad, rahvuspargi koosseisu.

Soostik

Just niiviisi rahulikult toimetas oktoobri esimese kolmapäeva hommikul üks hundiproua Järvamaal.

Piilpart      Anas crecca

Järjekordne sügistorm sai läbi, jättes valitsema kauni sügispäeva. Keerutanud tormituuled sundisid veelinnud vaiksematesse lahesoppidesse varjuma. Ujupartidele ongi sellised varjulised taimestikurikkad lahesopid headeks toitumispaikadeks ja seda nii merelahtedes kui sisevetel, aga ujupardid vahetavad sügisrände aegu sageli oma toitumiskohti.

2021. aasta konkursi loomafotode 1. auhind, Vikipeedia auhind - Kaarel Tammann

Ajakirja Eesti Loodus tänavuse fotovõistluse pidulik lõpetamine toimub esmaspäeval 6. novembril algusega kell 15 Tartu loodusmajas (Lille 10, Tartu).

Programm

Tervitussõnad: Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja

Ettekanne:

Minu teekond looduspiltide jäädvustamiseni: Veljo Runnel, bioloog, loodusfotograaf ja loodushelide salvestaja

Parimate võistlustööde esitlus

Salehundlase töömaa haaval

Haava salehundlane         Agrilus ater

Tegemist on vanades aga valgusrikastes haavikutes elutseva liigiga,  kuid äärmiselt haruldase ja vähearvuka kahjuriga.

Piiritaja ehk piirpääsuke      Apus apus   

Piiritaja korduspüük toimus tänavu 10.07.2023. aastal Vändras. Linnu oli Peeter rõngastanud 26.07.2014. aastal 1a+ vanuse  linnuna Vändras.

Maa-ametis sai valmis Looduslike pühapaikade kaardirakendus, mis koondab seni kaardistatud põliste pühapaikade asukohaandmeid. Kasutaja leiab rakendusest lisaks hulga vanu ja uusi kaardikihte, mis aitavad pühapaiku ja oma kodukohta paremini tundma õppida.

Kaardirakenduse avaneb siin:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduslikud_pyhapaigad

Meie haabadel võib kasvada üle seitsmekümne  liigi torikulisi, aga enamus nendest leiab omale kasvukohaks mitte elusa haava tüve, vaid lamapuidu või kännu. Kõige tavalisem ja arvukam nende hulgast on haavataelik. Nakatunud on suurem osa meie keskealistest ja vanematest puudest ning koldeid on leitud juba kümneaastastelt haabadelt. Seen tungib nimelt puusse oksakanalite kaudu, tekitades lülipuidus valgemädanikku, mis levib suhteliselt aeglaselt tüve pidi pikisuunas umbes kümme sentimeetrit aastas.

Harilik haab ehk haab       Populus tremula

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi valima oma lemmikpilte aasta linnu auli joonistusvõistlusele laekunud tööde seast. Hääletada saab tänasest kuni 14. novembrini aasta linnu kodulehel: www.eoy.ee/aul

Aasta linnu auli joonistusvõistlusele laekus 2448 nii käsitsi kui digitaalselt valminud tööd. Korraldajaid rõõmustas piltide rohkus, mitmekesisus ja loomingulisus, näiteks kannab nii mõnigi joonistatud aul pärlikeed või veedab merel aega näkkidega. Esindatud olid ka auli eluolu, muresid ja rõõme peegeldavad tööd.

Tänane vikerkaar Tartus

Hiireviu       Buteo buteo

Hiireviude pesitsemist oleme saanud jälgida veebikaamerate vahendusel juba 2015. aastal kui hiireviu oli aasta linnuks.

Plüü        Pluvialis squatarola

Jätkus kuldne sügis ja lehesadu

Nädal algas sombuse normist (keskmine 1991-2020) veidi soojema päevaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis siis 6,2 °C ja minimaalne langes 3,4 °C. Päeva jooksul sadas uduvihma.

Järgnevalt temperatuur langes. Kolmapäevast laupäevani jäi keskmine õhutemperatuur miinuspoolele, kõikudes -0,1…-1,1 kraadi piires, mis oli normist nelja kuni viie kraadi võrra madalam.

Tikutaja ehk taevasikk         Gallinago gallinago

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Kühmnokk-luik      Cygnus olor

Ornitoloogide veendumuse kohaselt on kühmnokkade puhul tegemist probleemliigiga. Soojemaks muutunud talvede korral jääb meie jäävabadele merealadele talvituma üha suuremal arvukusel luiki. Veel eelmise sajandi lõpukümnenditel käitusid kühmnokk-luiged harjumuspäraselt ehk „luiged läinud, lumi maas“.