Looduskalender

Saaremaa pesakastis ööbis kuldnokk esimest korda 27. veebruaril

Kuldnokk        Sturnus vulgaris  

Nii juhtuski Saaremaal, et pesapaigatruud kuldnokkade isalinnud otsivad ülesse oma tuttava pesakasti, et sinna ka ööbima jääda.

Eile kirjutasime rändurite kommetest ja tavadest, kui kellegil lugemata jäi: LINK

Hõbekajakas         Larus argentatus

Rändelt saabunuid kohtame nii parvedes kui seltsingutena. Hõbekajakad paistavad kalakajakatest oluliselt suurematena, aga nende välimus on hämmastavalt sarnane. Ainsa märgatava erinevusena peaks nimetama: hõbekajakate nokal märkame punast laiku, mis kalakajakatel puudub.

Kuldnokk         Sturnus vulgaris         

Saabuvate kuldnokade seltsingud on kenasti märgatavad, sest tegu on päevaränduritega.

Kuldnokk

Kuldnokk         Sturnus vulgaris         

Saabuvate kuldnokade seltsingud on kenasti märgatavad, sest tegu on päevaränduritega.

Kuldnokk

Jäine taliviljapõld esmaspäeval

Nädal algas külma ööga. Esmaspäeva öösel langes termomeetrinäit Jõgeva ilmajaama andmetel õhus ‑10,3 kraadini. Hommikul esines härmatist ja halla. Põldudel oli laiguti lumikate ära sulanud ja sulaveest moodustunud suured veeloigud jäätunud. Alles jäänud lumikate oli tihke, jäine ja kandis inimest peal. Kuigi nädala esimene pool oli päikesepaisteline, suutis päike lund ja jääd vähe sulatada.

Kassikakk        Bubo bubo

Hea, et kassikakud on pesaalusega igapäevaselt seotud.

Euroopa suurim kakuline ja võrdluseks võiks tuua, et kassikakk on välimuselt sarnasest kõrvukrätsast kaks korda suurem.

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Veebruar kestab kuid veed on juba lahti

Kirde-Eestis voolav Purtse jõgi on meie jõgedest üks kärestike rohkemaid jõgesid. Sajandi eest oli tegu arvestatava lõheliste kudejõega mis Kiviõli keemiakombinaadi asutamisega reostus. Alates 2018. aastast on Purtse jõge puhastatud.

Halljänes      Lepus europaeus

Viljapuuaedadesse jõudsid halljänesed veebruarikuus, mis ongi sel ajal tavaline. Video salvestati Alutagusel nädal tagasi.

Sookurg         Grus grus

Põldlõoke       Alauda arvensis

Kahaneva arvukusega linnuliigid.  Nendeks on soopart, rägapart, tuttvart, lauk, tikutaja, laanepüü ja nurmkana.

Nende liikide seisundi halvenemist on põhjustanud erinevad keskkonnamuutused, sealhulgas elupaikade hävimine ja  kvaliteedi langus. Küttimine lisab niigi kahaneva arvukusega liikidele lisasurve ja nende liikide väljaarvamine aitab kaasa asurkondade taastumisele. 

Loodusesõpradele edastame pildirea rahustatud linnuliikidest ja muidugi tutvustame veelinde seoses nende nende rändelt saabumisega.

Päikesetõus Paukjärve vaatetornist

Parimad soovid kõigile!

Alutagusel sulab lumi, aga seda, mida sulatada, on veel küllaga. Näeme, et metsisekukk on lumele siiba vedanud.

Pildistas LK team

Metsisekuke jäljed sulalumel

Kivinugis tuli just metsast. Otepää lähistel 22.02.

Kivinugis        Martes foina

Rebase jäljerida sulalumega

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Nagu teame on Alutagusel lumikate veel veerand meetrit paks ja sellise suladega kihiliseks muutunud lumevaiba sulamisega läheb veel pikalt aega, kui suur osa Eestit on lumevaba.

Kassikakk        Bubo bubo

Künnivares       Corvus frugilegus

Mähkli järv ja selle ümbrus möödunud sajandi keskpaigas. Eesti Maaülikooli veekogude andmebaas: https://vee.kogud.emu.ee/

Laululuik        Cygnus cygnus

Talvitujaid on tänavu meie jäävabadel merealadel viibinud kuni tuhande isendi jagu ja eelmisest nädalast alates nähakse rändureid ka sisemaal. Tegu ei ole ju pikamaa ränduritega, sest karmimatelgi talvedel Taani väinadest kaugemale laululuiged eriti ei lenda.