Looduskalender

Täiskuu

Selle aasta viimane nn superkuu paistis taevas alates reede õhtust 15. novembril ja tänavune nelja superkuu tsükkel kordub alles 2029. aastal.

Tormine meri

Eile rannikul alanud torm muutus rajuks ja selline ilm kestab ka pühapäeval.

Händkakk        Strix uralensis

Sügisesel ajal hulguvad muidu paikselt elutsevad händkakud ringi. See on ainus aeg, kui kakud võivad sattuda isegi linnade parkidesse.

Tulevast aastast on nakkevõrguga püüdjatele tasu ühe kalastuskaardi eest 9 eurot. Liivi, kuuritsa või kadiskaga püügi korral tuleb kalastuskaardi eest maksta 4 eurot. Harpuuniga püügi eest tuleb 4-eurone kalastuskaart soetada vaid juhul, kui püütakse Kuremaa järvel või Saadjärvel.

Angerja veekogudes on 2025. aastast kalastuskaardi tasu õngejadaga püügi korral 10 eurot. Ülejäänud veekogudes, kus tohib õngejada kasutada, on tasu 4 eurot.

Loodusemehe kalendri esikaas

Järjekorras kuues Loodusemehe kalender kannab pealkirja "LOODUS VÕLUB".

Seekordse kalendri pildivalikusse mahtusid rõõmusilmalt õhku tõusvad jääkosklad, kaseoksa ehtiv härmatis, uudishimulik tutt-tihane, sookurepaari duett, laulu jorisev kõre, madaralehel peatuv tume-lehevaksik, poega soojendav kivirullija, kanarbikus sammuvad karupojad, kastepiiskadega ämblikuvõrgud, pihlamarjaga žongleeriv vainurästas, kolletav maarja-sõnajalg ja mulluse aastalõpu kuulsaimaks tartlaseks saanud mandariinpart.

Nirk kontrollib ümbrust

Nirk          Mustela nivalis

Harilik saarmas      Lutra lutra

Seis meie vooluveekogudes on sügiseselt kõrge, aga veesoojus püsib veel +6 kraadisena.

Saarmad on looduses siiski harva kohatavad loomad, kelle urgude sissekäigud jäävad ikka veetasemest allapoole, mis võimaldab varjatuma ja turvalisema elukeskkonna. Lisaks ei lase pesa sissekäigu ees olev veelukk talvekülma sisse.

Harilik orav     Sciurus vulgaris

Sügis on olnud pikalt soe, aga tuuled on muutnud metsad ja pargid läbipaistvateks. Vihma- ja lobjakasajuga ei aja oravaid pesast miski välja ja nii võivad käbikuningad mitmeid päevi pesas redutada, sest tänavu sügisel said oravad kenasti toitutud.

Oravate aktiivset liikumist võime märgata ilusate ja päikeseliste hilissügiseste ilmdega ja seda just veidi enne keskpäeva, seljas hallikas talikasukas ja kõrvapintslid uhkelt turritamas.

Maismaa talilinnuloendus

15.–28. november

Üle Eesti

Loenduse eesmärk on välja selgitada talilindudele levik, arvukus ja seost elupaigaga ning linnustikus toimuvaid muutusi.

Ohakalind          Carduelis carduelis

Värvikate ohakalindudest läbirändurite hulk väheneb koos külmade saabumisega, aga olulist rolli rändurite elukorralduses mängivad nii ilmad kui tuuled.

Talvituma võib ohakalinde meile jääda mõnekümne tuhande ringis, aga see oleneb juba talve karmusest.

Ohakalind          Carduelis carduelis

Värvikate ohakalindudest läbirändurite hulk väheneb koos külmade saabumisega, aga olulist rolli rändurite elukorralduses mängivad nii ilmad kui tuuled.

Talvituma võib ohakalinde meile jääda mõnekümne tuhande ringis, aga see oleneb juba talve karmusest.

Üksildane seen sügisesel muruväljal

Novembri karges sügismetsas, kus külm tuul vahelduseks soojenenud ilmadele külma õhku tõi, valitses täielik vaikus. Isegi linnulaul oli vaibunud. Sellise vaikuse keskel, murututtide vahel, märkasin üksikut seent, mis justkui virgus sügisese maastiku keskel.

Vaade Laiuse voorelt metsale

Nädal algas päikesepaistelise päevaga. Esmaspäeva hommikul oli üksikutes kohtades varjus lund maas, mis päeval ära sulas.

Kuigi päike paistis ligi kuus tundi, suutis see õhutemperatuuri tõsta Jõgeva ilmajaama andmeil 3,9 kraadini. Selge taevaga hakkas pärast päikese loojangut õhk kiiresti jahtuma ja õhtul kella 10 ja 11 vahel registreeriti Jõgeva linna idapiiril juba minimaalseks õhutemperatuuriks ‑2,6 °C.

Vares ehk hallvares          Corvus cornix  

Laanepüü        Tetrastes bonasia

Laanepüü        Tetrastes bonasia

Rebane ehk punarebane     Vulpes vulpes

Ööd muutuvad uuel nädalal külmemaks sisemaal, sajab vähest vihma, on udune, aga mõnedel näeme seljas juba uut kasukat.

Hundiisadel on loomariigis eriline koht - nende hool järglaste eest on võrreldav vaid mõne üksiku teise liigi panusega nagu näiteks inimene või kobras. Üks võimsamaid isasid huntidemaailmas oli Yellowstone´i susi numbriga #21, kelle käitumisest karjajuhina on hundiuurija Rick McIntyre kirjutanud terve raamatu ("The Reign of Wolf 21").

Foto: Mark Miller
Tekst: Laura Kiiroja

Põdraperekond

Põder      Alces alces