Looduskalender

Kaheksa aastane männikultuur Auga metsas. Kvartal NA059 eraldis 14, pindala 1,63 ha, mustika kasvukohatüüp. Mustikas ei talu otsest päikest, st lageraiet; nii tiheda taimestiku all ei talu mustikas ka liiga pimedasse jäämist.

Puhkemetsa kasutatakse eelkõige puhkamiseks, mitte puidu tootmiseks. Puhkemetsa võib määratleda planeeringuga, kuid loomulikult võib ka iga metsaomanik oma kodulähedasest metsatukast puhkemetsa või kodupargi kujundada.

Rekord nr. 537       Suurimad püütud sägad

Säga ehk euroopa või harilik säga        Silurus glanis

Kodutuvi        Columba livia f. domestica

Kodutuvid on paigalinnud, inimkaaslejad ja enamalt jaolt asulates pesitsejad. Nende arvukuseks talvisel ajal võiks hinnata kuni saja tuhande isendi ringis.

Välimuse järgi kodutuvisid eristada ei anna ja nende sulestiku värvus võib varieeruda tugevalt.

Talvine aialinnuvaatlus algab juba reedel 27. jaanuaril ja kestab pühapäevani 29.jaanuarinil. Tegu on Eesti populaarseima linnuvaatlusüritusega ja suurima harrastusteaduse algatusega. Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuvatel vaatluspäevadel saab kaasa lüüa iga huviline oma kodus ja olenemata linnutundmise oskusest.

Sepikoda

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major    

Nii toimetab meie suurima arvukusega suur-kirjurähn kellele on talvise ajal oluliseks toiduks okaspuude seemned (kuusiku läheduses kuusekäbid, männikus männikäbid).

Lendorav (www.loodusemees.ee).

Põdra jäljerida

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Suures osas saab Eesti mandriosas jälle lumele jäetud jälgi uurida ja tuvastada.

Teisipäeva lõuna ajal muutus maa valgeks

Ilmastik oli nädala kestel muutlik. Esmaspäevast kuni neljapäevani püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur plusspoolel, kõikudes 0,4…2,7 kraadini.

Emaspäeval lumikatet avamaastikul ei olnud. Teisipäeva lõunapaiku hakkas lund sadama ja õhtuks kattus maapind valge mõne-sentimeetrise lumekorraga.

Kolmapäeva hommikuks oli avamaastik uuesti jäänud enamasti lumeta. Õhtul hakkas sadama vihma ja öösel lund.

otsestriim | <

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Härmatis ehk härm

Härmatisega on ikka nii, et kus rohkem ja kus veidi vähem, aga ikka nähtav.

Uduseks läks Põhja-Eestis juba eile keskpäeva järgselt, kui õhutemperatuur tõusis. Tänaseks oli härmas päev oodatud, sest õhus hõljuvad veepiisad külmuvad, moodustades esemetele koheva lumesarnase kihi, mis puudutamiselgi ei taha pudeneda.

Kuu aega tagasi kaelustati Taanis esimene hunt.

Tekst: Laura Kiiroja

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sind jaanuari viimasel nädalavahetusel taas kaasa lööma talvisel aialinnuvaatlusel.

Järgmiste päevade jooksul jõuad ära teha vajalikud ettevalmistused. Panime kirja neli soovitust talviseks linnuvaatluseks.

Talvised sulailmad pole mõeldud mitte ainult lumememmede tegemiseks. Kui hangedes leidub pisikesi veepiisku, tekib lindudel võimalus end pesta.

Lumevanne nautivaid sulelisi on tore jälgida. Kümmeldes surutakse endid sügavale lume sisse, hoides samal ajal sulgi kohevil. Viheldakse tiibadega, tehakse isegi kukerpalle! Puhas sulerüü hoiab paremini sooja ning võimaldab tõhusamalt lennata. Pealekauba aitab lumes suplemine kaasa ka sulelestadest vabanemisele.

Kotkas lumel

Veebruari keskpaigast ei tohi märgaladel pliihaavleid ka kaasas kanda

Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld.

Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.

Haruldaseks on jäänud ka soometsad. Madalsoometsa kasvukohatüüp kollase võhumõõga õitsemise ajal Niitvälja soos (8.6.2013)

On metsatüüpe, mille väärtus seisneb nende looduslikkuses ja kus sae järele küünitada pole tarvis. Jätkem nad lihtsalt rahule.

Armastatud puhkemetsad on vanemad mustika- ja pohlamännikud või krõbisev-kuivad luitemännikud. Need metsad hooldusraiet ei vaja. Küll on intensiivse kasutuse korral vaja kaitsta seal puhma- ja samblarinnet, mis rohke tallamisega kergesti hävib.

Droonifoto 19.01.2023. Kasari silla kohalt vaatega Matsalu rahvuspargi poole

Kasari jõe veetase tõusis 17. jaanuaril 228 cm üle veemõõtmisjaama nulltaseme, ujutades üle ulatusliku luhaala jõe alamjooksul. Sel aastal langesid kokku aktiivne lumesulamine ja sagedased vihmahood juba jaanuari alguses. Tavaliselt on luha veeväli muljetavaldav kevadisel lume sulamisperioodil, mil suurvesi püsib paar nädalat.

Rekord nr. 534       Suurimad püütud nurud

Nurg, rahvapäraselt rõks         Blicca bjoerkna      

Keskmise suurusega  kalade sekka kuulub nurg kes üldjuhul väga suureks ei kasva.

Rekordkalad:

Jäljed Päite külas, kus Sillamäe linna piirini on ainult 75 meetrit

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Ilvesed on peidulise eluviisiga, kes inimese silma alla naljalt ei taha sattuda, aga innaaja aluseni jääb hulk aega, kui ilvesed oma liikumisega veidi hoolimatumaks muutuvad.

Pildituba on võimalus oma toast lahkumata suhelda ja saada nõuandeid pildilistel teemadel. Urmas on oma töötoas, jagab ja selgitab osalejatele oma arvutiekraanil toimuvat nii nagu osalejad ise istuksid ka tema töötoas vaatamas. Osalejad ise saavad istuda oma toas. Piisab vaid internetiühendusest. Sõidukulu asemel lubage endale tass kohvi või teed või muud meelepärast.