Looduskalender

Sute levik Euroopas. 
Foto: LCIE, 2024. Large carnivore distribution maps and population updates 2017-2022/23.

Novembris tuli välja Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) uus aruanne suurkiskjate leviku ja arvukuse kohta Euroopas. Analüüsitud loomade hulka kuulusid lisaks hundile, karule ja ilvesele ka šaakal ja ahm. Soovitame kindlasti lugeda ka teiste suurkiskjate kohta, kuid omalt poolt võtame kokku hunte puudutava info.

Tekst: Laura Kiiroja
 

Veelinnuvaatlus Kunda jõel Anguse külas, mis asub Kirde-

otsestriim | uudised | foorum

otsestriim | uudised | foorum

Kühmnokk-luik          Cygnus olor

Metskits

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Nagu näha on Alutaguse metsade all veel piisavalt lund hoolimata selle nädala sulailmadest.

Nurmkanad koduõue puhastatud jalgrajal

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuhuvilisi sel nädalavahetusel loendama mererannikul ja siseveekogudel olevaid linde, et hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust. 

Sinikael-part        Anas platyrhynchos

Talvike                    Emberiza citrinella        

Põldvarblane         Passer montanus

Eile taliharjapäevaga murdus talve selgroog. Vanarahvas arvas, et taliharjapäevaga hakkavad lumest turritavad kõrred lund vihkama ja algab pikaldane lume sulamine. Ongi sula ja umbes nädala lõpuni - saame näha.

ELF kutsub esitama kandidaate 2024. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk. Kandideerimisavaldusi saab esitada 17. jaanuarini 2025.

Manija loomad

30. jaanuaril kell 9-11 on kõik huvilised oodatud pärandniitude virtuaalsele kohvihommikule. Seal anname ülevaate meie niitude seisundist ja võimalustest osaleda nende taastamisel ja hooldamisel.

Anname nõu, kuidas osaleda niidutaastamiste hangetes ning millised on hooldustoetuste taotlemise võimalused 2025. aastal. Oma parimaid praktikaid jagavad pärandniitude hooldajad ning küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaameti spetsialistid.

Paks lumekiht elupuu hekil

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…0,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9...5,0 kraadi võrra.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel -11,0 °C ja maksimaalseks -3,5 °C.

Harilik hiissammal

Harilik hiissammal    Leucodon sciuroides

Hiissammal on meie looduses üpris tavaline, kasvades vanade lehtpuude tüvede keskosas märgatava lokilise polstrina, aga võib vahel ulatuda isegi puu võrani. Talvisel ajal puid vaadeldes väärt märkamine. Nimetatud tüvesammal talub kerget õhusaastet, seega võime sammalt leida linnaparkides, kalmistutel, alleedel ja muidugi lehtpuu või segametsades kasvamas. Vahel harva võib kasvada ka kividel.

Kiilasilma talvine värvus

Harilik kiilassilm        Chrysoperla carnea

Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad

Jäälind          Alcedo atthis

Värvika sulestikuga jäälinde võib jääda meile talvituma kuni sadakond. Linde võime kohata tegutsemas jäävabadel ja puhastel ning kiirevoolulistel jõgede lõikudel, ojadel, aga samuti allikatoitelistel kraavidel.

 Colorado hundiprojekti tutvustav dokumentaalfilm.

Talvike       Emberiza citrinella

Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku ja tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole. Nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.

Tartus oli hommikul 45 cm lund ja -2 kraadi

Ei jäänud tali taevasse. Lõuna-Eestis sajab lund lisaks ja teedel tekkib jäide. Rannikul on tugev tuul, kuhjuvad lumevaalud ja hanged, kuid taevast kaovad pilved ning öö võib tulla pakaseline.

Kuid uue nädala alul läheb uuesti ilm sulale.

Looma tegutsemine õhtul, videviku eelsel ajal, kui reinuvader püüdis mänguliselt närilisi

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes