Looduskalender

Hallpea-rähn

Hallpea-rähn ehk hallrähn         Picus canus

Ühel tänavuse jaanuarikuu nädalavahetusel said loodusfotograafid Yellowstone’i rahvuspargis Firehole’i jõe ääres olla tunnistajaks sellele, kuidas hundid piisonit jahivad. Kui möödunud nädalal rääkisime koprajahist, siis nüüd näeme, et piisonijaht eeldab huntidelt sootuks erinevat taktikat.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Michael S. Cohen ja Christopher Burke

Pokud

Mätastarn         Carex cespitosa

Pilt eilsest metsast

Lume vaalitud noor mets, aga sellistel puudel ei jää enam võimalust sirguda suurteks puudeks. Suurem enamus lõigatakse nad tulevase hooldusraie käigus välja andmaks ruumi juba järgmisele metsapõlvkonnale…

Lumemurd kaskede latvades.

Millised ilmastikunähtused on talvel metsale ohtlikud?

Linnuvaatleja ootab osalema määramisvõistlusel! Nagu varasemal seitsmel aastal, ootavad nii igas voorus osalenuid kui ka kogu võistluse parimaid selgi hooajal uhked auhinnad.
LINK

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab veebruaris ja kestab novembrini. Iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Küsimustele saab vastused teele saata sealsamas.

Liisa Remmel

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2023. a auhinna pälvis lendoravate ekspert Liisa Rennel. Keskkonnaametis töötav laureaat on aastaid kaasa löönud lendoravate uurimises ning panustanud järjepidevalt selle haruldase liigi ning tema elupaigaks olevate vanade loodusmetsade kaitsesse.

Noore looduskaitsja auhind anti üle täna, ELFi sünnipäeval alanud konverentsil “Meri ja soo”, kus saab osaleda kaamerasilma vahendusel aadressil:

www.elfond.ee/konverents-2024

Paiguti märkame metsaalusel lumel pudenenud kuuseseemneid

Harilik kuusk        Picea abies

Meie looduses kasvab ainult üks kuuseliik – harilik kuusk, aga võib olla välimuselt vägagi vahelduv.

Sellel kuusel on käbikuningas usinalt tegutsenud

Harilik orav     Sciurus vulgaris

Kassikakk jälgib pesaaluse lähedal liikuvat metsnugist. Sellise suurusega väikekiskjast käib tema jõud üle

Suurem osa meie kakulistest alustab oma tegemisi hämara saabudes ja eks seetõttu näeme neid looduses harvemini kui huikamist kuuleme.

Kassikakk        Bubo bubo

Käbilindude poolt laialipuistatud käbid

Kuuse-käbilind      Loxia curvirostra

Kuuse-käbilinnud ajastavad pesitsemise neile sobivaks toidurohkuse ajaks, aga sagedamini märtsikuu alguseks. Ikka selleks ajaks kui päikesepoolsetel kuuskedel ja mändidel avanevad käbisoomused.

Kännupess murdunud kuusel

Kännupess       Fomitopsis pinicola

Puude tüvede ümbert oli lumi auku sulanud

Nädal kujunes soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -3,4…2,7 kraadi piires, mis on normist (keskmine 1991…2020) 1,6…8,4 kraadi võrra kõrgem.

Esmaspäeva öö oli miinuskraadidega. Hommikupoolikul esines pinnatuisku. Lume paksuseks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas esmaspäeva hommikul 27 cm. Päeval tõusis õhutemperatuur plusspoolele, hakkas sadama vihma, mis moodustas külmale aluspinnale jäite. Pargitud autode aknad, puude oksad kattusid jääkihiga, sõidu- ja kõnniteed muutusid väga libedaks.

Teadusfoto 2023 võistlus toimus 1. novembrist kuni 15. detsembrini, korraldajaks Wikimedia Eesti. Ettevõtmise eesmärgiks on populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist.

Sinitihane vaatluspäeval

Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid osalejad esialgsetel andmetel ligikaudu 40 000 lindu vähemalt 65 liigist.

Esmaspäeva hommikuks oli oma andmed Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud 1500 inimest, kes tegid vaatlusi enam kui 1000 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea neljandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, rohevint, koduvarblane, leevike ja sinitihane.

Vaatlused algavad 1. veebruarist ja kestavad 5. märtsini 2024.

Anna teada, kui kohtad talvituvat nahkhiirt!

Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse. Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on:

Kaitsealad KAITSE ALLA!

Lageraiesurve kaitsealadel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid on viimase kümne aasta jooksul teadlikult leevendatud ja kehtivad kaitsekorrad ei taga neil aladel metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. Suurima raiesurve all on liigirikkad vanad loodusmetsad, mida on järel vaid vähem kui 2% metsamaast.

Raudkull       Accipiter nisus

Talvist raudkullide arvukust võiks hinnata mõnele tuhandele isendile. Novebrikuu lõpus tekkis lumikate ja nii need väikesed röövlinnud talilindudele mõeldud toidumajade ümbrusesse ilmusid ja linnaelanikena on nad juba ammu tuntud.