Looduskalender

Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis on välja arvutatud, et üks metsik hunt vajab talvel päevas umbes 4.5 kg liha. Ehkki hundid ei söö looduses liha iga päev, võib sellise keskmise arvu välja arvutada. Suvel on nende energiavajadus aga väiksem. 

Tekst ja foto: Laura Kiiroja

Kassikaku isaslind pesaalusel 26.12.2023

Ööliikide võistlus on Estbirdingu ajaloos esmakordne ja uut on ka tehnilises lahenduses. Enam ei ole osalejatel vaja ise andmeid võistluse tabelisse sisestada, need lähevad sinna PlutoF andmebaasist automaatselt. Võistlejatel tuleb vaid ööliikide vaatlused siduda PlutoF-is projektiga EB Öö, millele saab ligipääsu võistlusele registreerudes. Samuti saavad osalejad selgeks oma asukohas päikeseloojangu ja -tõusu kellaaja tuvastamise.

Tänaöine säng

Metssiga      Sus scrofa

Metsigade innaaeg lõppes aastavahetuse paiku. Kultide elukorraldus on jälle muutunud üksikeluviisiliseks.

Talvisel ajal liiguvad metssead lodumetsades ja soisematel maastikel, aga samuti kõrkjastikes või hoopis  kultuurmaastikel.  

Kaelushiired

Kaelushiir         Apodemus flavicollis

 Kaljukotkaste pesa talvepilt

Kotkaste ja must-toonekure käekäiku Eestis jälgitakse iga-aastase pesitsusedukuse seirega, mille eesmärgiks on meil pesitsevate kotkaste (kala-, kalju-, merikotka, väike- ja suur-konnakotka) ning must-toonekure arvukuse ja selle muutuste, samuti sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite mõju jälgimine. Kotkaklubi on riiglikku seiret teostanud alates 1994. aastast.

Viiralti tamm, jaanuaris 2021

Harilik tamm        Quercus robur

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii algajaid kui edasijõudnud linnuvaatlejaid sel nädalavahetusel, 13.–14. jaanuaril loendama veelinde rannikul ja siseveekogudel.

Iga-aastasel kesktalvisel veelinnuloendusel tuleb vaadelda veelinde avatud veega mererannikul või siseveekogul. Vaatlejal tuleb kirja panna kohatud linnuliigid ja nende arv, täpne vaatluskoht ja -aeg, jää- ja ilmaolud. Mererannikul vaatlejatel tuleb üles märkida ka, mitu protsenti loendusala kaardil olevast vaatlusalast ehk vaatlussektorist kaeti.

Jälgede rida

Viieteistkümnest meil elutsevast hiireliigist on tuntuimad koduhiired ja kaelushiired sest nemad on elamutes peamised ebameeldivuste tekitajad.

Kõik ülejäänud hiireliigid jäävad talvisel ajal oma peamistesse elupaikadesse ehk metsadesse ja põldudele ning nendest vaid üksikud võivad harva hoonetesse eksida.

29. mail 2023. aastal kaljukotkapaar pesal

Ameerika looduskaitsjate ja linnuhuviliste poolt algatati National Save The Eagles Day 10. jaanuaril 2015, aastal, et teavustada probleeme, millega kotkaspopulatsioonid seisavad silmitsi üle maailma. Tänane päev on austusavaldus nende võimsate lindude kestlikusele, kui olulisele osale meie ökosüsteemide tasakaalu säilimisel. Kotkad aitavad tippkiskjatena reguleerida oma saakloomade asurkonda, mis omakorda tagab terviklikuma looduslike koosluste elurikkuse.

Hallõgija püügijälg lumel

Hallõgija       Lanius excubitor

Härmas kontpuud kolmapäeval

Nädal kujunes väga külmaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes teisipäeval ‑19,9 °C ja püsis kolmapäevast alates nädala lõpuni alla -20 °C.

Minimaalne õhutemperatuur langes laupäeval -27,2 °C ja pühapäeval -28,3 °C. Kolmel päeval (kolma‑, nelja- ja pühapäeval) ei tõusnud päevased maksimaalsed temperatuurid õhus ‑19 °C kõrgemale.

Eile Tartus

Halo võime sagedamini märgata enne madalrõhkkondade saabumist ehk tegu oleks nagu ilmamuutuse ennustusega, aga eilsest alates hakkas langema ka õhurõhk.

Halo muutub nähtavaks valguskiirte peegeldumisel ja murdumisel pilvede jääkristallides ning valgusnähtustena moodustuvad nii rpäikese, kui kuu ümber rõngad, ringid või sambad. Halo jääb kahvatumate värvidega, kui jääkristalle on atmosfäris vähe.

Kalasaak

Koha        Sander lucioperca

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ja internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2024. aasta kalaks koha.

Emajõgi Palupõhjal

Viimastel külmadel talvedel ei ole Emajõgi jääkaant saanud.

Öösel on külma üle paarikümne kraadi, vesi null kraadine ja lumepaksust paarkümmend senimeetrit. Tõeline talv.

Teder      Tetrao tetrix

Meie suurte kanaliste arvukus on oluliselt langenud, hoolimata pa veerandsaja aasta eest kehtestatud jahikeelust.

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo uuest numbrist saab lugeda porri pesitsemisest Eesti metsamaastikel ning suluspesitsejate lindude pesitsemisest tehispesades aastail 1965 ja 1966. Ilmus ka ülevaade avakultuurmaastiku röövlindude talvise arvukuse muutustest aastatel 2014–2023 ning analüüs röövlindude asustustiheduste seostest ilmastikutingimuste ja saagirohkusega.

Harilik saarmas        Lutra lutra

Tänavu on aasta imetajaks saarmas ja kindlasti tutvustatakse neid selle aasta jooksul tavaliselt rohkem, aga looduses kohatakse saarmaid suhteliselt harva. Nende arvukuseks hinnatakse veidi üle pooleteise tuhande isendi (võrdluseks võiks tuua, et kobraste asurkond on kordades suurem).

Rekord nr. 680    Rände pikkused – väikekajakas

Väikekajakas         Larus minutus

Emane kirju-tumesilmik

Kirju-tumesilmik     Lasiommata megera