Looduskalender

Isaslind Karl lendab Akaba lage suunas.

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Isaslind Karl peaks olema veel Iisraelis.

Tekst: Helen Arusoo

Vainurästas        Turdus iliacus

Meil pesitsenud vainurästad alustasid rännet juba augusti lõpupäevil ja pesitsevaid paare oli arvatavalt üle 100 tuhande, aga massränne Soomest ja Loode-Venemaalt kestab oktoobris.

Laulurästas         Turdus philomelos

Laulurästaste arvukus oli meil suur ehk pesitseda võis kuni 400 tuhat linnupaari. Seda nii linnaparkides, kui kalmistutel, aga ikkagi metsalinnuna niisketes kuusikutes, männikutes, kaasikutes või puisniitudel. Meil pesitsenud laulurästaste ränne algas tänavu märkamist mööda septembri alul.

Hoburästas        Turdus viscivorus

„Suur soo“ pälvis Matsalu loodusfilmide festivalil kaks auhinda: parim operaatoritöö ja ministeeriumi eriauhinna.

Rekord nr. 492        Meie kõvema häälega lind

Sookurg        Grus grus

Eesti kõige kõveima häälega lind on sookurg. Tema „trompet“ on väga võimas ja ühestki teisest sulelisest pole  sookurele vastast.

Ungrukold

Harilik ungrukold        Huperzia selago

Värviline metsaserv

Nädal oli valdavalt sompus ja sajune.

Esmaspäev kujunes tormiseks. Maksimaalne tuule kiirus ulatus Jõgeva ilmajaama andmeil 18,9 m/s. Tugevat tuult (iiliti ligi 15 m/s) esines ka neljapäeval ja reedel.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 7,2…12,7 °C piires, mis erines normist (keskmine 1990-2020) -1,0…+5,1 kraadi võrra. Kõige soojem oli ilm reedel, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 15,6 kraadini ja minimaalne langes 10,9 kraadini.

Harilik kikkapuu       Euonymus europaeus

Looduslikult kasvavad kikkapuud Lõuna-Eestis, näiteks Koiva jõe lammil, aga ilupõõsana on teda istutatud üle Eesti.

Kuldküliku kasvukoht

Kuldkülik         Phyllotopsis nidulans

Lihtsalt kena seen mis ei kuulu söögiseente hulka ja me ei tea milline ülesanne tal looduses võiks olla peale lehtpuu lagundamise.

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Metsisekanast kirjutasime pühapäeva hommikul, aga samal päeval sattus kaamera ette tänavu suvine metsisekukk ehk saame jätkata samast kohast kus metsisekana lugu lõppes: LINK

Harilikud murumunad ehk rahva keeli ämmatossud

Harilik murumuna       Lycoperdon perlatum

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris keskendutakse lindude uurimisele nii rannaniitudel kui ka kajakakoloonias ning antakse näpunäiteid linnuvaatluste jäädvustamiseks.

Kaaneloos kirjutab Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia spetsialist Triin Kaasiku, kuidas ornitoloog uurib väikekiskjate mõju rannaniitudel pesitsevatele kahlajatele ning millised oleksid võimalikud lahendused maas pesitsevate lindude pesitsus- ja koorumisedukuse tõstmiseks.

Taevaskoja Neitsikoobas. Pildistas Jaanika Viirmaa

Lauk        Fulica atra

Kunagi kutsuti lauku sakslaste eeskujul vesikanakas, aga tegu ei ole partlasega vaid hoopis kureliste hulka kuuluva ruiklasega.

Karl ületab mäestikku Türgi ja Süüria piiril

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Tekst: Laura Kiiroja
Kunstnik: Karoliina Kangur

Hiljuti avaldati Stockholmi ülikooli teadusuuring huntide ja koerte võimest inimestega lähedase sideme loomisel. 

Rootsi teadlased sotsialiseerisid võrdsetel tingimustel 10 hallhunti ning 12 alaska malamuuti. Huntide sotsialiseerimisega alustati kriimsilmade kümnendal elupäeval, millest alates kasvatasid neid inimestest kasuvanemad - nii nagu ikka sute sotsialiseerimisel kombeks.

Metsisekana

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Kas pole kena värvikas lind? Tagasihoidlikuma hallikaspruuni sulestikuvärvuse ja lühema sabaga tedrekanaga võime segamini ajada küll.

Siidisaba           Bombycilla garrulus

Väga harva on siidisabad Eestis pesitsenud, aga läbirändajad saabusid meile oma pesitsusaladelt Karjalast, Soomest ja isegi Rootsist. Kaunite siidisabade läbiränne kestnud oktoobris ja kestab veel novembris-detsembris. Talvitujaid võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande ringis.