Looduskalender

Öised külmakraadid olid lumele kooriku tekitanud, mis metskitsi kandis

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Alutagusel on veel päris talvine, aga kõigest hoolimata oli vähelumist aastaaega metskitsedel kergem taluda kui pikka pakaselist ehk karmi talveaega.

Lapsuliblikas

Alates laupäevast, 8. märtsist ei tohi Eesti siseveekogude jääle enam minna. Keeld on vajalik veeõnnetuste ennetamiseks ja inimelude säästmiseks.

Inimesed kipuvad hindama jääolusid paremaks kui need tegelikult on. Soojad ilmad ja kevadpäike on jääkatte aga õhukeseks ja hapraks lihvinud ning jää peale minek pole enam ohutu isegi siis, kui pealtnäha tundub jää terve ja tugev. Praegustes oludes võib jää hetkega mureneda, piisab vaid mõnest sammust. Keskkonnaagentuuri hinnangul kujunes 2024/2025 jäähooaeg ebatavaliseks ja lühikeseks.

Villpead Ida-Virumaal sulavas lumes

Tupp-villpea        Eriophorum vaginatum

Linnu ja majaomaniku tüli saab ennetada varakult enne pesitsushooaja algust. Varakevad on parim aeg maja üle vaadata ning vajadusel takistada sellele lindude ligipääs.

Hülgepulli kaelal märkame voldilist nahka ja nende kasukas jääb emashüljeste omast tumedamaks

Hallhüljes        Halichoerus grypus 

Hülgeelu jälgiv liigutatav veebikaamera, päikesepaneelid ja ülekannet võimaldavad tehnilised tarvikud

MTÜ Pro Mare ja Teetormaja ühiste jõudude taastatud hallhüljeste veebikaamera vajab vaatajate rahalist toetust kaamera tegevuse tagamisel

Innarahu Vilsandi Rahvuspargis

Vesipapp       Cinclus cinclus

Vett meie jõgedes on palju, aga mõne kärestikulisele jõelõigu läheduses või mõne vanema veskitammi alla sattudes peaks veepiiril toimuvat veidi tähelepanelikumalt uurima.

Sarapuu isasurb

Harilik sarapuu         Corylus avellana

Pajuurvad

Pajud         Salix

Jõuluks tuuakse tuppa kuusk, aga suviste pühadeks kased. Varakevadisel ajal tuuakse pajuurvad vaasi ja nii me koos puudega elame, pööripäevast pööripäevani.

Lumikate püsis varjulisel põllul kauem

Ilmastik kujuunes kogu nädala vältel normist kolme kuni nelja kraadi võrra soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -1,0…0,9 kraadi piires. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis viiel päeval üle kolme kraadi ja kõige päikesepaistelisemal päeval (teisipäeval) mõõdeti nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks 5,8 °C.

Vanemate hülgepoegade karvavahetus

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Künnivares       Corvus frugilegus

Hundid moodustavad monogaamseid paare, kelle puhul nii ema kui isa hoolitsevad järglaste eest kuni nende täisealiseks saamiseni. Seetõttu on paarisuhte tugevdamine huntide jaoks väga oluline ning kurameerimine just seda eesmärki täidabki. Kuigi hundiemand indleb tavaliselt vaid nädala (või vähem) veebruarikuus, kurameerib hundipaar usinasti juba 2 kuud enne indlust. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Cornelia Arens

Varesed toidulaual

Vares ehk hallvares          Corvus cornix  

Rändlindude saabumine lükkab hoo sisse suvisele aialinnupäevikule

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juba kaheteistkümnendat hooaega tähelepanu pöörama aedades tegutsevatele ja pesitsevatele lindudele ning märtsist oktoobrini vaatlusi kirja panema suvisesse aialinnupäevikusse.

Suvist aialinnupäevikut saab pidada igaüks, kel on maal või linnas aed. Osaleda saavad ka kortermajade elanikud, määratledes vaatlusalana majadevahelise õueala.

Hallhaigur lumisel väljal Lääne-Virumaal Vinnis

Isaloom ringi hulkumas

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

Eesti Ornitoloogiaühing kogub ka sel kevadel teateid esimestest saabunud rändlindudest. Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus. Tähtis on, et vaatleja oleks täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi - vajadusel saab määramisabi Facebook-i grupist Linnuhuvilised.

Siisike toidulaual

Siisike        Carduelis spinus