Looduskalender

Kirjutame paar sõna hundist, keda juba 8. detsembri õhtul märkas ringi liikumas Viljandimaa Atika küla elanik Tuuli Vaarak. Õnnetu kriimsilma üks esijäse tundub pealtnäha täiesti halvatud ning loom saab vaevu liikuda. Siiski võib looma olla elavate killas. Ekraanitõmmis lonkavast hundist on tehtud läbi autoakna filmitud videost: https://www.facebook.com/reel/1251766792699489

Tekst: Laura Kiiroja

Juurepessu tõttu ümber kukkunud kuusk. Näha on, et kuuse narmasjuured peaaegu puuduvad

Klibumuld

Klibumulla tunnuslause ”lutsukividega rannapiiga” kannab sõnumit tema olemusest ja paiknemisest.

Klibumuld  on rähkmuldade alamliik, mis on välja kujunenud praeguste või endiste rannikualade karbonaatsel, peamiselt klibust koosneval lähtekivimil. Klibuks nimetatakse ümardunud servadega väikseid lapikuid kive, mis oma kujult sobivad lutsuviskamiseks.  

Soojalaine on puudelt lume sulatanud

Arukask        Betula pendula

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides

Salutihane ehk sootihane      Parus palustris

Nurmkana ehk põldpüü         Perdix perdix

Rajakaamera ülesvõte põdrast soolakul

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Hakkame sättima talviseks aialinnuvaatluseks!

Eesti Ornitoloogiaühingul on hea meel kutsuda sind juba kuueteistkümnendat korda osa võtma talvisest aialinnuvaatlusest. Tänavune talvine aialinnuvaatlus saab teoks tänu annetamistalgulistele, kes toetasid ettevõtmist 5800 euroga. Suur aitäh!

Väike-kirjurähn          Dendrocopos minor

Meie koduaedadesse ja talilinnulauale toituma satub väike-kirjurähn pigem juhuslikult. Talvisel ajal seltsivad väikesed rähnid tihasesalkadega ja nendega koos võib mõni isend meie koduaias lühidalt lindude söögimaja, rasvapalli või pekitükki kallal nokitseda.

Siisike        Carduelis spinus

Siisikeste rohekas seljasulestikus paistavad kitsad mustad triibud. Mustadel tiibadel paar kollakasrohekat vööti. Küljed märgatavalt „triibulised“ ja saba sügava sisselõikega. Saledate lindude pikkus on veidi üle kümne sentimeetri ja kaaluks tosin grammi. 

Talioras tuli lume alt nähtavale

Nädala algus oli külm ja lumine. Esmaspäeva öösel kella kolme paiku langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmetel -18,5 kraadini. Järgnes kiire soojenemine ja kell seitse hommikul oli juba külma ainult neli kraadi, keskööks tõusis termomeetrinäit õhus plusspoolele. Esmaspäeva ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati -6,0 °C, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) 3,6 kraadi võrra madalamaks.

Lume paksuseks registreeriti nädala esimesel hommikul Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas 38 cm.

Raudkull       Accipiter nisus

Talv tõi röövlinnud inimeste lähedusse toitu otsima ka meie suurematesse linnadesse ja loogiliselt sinna, kus on välja pandud talilindude toidumajad. Välkkiire rünnak talilindude toidulaua läheduse annab röövlinnule võimaluse talv üle elada - ta ju röövlinnuks loodud. Sellise talvega on raudkullid sagedamini kohatavad.

Ronk ehk kaaren      Corvus corax 

Kaljukotkas ehk maakotkas     Aquila chrysaetos

Kaljukotkad on paigalinnud ja talvituvad oma pesitsuspaiga lähistel. Pesapaiku asustatakse aastakümneid ja paljude pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Noored mittepesitsevad linnud hulguvad laialt ringi.

Sute levik Euroopas. 
Foto: LCIE, 2024. Large carnivore distribution maps and population updates 2017-2022/23.

Novembris tuli välja Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) uus aruanne suurkiskjate leviku ja arvukuse kohta Euroopas. Analüüsitud loomade hulka kuulusid lisaks hundile, karule ja ilvesele ka šaakal ja ahm. Soovitame kindlasti lugeda ka teiste suurkiskjate kohta, kuid omalt poolt võtame kokku hunte puudutava info.

Tekst: Laura Kiiroja
 

Veelinnuvaatlus Kunda jõel Anguse külas, mis asub Kirde-

otsestriim | uudised | foorum

otsestriim | uudised | foorum

Kühmnokk-luik          Cygnus olor