Looduskalender

Lepiklilled

Harilik lepiklill        Chrysosplenium alternifolium

Lepiklilled õitsevad seltsingutena, kus näeme palju kollaseid õisi. Valgusrikastes veel raagus puude all kasvavad kivirikulased, kes on enamalt jaolt mitmeaastased taimed.

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Konnad kevadiselt liikvel

Kevadiselt soe ilm tegi väga kiire alguse kahepaiksete kevadrändele terves Eestis. Kui eelmise nädala lõpus öised temperatuurid plussi läksid, startisid konnad kohe sigimispaikade poole. Eestimaa Looduse Fondi ja kohalike tublide vabatahtlike eestvedamisel korraldatakse olulisemates konnarände piirkondades kahepaiksete abistamise talguid. Algatuse eesmärk on tihedama liiklusega teedel hukkuvate kahepaiksete ohutult üle tee toimetamine.

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Märtsi viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval vaatles saabuvaid rändlinde 88 inimest 24 linnas. Kõige linnurikkamaks linnaks osutus tänavu Tallinn täpselt saja liigiga.

Pühapäeval vaatles 88 inimest 24 Eestimaa linnas kokku 133 linnuliiki. Tänu varasele kevadele said seekordsed liiginimekirjad väga pikad ja nii mõneski linnas kohtasid vaatlejad rohkem liike kui varasematel aastatel.

Oonurmel nähti kahe peaga ilvest. Ühe suuga loom laulis ja teisega vilistas vaikset viisikest

Üksikud haavad alustasid õitsemist 

Harilik näsiniin         Daphne mezereum

Enne puude lehtimist õitsevad segametsade alusrindes väheharunenud ja madalad põõsad, vahel mõni üksik oks. Alusmetsa elanik peab võitlema valguse eest ja õitsemisega tuleb kiirustada enne kui puud lehte lähevad.

otsestriim | ">

Tähnikvesilik      Triturus vulgaris

Linavästrik          Motacilla alba

Hundi märkamine maanteel pole põhjus muretsemiseks.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar 

Keltsavaksik

Keltsavaksik         Alsophila aescularia

Keltsavaksik koorub nukust viimase lume sulamise ajal märtsi lõpus ning lennus võime neid märgata kuni aprilli lõpuni. Liblikas kannatab ka väikeseid miinuskraade, mistõttu külmad kevadööd teda „maha veel ei murra“.

Viibi võimalikult palju aias. Näiteks võta eesmärk aialinnupäevikusse kahe nädala jooksul kirja saada 15 linnuliiki. Vaatluste jooksvaks üles märkimiseks saab kasutada ka aialinnupäeviku abiankeete.

Ehita kuldnokkadele pesakast või kaks. Kuldnokkade saabumine on tasahilju kestnud juba ligi kuu aega, kuid põhimass saabub lähiajal. Seega viimane aeg pesakastid üles seada või korda teha. 

Viibi võimalikult palju aias. Näiteks võta eesmärk aialinnupäevikusse kahe nädala jooksul kirja saada 15 linnuliiki. Vaatluste jooksvaks üles märkimiseks saab kasutada ka aialinnupäeviku abiankeete.

Ehita kuldnokkadele pesakast või kaks. Kuldnokkade saabumine on tasahilju kestnud juba ligi kuu aega, kuid põhimass saabub lähiajal. Seega viimane aeg pesakastid üles seada või korda teha. 

Vöötkakk

Vöötkakk        Surnia ulula

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsi viimasel pühapäeval vaatlema saabunud rändlinde linnades, et pöörata tähelepanu linnakeskkonna elurikkusele.

Linnade linnuvaatluspäeval saavad kaasa lüüa kõik huvilised üksi või kuni kuueliikmelistes meeskondades. Vaatlusi tuleb teha vabalt valitud linnas 30. märtsil kella 5–13 vahel ja kirja panna kõik nähtud ning kuuldud linnuliigid.

Rekord nr. 865         Pühajärve praktikumi 1000 putukaliiki

Kahekümne aastaga ehk alates 2005. aastast kuni 2024. aastani, püüti Tartu Ülikooli putukapraktikumides 1000 liigi piir. Kokku osales praktikumides selle pika aja jooksul ca. 500 biotudengit ja seda Otepää Looduskeskuse ümbruses ehk 10 kilomeetri raadiuses. Teave: Toomas Esperk.

Kevadeks jäävad karud saledamateks

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Sookurg         Grus grus

On juba normiks saamas, et esimesi sookurgi märgatakse saabuvat Vabariigi aastapäeva paiku.