Looduskalender
Kirna matkarada on ajutiselt läbimatu
Üleujutus raba teel
Aastavahetuse sademed on tõstnud veetaset nii pinnases kui veekogudes. Alam-Pedja looduskaitsealal asuv, peamiselt Pedja jõe äärsel luhamaastikul kulgev Kirna matkarada on seetõttu muutunud läbimatuks.
Paraku muutus aasta esimese nädalavahetuse ühele väiksele seltskonnale matk Kirna rajal ellujäämisretkeks, kus vajati Päästeameti abi. Kokkuvõtteks lahenes küll kõik ilma oluliste terviseprobleemideta, kuid talvist matka planeerides tasub hoolikalt läbi mõelda kuhu minnakse ja millised on seal võimalikud ilmaolud.
Keldriöölased
Talvituvad keldriöölased
Keldriöölane Scoliopteryx libatrix
Keldriöölased talvituvad valmikutena ja ega sarnaseid liike palju ei ole. Nimi reedab, et neid võime talvitumas kohata keldrites, aga samuti koobastes, kuurides, aitades…
EKO valis keskkonnateoks filmi “Vara küps”
Keskkonnateoks valiti film “Vara küps”, kirve said raied Rail Balticu hüvitusaladel
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2024. aasta keskkonnateoks Martti Helde metsadebatti lahkava filmi “Vara küps”. Keskkonnakirve said Keskkonnaameti metsaosakond ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiete eest metsades, mis pidid minema kaitse alla Rail Balticu keskkonnamõju leevendamiseks.
Film “Vara küps”
1. NÄDAL 30.12.2024 - 5.1.2025. Jõgeval ja selle ümbruses
Siidisabad jõudsid Jõgevale
Nädala algus oli soe ja lumikatteta. Esmaspäeva öösel sadas vihma ja õhus oli sooja enam kui viis kraadi. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti sel päeval kella kaheksa paiku 6,2 °C. Päeval toimus jahenemine ja õhtuks langes esmaspäeval õhutemperatuur juba miinuspoolele, sadas veidi lund.
Kogutakse läbi aegade parimaid looduskaitselugusid
Alates 1. maist, 2024. aastal, kogutakse allakirjutanu poolt kampaania „Parimad Looduskaitsepalad“ raames, läbi aegade parimaid kodumaiseid looduskaitselugusid.
Parimate looduskaitselugude paremusjärjestuse selgitab välja rahvahääletuse abil Eesti rahvas ise, seda 2026. aasta kevadel. Konkursile on oodatud kõik kaastööd, kus nii looduskaitset kui ühtlasi ka looduskaitselugu sees on. Kaastööde esitamise tähtaeg on 31. märts, 2026. aastal. Kaastöö soovitatav pikkus on üks (1) lehekülg Wordis ehk ca. 5000 tähemärki. Vajalik on lisada lõppu kaastöö autori nimi.
Jääle minek on veel keelatud
Alates 13. detsembrist ei tohi Eesti siseveekogude jääle minna. Keeld on vajalik veeõnnetuste ennetamisest ja inimelude säästmiseks.
„Vahelduvate miinus- ja plusskraadidega on paljudele veekogudele tekkinud juba jääkiht, aga see on veel liiga õhuke, et inimest kanda. Jääle minek on praegu äärmiselt ohtlik. Turvalisema jää paksus algab 10 sentimeetrist ja selle tekkimiseks on vaja paar nädalat järjestikku tugevamaid miinuskraade,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Metsaelu lumesajus
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Uhke tunne on teha värskes pehmes lumes esimesi suusajälgi, sest metsas hulkuja ei rahuldu rahvarikaste ja valgustatud suusaradadega.
Talviselt vaikses metsas on võimalik midagi või kedagi ikka näha, aga vahel ka kuulda ehk vähemalt aimata. Rähnide toksimised pole veel kevadiselt kõlavad, vaid kuuldub summutatud toksimist: väheke vaikust ja kõik kordub ehk rähn töötleb sepikojas käbi.
Palumetsa puhmastaimed
Pohlad segus mustikavartega palumetsas
Taimed mida lumega märkame
Sookail
Head uut (põdra) aastat!
Aasta loom 2025 on põder, Eesti metsade hiiglane.
Foto: Tarmo Mikussaar
Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces), Eesti suurima imetaja, kes sümboliseerib meie looduse rikkust ja keerukaid suhteid inimesega. Põder mängib olulist rolli meie ulukikooslustes, olles metsaökosüsteemide lahutamatu osa.
2025. aasta lind kormoran kompab mõistmise piire
Kormoran ehk karbas
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani ehk karbase, kes on viimasel ajal äratanud üldsuses omajagu tähelepanu. Tegu on kohanemisvõimelise liigiga, keda võib kohata Austraaliast Gröönimaani nii rannikul kui jõgede-järvede ääres. Samas on kormorani arvukuse kasv Eestis tõstatanud rea küsimusi tema päritolu, toitumise ja ökoloogilise mõju kohta.