Looduskalender
Meie kõrgeimaks kasvav kõrreline
Harilik pilliroog Phragmites australis
Pilliroog on täisõitsengus, olles kõrreliste seas kõige hilisem õitseja ja enamikel aastatel ei pruugi pilliroo seemned üldse valmidagi.
Roostikud on jõesuudmetes ja lahesoppides olulised taimed ja nendest sõltub roostike elustik ning rannikumaastik. Hetkel on roostikud väiksematele rändlindudele nii toidulaud, kui ööbimiskoht.
Kurgede uurijad kogu maailmast on sel nädalal Tartus
22. augustil algas Tartus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline kurgede uurimisele ja kaitsele pühendatud konverents, kus osaleb ligi 80 teadlast ja linnuhuvilist üle maailma.
33. NÄDAL 14.8.2023.- 20.8.2023. Jõgeval ja selle ümbruses
Kiirjas ruse ja kukesaba Mustvee rannas
Nädal kujunes palavaks ja esimesel poolel põuaseks. Keskmine õhutemperatuur kõikus 17,7…23,4 kraadini, ületades normi (keskmine 1991…2020) kahe kuni seitsme kraadi võrra.
Esmaspäevast kuni neljapäevani ületasid päevased maksimaalsed termomeetrinäidud 25 kraadi, küündides nädala kõige kuumemal päeval 31,1 °C.
Leinaliblikad talvituvad meil valmikutena
Leinaliblikas Nymphalis antiopa
Tänavused leinaliblikad koorusid juuli teisest poolest alates, aga juba septembris lähevad valmikud talvituma. Viimaseid talvitunud ja veidi räbaldunud välimikuga isendeid võis kohata veel jaanipäeva paiku.
Kevadel leinaliblikad munesid ja liblikaröövikud toitusid kaskedel, remmelgatel, pajudel, aga ka paklitel.
VIDEO: hommikusöök ühele
Enne poolt seitset hommikul saabus isalind Karl tühjale pesale, aga kurepoeg Kiire (7193) oli läheduses ja sai üksinda kogu noorperele mõeldud saagi söödud
Must-toonekurg Ciconia nigra
Vääriselupaiga seeneliik
Kasvukoht
Harilik roostetorik Pycnoporellus fulgens
Harilikku roostetorikut peetakse põlismetsade ja vääriselupaikade seeneliigiks.
Veekogude kaldataimedest
Järvkaisel Schoenoplectus lacustris
Räägime järvekõrkjast, keda botaanikud nimetavad järvkaisel, kuuludes veetaimena lõikeheinaliste sugukonda, olles meie mageveekogudes täiesti tavaline mitmeaastane taim.
Veekogude kaldaaimedest
Järvkaisel Schoenoplectus lacustris
Räägime järvekõrkjast, keda botaanikud nimetavad järvkaisel, kuuludes veetaimena lõikeheinaliste sugukonda, olles meie mageveekogudes täiesti tavaline mitmeaastane taim.
VIDEO: kas Kaia käis poegadega hüvasti jätmas?
Pesale saabus emalind Kaia. Kas ta käis enne rännet poegadega hüvasti jätmas?
Must-toonekurg Ciconia nigra