Looduskalender

Linavästrik          Motacilla alba

Hundi märkamine maanteel pole põhjus muretsemiseks.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar 

Keltsavaksik

Keltsavaksik         Alsophila aescularia

Keltsavaksik koorub nukust viimase lume sulamise ajal märtsi lõpus ning lennus võime neid märgata kuni aprilli lõpuni. Liblikas kannatab ka väikeseid miinuskraade, mistõttu külmad kevadööd teda „maha veel ei murra“.

Viibi võimalikult palju aias. Näiteks võta eesmärk aialinnupäevikusse kahe nädala jooksul kirja saada 15 linnuliiki. Vaatluste jooksvaks üles märkimiseks saab kasutada ka aialinnupäeviku abiankeete.

Ehita kuldnokkadele pesakast või kaks. Kuldnokkade saabumine on tasahilju kestnud juba ligi kuu aega, kuid põhimass saabub lähiajal. Seega viimane aeg pesakastid üles seada või korda teha. 

Viibi võimalikult palju aias. Näiteks võta eesmärk aialinnupäevikusse kahe nädala jooksul kirja saada 15 linnuliiki. Vaatluste jooksvaks üles märkimiseks saab kasutada ka aialinnupäeviku abiankeete.

Ehita kuldnokkadele pesakast või kaks. Kuldnokkade saabumine on tasahilju kestnud juba ligi kuu aega, kuid põhimass saabub lähiajal. Seega viimane aeg pesakastid üles seada või korda teha. 

Vöötkakk

Vöötkakk        Surnia ulula

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsi viimasel pühapäeval vaatlema saabunud rändlinde linnades, et pöörata tähelepanu linnakeskkonna elurikkusele.

Linnade linnuvaatluspäeval saavad kaasa lüüa kõik huvilised üksi või kuni kuueliikmelistes meeskondades. Vaatlusi tuleb teha vabalt valitud linnas 30. märtsil kella 5–13 vahel ja kirja panna kõik nähtud ning kuuldud linnuliigid.

Rekord nr. 865         Pühajärve praktikumi 1000 putukaliiki

Kahekümne aastaga ehk alates 2005. aastast kuni 2024. aastani, püüti Tartu Ülikooli putukapraktikumides 1000 liigi piir. Kokku osales praktikumides selle pika aja jooksul ca. 500 biotudengit ja seda Otepää Looduskeskuse ümbruses ehk 10 kilomeetri raadiuses. Teave: Toomas Esperk.

Kevadeks jäävad karud saledamateks

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Sookurg         Grus grus

On juba normiks saamas, et esimesi sookurgi märgatakse saabuvat Vabariigi aastapäeva paiku.

Jänes jooksis teeserva pidi piltniku suunas ehk otse sülle…

Halljänes      Lepus europaeus

Kui pulmade aeg halljänestel läbi algab jälle tavaline elurütm ehk liikuma minnakse hämarikus nii põldudele kui heinamaadele, aga ikka sinna, kus nähtavat avarust.

Puude koored

Puukoored pakuvad nii silmailu kui ka põnevat võimalust nuputamiseks. Puude määramine koore järgi pole kindlasti nii lihtne kui see esmapilgul võib tunduda. Enamasti vaatleme ju metsas tervikut – liigi määramisel arvestame veel puuvõra kuju ja suvisel ajal ka lehtede, õite ning viljade välimust… Seega võib Järgnevat viktoriini võtta kui üleskutset õppida kodumaa puid tähelepanelikumalt jälgima.

Võistlusviktoriin lõppes koos kevade algusega 20. märtsil!

Sinililled tärkasid pühapäeval Lõuna-Eestis

Agrometeoroloog Laine Keppart

Metateadlane Vello Keppart

Täname autoreid Lainet ja Vellot nende ülevaadete ja ajakohase pildimaterjali eest.

Aastate pikkune ilmaarhiiv: LINK

Emaslind Helju jalarõngas paistab vasakul jalal

Öise veebikaamera pilt

Hallhüljes       Halichoerus grypus  

Esmakordselt töötab hallhüljeste veebikaamera kogu päeva ja öö. Saame näha, kuidas akud vastu peavad ehk kuidas päikesepaneelid suudavad süsteemi laadida.

Igal juhul huvitav, mida ja kuidas hallhülged öisel ajal toimetavad.

Teisipäevane lumikate Kuremaal

Nädala algus oli veel talvine. Esmaspäeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks -7,1 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati -2,8 °C. See oli ainuke päev, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi null kraadist madalamale. Hommikul oli nädala esimesel päeval  lund maas ainult kohati varjulistes kohtades, aga õhtul hakkas lund sadama. Tekkis uus lumikate, mis püsis teisipäeva lõunani.

Halljänes      Lepus europaeus

Sookurg      Grus grus

Kevadised sookurgede rändeparved on hulga väiksemad kui sügisesed kurekolmnurgad. Saabujaid võime näha paarikümne linnu seltsingutes.

Värbkakk          Glaucidium passerinum

Meie looduses on värbkakud üpris levinud aga vähearvukad. Võiks öelda, et pigem vääriselupaikades tegutsevad pisikesed kakulised, kelle arvukust hinnatakse umbes tuhatkonnale pesitsevale paarile.