Looduskalender

Boonus sai omale raadiosaatja. Paremal Madis Leivits ja vasakul saatejuht

Must-toonekurg           Ciconia nigra

On sügislillede õitsemise aeg

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 7,5…12,4 °C piires, mis erines normist -4,6…+1,3 kraadi võrra. Normist madalamaks jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur nädala kahel esimesel päeval.

Öökülma sel nädalal õhus ei esinenud, kuid maapinna lähedal kahe sentimeetri kõrgusel langesid termomeetrinäidud esmaspäeva öösel miinuspoolele.  Õhus oli siis Jõgeva ilmajaama andmeil sooja 1,1 °C. Maksimaalsed temperatuurid tõusid päeviti nädala jooksul 12,5…15,9 kraadini.

Rähni „käbipuu“

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Juba augustist ringi liikunud ja toitumisel märgatavad kuldnokaparved olid pärit oma põhja- või kirdesuunalistelt pesitsusaladelt meile saabunud. Meie kuldnokad võiksid olla juba talvitusalade Lõuna-Euroopas ja mõned vast ka Põhja- Aafrikas.

Puude esiema. Saaremaa, Karja kihelkond, Liiküla

Täri pärn

VVV Fotokonkurss 2021 peaauhind

Vapramäe Loodusmaja kutsub osalema fotokonkursil “MÄRKA MIND!”-2022 – Tähtaeg 01. oktoober 2022

Otsi üles enda erilised loodusfotod ja saada need aadressile: http://www.vana.vvvs.ee/?1500

Konkursi juures peetakse oluliseks ka fotoga seonduvaid naljakaid või omamoodi lugusid.

Hindamine kolmes vanuseklassis, parimad saavad premeeritud!

Kuni 11 aastased

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

Põdrakärbeste arvukus on paiguti meie metsades marjulistele tõeliseks nuhtluseks eriti põdraradade või jahimeeste soolakute vahetus läheduses.

Nukust väljunud põdrakärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu ta jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend võib jääb kuni paarikümne meetriseks sest tegu on kehvade lendajatega.

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka  inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Operaator-režissöör Remek Meel, produtsent Riho Västrik. © Vesilind, 2022

60. seenenäitus ootab külastajaid veel nädala lõpuni!

Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus tähistab sel aastal 60. sünnipäeva. Seeni saab muuseumihoovis näha veel 18. septembrini.

Justkui tõestuseks, et loodus inimese seatud tähtpäevadest ei hooli, on seenenäituse juubeliaastal metsad erakordselt kuivad ning näituselaudade täitmiseks on tulnud teha harjumuspärasest pikemaid seeneretki. Kui tavapäraselt on seened leitud Harjumaalt, siis sel korral on seeneretked viinud muuseumirahva lausa Ida-Virumaale.

Peeter Lauritsa autorinäitus Eesti Loodusmuuseumis avati 8. septembril.

Seekord on Eesti Loodusmuuseumi saalis üleval midagi, mis ületab kammitsevaid distsipliinide piire ja aitab taas siduda tervikuks selle, mis kunagi tegelikult lahus pole olnudki. Peeter Lauritsa näitus „Miski on kõigega seotud“.

Rekord nr. 480       Meie sügavaim merelaht

Eesti kõige sügavaim merelaht on Tallinna laht kus sügavus küündib kuni 100 meetrini. Enamus meie merelahti on suhteliselt madalad ja Tallinna laht oma 100 meetrise sügavusega on rekordiomanik. Pole siis imestada, et suure sügavuse tõttu just siia pealinn rajati.

Emakaru „suurpere“ nelja pojaga

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Aastavahetuse paiku kas veidi enne või pärast tõid emaskarud ilmale oma pojad. Kõige sagedamini on karupoegi kaks. Selline suurpere pole just kuigi sagedane nähtus ja viis poega emaskarul on suisa haruldane juhtum.

Rannikuvaatlus Viimsis

Läänemere Projekt töötas eelneva aasta jooksul välja kõigi õppeastmete loodusainete õpetajatele mõeldud õppematerjalid, mis aitavad õpetajatel oma õpilastega kooliümbruses, kohalikus looduses või õppesõitudel harrastusteaduslikke vaatlusi läbi viia. Materjalide loomise eesmärk on teha õpetajatele mugavamaks ja metoodilisemaks loodusvaatluste tegemine.

Hiireviu

Spaa

Metssiga        Sus scrofa

Mõnel pool on pika põua järgselt sadanud vihma ja suplushuvilised kasutavad võimalust. Mudakiht karvkattel aitab lahti saada kõikvõimalikest tüli tekitanud parasiitidest.

Linavästrik       Motacilla alba

Harilik sarapuu        Corylus avellana

Põhja-Eestis sarapuuks ja Lõuna-Eestis pähklipuuks kutsutu võib kasvada alusmetsade lubjarikastel muldadel kuni kümnetüvelisena, aga jääb pigem hästiharunevaks ja kõrgeks põõsaks, kui kasvab puuks.

Päikese loojang teisipäeval

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 6,7…10,4 kraadini, mis on normist (keskmine 1991-2020)  kahe kuni kuue kraadi võrra külmem.

Külmakraade esines sel nädalal õhus kolmel ja maapinna läheduses viiel ööl. Hommikuti oli sageli rohi hallast valge. Kõige külmemaks  kujunes reede öö, kui minimaalne õhutemperatuur langes õhus -1,4 °C, maapinna lähedal rohu kohal ligi ‑7 kraadini.

Sulesepad saavad võistlusele esitada lühijutte aasta linnust metskurvitsast

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kirjutamishuvilisi lapsi, noori ja täiskasvanuid kaasa lööma aasta linnu jutuvõistlusel. Lühilugusid metskurvitsast saab esitada kuni 31. oktoobrini.

Sookurg       Grus grus

Augusti lõpust alates kogunevad sookureparved oma sisseharjunud ööbimispaikadesse nii rannikul, rabades, kui soodes. Noorlinnud on lennuvõimelisteks saanud ja septembris saabuvad ka põhja – ning idapoolsed läbirändajad, kes samuti meil peatuvad. Massiline sügisränne on alles algamas.