Looduskalender
Eilsest kuuldud tihaselaulust
"Nonii, kuulsin ka esimese tihaselaulu ära. Ei saa muidugi öelda, et see oleks kõlanud nagu "sitsikleit-sitsikleit".
Tegelikult on eestlased üks lustlik rahvas, kes tihaselaulus kleidi- ja kiikumishooaja algust kuulevad. Rootslased on rändajarahvas, nemad kuulevad selles vana jalgratta kriuksumist. Aga hoopis huvitav on inglaste tõlgendus "teacher, teacher". Huvitav, kas nad seondavad seda tarkuse taganõudmisega või ongi loodus neile õpetajaks?”
Analüüs: Eesti vajab mõjusaks kliimapoliitikaks tugevat kliimaseadust
Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ja selget vastutust nende täitmise eest.
Talilinnukaamera - rohevint
Rohevint Chloris chloris
Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Eesti liigitihedaim aed
Eesti liigitihedam aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab sel aastal oma 220. aastapäeva
Kui Tartu Ülikooli loodusmuuseumile pandi alus 1802, siis aasta hiljem asutati ülikooli botaanikaaed – tänavu möödub sellest 220 aastat. Sünnipäeva pidusündmused toimuvad juunikuus.
Tartus Emajõe ääres 3,5 hektaril paiknevas botaanikaaias tutvustatakse külalistele floora mitmekesisust, taimede kasutamist ja kaitsmist. Botaanikaaia kollektsioonides kasvab üle 11 000 taksoni ja sordi taimi – tundrast troopiliste vihmametsadeni.
2. NÄDAL 9.1.2023.- 15.1.2023. Jõgeval ja selle ümbruses
Reedel oli lumikate veel alles
Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas -9,9 °C ja maksimaalseks termomeetrinäiduks -5,3 °C, ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ‑7,1 °C. Sadas lund.
Teisipäevast alates läks ilm sulale ja järgnevatel päevadel tõusis temperatuur korrast kõrgemale. Domineerisid sompus ilmad ja päikest näha ei olnud.
Merisiig - aasta kala 2023
Merisiig ehk siig Coregonus lavaretus lavaretus
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2023. aasta kalaks merisiig.
Samblasõber ilmub korra aastas
Ajakirjale Samblasõber joonistas kaanepildi kunstnik Edgar Valter
Armsad samblasõbrad!
Teie ees on meie ajakirja 25. number. Veerand sajandi jooksul on siin ilmunud 233 lugu 799 leheküljel. Omamaiste autorite seas on esindatud ka välisautorid 15 erinevast riigist üle maailma, kokku 113 autorit. Need kirjutised on avardanud oluliselt meie brüoloogilist maailmapilti ja enamusel neist on aegumatu väärtus. Oleme tänulikud kõigile, kes on kirjutamisega vaeva näinud!
Eesti suurkiskjate seire on rahvusvahelistes teadusuuringutes suureks abiks
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar
Detsembris ilmus Postimehes kolme Tartu Ülikooli teadlase poolt kirjutatud arvamusartikkel, kus kritiseeriti teravalt Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbiviidavat suurkiskjate seiret. Väideti, et teaduspõhise seireni pole Eestis veel jõutud, andmete kogumise metoodika pole süsteemne, analüüs on ebaselge ning vajalik oleks DNA-põhise seire rakendamine.
VIDEO: sabatihaste salgad tegutsevad
Sabatihane Aegithalos caudatus
Tõenäolisemalt kohtame sabatihaseid tegutsemas sega- või lehtmetsades või võsastikes. Sabatihase ei püsi tegutsedes paigal ja seetõttu jääb nende vaatlemine lühiajaliseks. Nimetatud ei kuulu mitte tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.
Laialeheline neiuvaip talvel
Laialehine neiuvaip
Laialehine neiuvaip Epipactis helleborine
Vahel võib juhtuda nii, et kaitsealune käpaline on suutnud novembris alanud talve tänini üle elada hoolimata sellest, et taime vars on õõnes.
Vaatleme nädalavahetusel aasta lindu auli ja teisi veelinde
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nädalavahetusel, 14.–15. jaanuaril algajaid ja edasijõudnud linnuhuvilisi iseseisvalt vaatlema aasta lindu auli ja ka teisi veelinde nii mererannikul kui ka siseveekogudel.
Just praegu on hea aeg vaadelda käesoleva aasta lindu auli, kes talvitab suurte parvedena Eesti rannikuvetes, ja kelle arvukust saavadki ornitoloogid peamiselt hinnata kesktalvise veelinnuloenduse andmete alusel.
Raieliikide valikust ja rakendamisest puhkemetsades
Terviseradade plakat Auga parkmetsas
Metsandusakadeemilise diskussioonita ja avalikustamata põhjustel lõpetati kaitsemetsade staatus ja järjepidevus 10.12.2008. a vastu võetud metsaseaduse parandusega, mis jõustus 1.01.2009. a.
Kes on aidas käinud?
Sarapuupähkli koored
Harilik orav ehk punaorav Sciurus vulgaris
Arvata on, et tegu orava talvevarude sahvriga, aga sulailmaga ei olnud jälgede järgi võimalik seda tuvastada.
Kuidas keegi pähkliga toimetab?
Kui märkad talvel lehist tamme
Väike tamm
Harilik tamm Quercus robur
Talvisel ajal pole haruldane märgata looduses lehes tammepuud. Meie vanavanemad kutsusid selliseid puid lesk- või talitammedeks, sest kuivanud lehed jäid tammepuudele püsima kevadeni.
VIDEO: aulid Saaremaal
2023 aasta lind on aul.
Jaanuari keskpaigas algab aulide pulmamäng, mida saadab kõlav laul – Ah-aa-aulik, ah-aa-aulik!
Kas Sa lugesid aasta linnu sissejuhatavat lugu: LINK