Looduskalender

Leseleht          Maianthemum bifolium

Kevadel kasvatas leseleht endale ainult ühe lehe, teise ja tavaliselt väiksema lehe vahetult enne õitsemist, aga harva kui lehti on taimel kolm. Südaja kujuga lehed on otstest kaarjalt teritunud, pealt läikivad, alt matid ja veidi karvased.

Järjekordne vihmahoog on tulemas     

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15,7…18,8 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9…1,4 °C võrra. Kõige jahedamaks päevaks oli pühapäev, kui päevane maksimaalne õhutemperatuur tõusis 19,7 °C.

Kuumimateks päevadeks kujunesid neljapäev ja reede, kui maksimaalne termomeetrinäit küündis õhus vastavalt 25,1 °C ja 26,0 °C.

Öösiti minimaalne õhutemperatuur alla kümne kraadi õhus ei langenud.

Harilik maikelluke ehk piibeleht         Convallaria majalis

Inimese lähenedes jooksis sellest pesast minema kult

Metssiga         Sus scrofa

Sügiseti ehk pärast poegimishooaega on Eesti huntide arvukus 350-400 isendit. Pildil hundikutsikad Saksamaal Wildenburgi loomapargis. 
Foto: Diana Grandmaire

Igal suvel ilmub Keskkonnaagentuuri poolt seirearuanne Eesti ulukiasurkondade seisundist möödunud kalendriaastal. Kuidas läheb hundil?

Tekst: Laura Kiiroja

Perseiidide meteoorivool ehk tähesaju kõrgaeg jääb igal aastal 11. ja 14. augusti vahele.

Ööl vastu esmaspäeva peaks taevas olema kergelt pilvine ja sellise ilmaga saame tähesaju osalisteks sest tänavu peaks perseiidide meteoorivool olema rikkalik.

Tähesadu on märgatav ainult valgusreostuseta piirkonnas, teisisõnu väljaspool linnasid ja jälgida saame toimuvat palja silmaga.

Veidi peale kella 11-st saabus noor kaljukotkas pesale

Harilik paakspuu          Frangula alnus

Hariliku paakspuu viljad on äärmiselt mürgised, neid ei tohiks mingil juhul süüa, aga samuti on mürgine puu koor.

Harilik ussilakk          Paris quadrifolia

Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.

Ujuv penikeel         Potamogeton natans

Penikeelte liike on meie looduses kaheksateist, kuid paljud liigid paistavad omavahel äärmiselt sarnased välja.

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

Kõik näsiniine taimes on mürgine ja suure täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine. Seda taime tuleb kindlasti  tunda. Lisaks tähendab liiginimigi mezereum pärsia keeles „tapma“.

Näsiniined kasvavad hajusalt üle Eesti, seda viljakamatel ja lubjarikkamatel muldadel, kas segametsade alusrindes või veidi soostunud kasvukohtadel.

Punane leeder              Sambucus racemosa 

Punase leedri marjad on mürgised ja võivad tekitada söömise järgselt seedehäireid, kui on söödud üle kümne marja (sh halb enesetunne, oksendamine, kõhulahtisus).

Läikivpunased marjakobarad panevad endid märkama.

Soomaa pesal käis kotka noorlind kahel korral

Meditsiinitöötajad saavat tänavu jälle arvukamalt teateid mürgistustest. Suve lõpp on aeg, kui ilmnevad mürgistused metsamarjade söömisel ja seda just eriti laste hulgas.

Koduaias ja metsas kestab marjaaeg ja väikelastele võib tunduda, et kõik mammud on söödavad. Peame ise tundma mürgiseid taimi ja nende vilju ning neid ilma hirmutamata ka lastele tutvustama.

Esmaabi loodusest tingitud ägedate mürgistuste korral:

Pilliroog on alustanud õitsemist

Harilik pilliroog        Phragmites australis 

Kukeseete hea kasvukoht

Harilik kukeseen         Cantharellus cibarius

Jõudsin niidule sooja õhtuse päikesega, mis suisa kutsus õitele ja niidulehtedele väiksemaid tiivulisi mutukaid, kes arvukalt minu ümber tiirutasid või soojendasid ennast õitel liigutades tiibu, kes avades ehk sulgedes.

Samal hetkel alustas rohutirtsude nn laulukoor esinemist, mis kõlas justkui kontserdisaalis, pakkudes suurepärast elamust.   

Kuula meie tirtsude ja ritsikate häälitsusi: LINK

Pääsusaba

Pääsusaba       Papilio machaon

Pääsusaba, keda märkasin ühel palaval ja päikselisel õhtul õistaimedel toimetamas, kuhu väga kauaks püsima ei jäänud. Pääsusaba on väga kaunis liblikas, keda fotograafid tahavad pildile saada.

Ohakaliblikas    Vanessa cardui 

Eestist väisas hakkaja noormees Inglismaalt, Londoni ülikooli King´s College´i sotsiaalteaduse doktorant Toryn Whitehead, eesmärgiga uurida siinseid inimeste ja kiskjate suhteid. Talle läheb korda põlisliikidega taasasustamise teema oma kodumaal, kus praegu käivad tulised arutelud kobraste ja metssigade üle  - need liigid on sealt sajandeid puudu olnud. Suurkiskjate tagasitoomise teekond on aga veel pikk.