Looduskalender

"Nonii, kuulsin ka esimese tihaselaulu ära. Ei saa muidugi öelda, et see oleks kõlanud nagu "sitsikleit-sitsikleit".

Tegelikult on eestlased üks lustlik rahvas, kes tihaselaulus kleidi- ja kiikumishooaja algust kuulevad. Rootslased on rändajarahvas, nemad kuulevad selles vana jalgratta kriuksumist. Aga hoopis huvitav on inglaste tõlgendus "teacher, teacher". Huvitav, kas nad seondavad seda tarkuse taganõudmisega või ongi loodus neile õpetajaks?”

Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ja selget vastutust nende täitmise eest.

Rohevint         Chloris chloris

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Eesti liigitihedam aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab sel aastal oma 220. aastapäeva

Kui Tartu Ülikooli loodusmuuseumile pandi alus 1802, siis aasta hiljem asutati ülikooli botaanikaaed – tänavu möödub sellest 220 aastat. Sünnipäeva pidusündmused toimuvad juunikuus.

Tartus Emajõe ääres 3,5 hektaril paiknevas botaanikaaias tutvustatakse külalistele floora mitmekesisust, taimede kasutamist ja kaitsmist. Botaanikaaia kollektsioonides kasvab üle 11 000 taksoni ja sordi taimi – tundrast troopiliste vihmametsadeni.

Reedel oli lumikate veel alles

Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeva linna idapiiril asuvas  ilmajaamas -9,9 °C ja maksimaalseks termomeetrinäiduks -5,3 °C, ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ‑7,1 °C. Sadas lund.

Teisipäevast alates läks ilm sulale ja järgnevatel päevadel tõusis temperatuur korrast kõrgemale. Domineerisid sompus ilmad ja päikest näha ei olnud.

Merisiig ehk siig        Coregonus lavaretus lavaretus

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2023. aasta kalaks merisiig.

Karu talvepesa asukoht

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

Ajakirjale Samblasõber joonistas kaanepildi kunstnik Edgar Valter

Armsad samblasõbrad!

Teie ees on meie ajakirja 25. number. Veerand sajandi jooksul on siin ilmunud 233 lugu 799 leheküljel. Omamaiste autorite seas on esindatud ka välisautorid 15 erinevast riigist üle maailma, kokku 113 autorit. Need kirjutised on avardanud oluliselt meie brüoloogilist maailmapilti ja enamusel neist on aegumatu väärtus. Oleme tänulikud kõigile, kes on kirjutamisega vaeva näinud!

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Detsembris ilmus Postimehes kolme Tartu Ülikooli teadlase poolt kirjutatud arvamusartikkel, kus kritiseeriti teravalt Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbiviidavat suurkiskjate seiret. Väideti, et teaduspõhise seireni pole Eestis veel jõutud, andmete kogumise metoodika pole süsteemne, analüüs on ebaselge ning vajalik oleks DNA-põhise seire rakendamine.

Sabatihane          Aegithalos caudatus

Tõenäolisemalt kohtame sabatihaseid tegutsemas sega- või lehtmetsades või võsastikes. Sabatihase ei püsi tegutsedes paigal ja seetõttu jääb nende vaatlemine lühiajaliseks. Nimetatud ei kuulu mitte tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Laialehine neiuvaip

Laialehine neiuvaip        Epipactis helleborine

Vahel võib juhtuda nii, et kaitsealune käpaline on suutnud novembris alanud talve tänini üle elada hoolimata sellest, et taime vars on õõnes.

 Karula pesapoeg Waba veedab aega Niiluse jõel Sudaani lõunaosas

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nädalavahetusel, 14.–15. jaanuaril algajaid ja edasijõudnud linnuhuvilisi iseseisvalt vaatlema aasta lindu auli ja ka teisi veelinde nii mererannikul kui ka siseveekogudel.

Just praegu on hea aeg vaadelda käesoleva aasta lindu auli, kes talvitab suurte parvedena Eesti rannikuvetes, ja kelle arvukust saavadki ornitoloogid peamiselt hinnata kesktalvise veelinnuloenduse andmete alusel.

Terviseradade plakat Auga parkmetsas

Metsandusakadeemilise diskussioonita ja avalikustamata põhjustel lõpetati kaitsemetsade staatus ja järjepidevus 10.12.2008. a vastu võetud metsaseaduse parandusega, mis jõustus 1.01.2009. a.

Rekord nr. 531       Suurimad püütud lõhed

Lõhe ehk lõhi       Salmo salar

Sarapuupähkli koored

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Arvata on, et tegu orava talvevarude sahvriga, aga sulailmaga ei olnud jälgede järgi võimalik seda tuvastada.

Kuidas keegi pähkliga toimetab?

Põdrajäljed

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Väike tamm

Harilik tamm        Quercus robur

Talvisel ajal pole haruldane märgata looduses lehes tammepuud. Meie vanavanemad kutsusid selliseid puid lesk- või talitammedeks, sest kuivanud lehed jäid tammepuudele püsima kevadeni.

Tamme-kirjurähn       Dendrocopos medius

2023 aasta lind on aul.

Jaanuari keskpaigas algab aulide pulmamäng, mida saadab kõlav laul – Ah-aa-aulik, ah-aa-aulik!

Kas Sa lugesid aasta linnu sissejuhatavat lugu: LINK