Looduskalender
Hülgerand on tühjaks jäänud
Noored hülgehakatised alustavat iseseisvat elu
Hallhüljes Halichoerus grypus
Noored hülged arenevad oma instinktidele toetudes karvavahetuse järgselt nüüd juba meres, aga ega nimetatu ei ole kergete killast.
Alam-Pedjal alustavad õitsemisega kollased ülased
Kollane ülane eile hommikul Alam-Pedjal
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala
Hiiumaa
35 aastat UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala.
UNESCO algatuse “Inimene ja Biosfäär” osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari hõlmav biosfääri programmiala on ainus selline Eestis.
15. aprillist alates kontrollitakse pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel
Laulurästa pesa
Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel
Keskkonnaameti plaanilised kontrollreidid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel on linnustikule kõige suurem mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.
14. NÄDAL 31.3.2025 – 6.4.2025. Jõgeval ja selle ümbruses
Harilik lõokannus
Esmaspäevast reedeni kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 6,2…10,1 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 3,7…8,0 kraadi võrra.
Päevad olid päikesepaistelised ja maksimaalsed termomeetri näidud tõusid pärast lõunat õhus 11,5…17,5 kraadini.
Uus raamat: “Meie mürgiseimad taimed"
Ain Raal ja Kristel Vilbaste on nii eraldi, kui kahekesi koos kirjutanud palju raamatuid. Populaarseimad „Eesti ravimtaimede” kõik kolm osa.
Nüüd on autorid jõudnud meie taimede ohtlikuma seltskonna juurde. Selgub, et meie looduses leidub üle paari kümne taime, mis võivad lausa tappa! Mõne mürgisus on üldteada, mõni teine seevastu on aga tavainimesele täielik üllatus, kuigi võimalus kohata teda looduses või aiaski on üsna suur.
Et ikka mõnusasti looduses käia julgeksime, tuleks neid taimi kindlasti tunda.
Varsakabjad jääises loigus
Varsakapjade kasvukohad on hommikul Alutagusel jääs
Harilik varsakabi Caltha palustris
Lõokesetalve külmad ööd kestavad. Varsakabjad on mitmeaastased suvihaljad rohttaimed tulikaliste sugukonnast, kes kasvavad jalad vees.
Kas tunned Eesti loodust? Metsalinnud
Eesti metsades pesitseb sadakond linnuliiki. Järgnevas viktoriinis tuleb neist ära tunda veerand.
Kuigi valikus on omajagu tavalisi metsalinde, lisab seekordsele väljakutsele raskust asjaolu, et kolmandikul juhtudest tuleb liike määrata munade põhjal.
See viimane pole muidugi kiusu pärast, lihtsalt munapühad on saabumas!
Võistlusviktoriin kestab kuni 20.04.2025.
Mine küsimusi lahendama: LINK
Müüdist huntide käitumise tõlgendamisel - kes toitub esimesena?
Ilmselt on teist paljud kuulnud levinud müüti, et hundikarjas sööb “alfa” alati esimesena.
Konnad teel(t)
Oli kord konnake…
Talgud „Konnad teel(t)“ kestavad kuni 30. aprillini
Lõotalv seiskas kahepaiksete liikumise, aga ilmad muutuvad järgmisel nädalal uuesti soojemaks ja päev pikeneb ning soojendav päike utsitab loodust tagant, käes on ärkamise aeg!
Ärkamas on ka konnad, kes asuvad talvekodust kudemisalade poole teele mööda oma ürgseid rändeteid. Paraku ristuvad need inimeste liikumisradadega, kus igal aastal hukkub autorataste all loendamatu arv kahepaikseid.
Kaljukotkaste pesakaamera
Emaslind Helju pesal
Lõokesetalv
Hommik must-toonekure pesas
Harvad on need aastad, kui aprillikuus jääb lõokesetalv tulemata ja mõnel aastal on lumi maas püsinud nädala või isegi kauem.
Selliste ilmadega vaikib linnulaul ja katkeb linnuränne. Keeruliseks läheb olukord nii saabunud kui läbirändel olevatele värvulistele, sest nende kiire ainevahetus nõuab ellujäämiseks kergelt leitavat toitu, aga samuti varjekohti, et sulestik vastu ööd kuivana hoida ja mitte külmuda.
Harilikud kopsurohud alustavad õitsemist
Harilik kopsurohi