Looduskalender
Kas tunned Eesti loodust? Metsalinnud
Eesti metsades pesitseb sadakond linnuliiki. Järgnevas viktoriinis tuleb neist ära tunda veerand.
Kuigi valikus on omajagu tavalisi metsalinde, lisab seekordsele väljakutsele raskust asjaolu, et kolmandikul juhtudest tuleb liike määrata munade põhjal.
See viimane pole muidugi kiusu pärast, lihtsalt munapühad on saabumas!
Võistlusviktoriin kestab kuni 20.04.2025.
Mine küsimusi lahendama: LINK
Müüdist huntide käitumise tõlgendamisel - kes toitub esimesena?
Ilmselt on teist paljud kuulnud levinud müüti, et hundikarjas sööb “alfa” alati esimesena.
Konnad teel(t)
Oli kord konnake…
Talgud „Konnad teel(t)“ kestavad kuni 30. aprillini
Lõotalv seiskas kahepaiksete liikumise, aga ilmad muutuvad järgmisel nädalal uuesti soojemaks ja päev pikeneb ning soojendav päike utsitab loodust tagant, käes on ärkamise aeg!
Ärkamas on ka konnad, kes asuvad talvekodust kudemisalade poole teele mööda oma ürgseid rändeteid. Paraku ristuvad need inimeste liikumisradadega, kus igal aastal hukkub autorataste all loendamatu arv kahepaikseid.
Kaljukotkaste pesakaamera
Emaslind Helju pesal
Lõokesetalv
Hommik must-toonekure pesas
Harvad on need aastad, kui aprillikuus jääb lõokesetalv tulemata ja mõnel aastal on lumi maas püsinud nädala või isegi kauem.
Selliste ilmadega vaikib linnulaul ja katkeb linnuränne. Keeruliseks läheb olukord nii saabunud kui läbirändel olevatele värvulistele, sest nende kiire ainevahetus nõuab ellujäämiseks kergelt leitavat toitu, aga samuti varjekohti, et sulestik vastu ööd kuivana hoida ja mitte külmuda.
Harilikud kopsurohud alustavad õitsemist
Harilik kopsurohi
Lepiklillede õitsemise aeg
Lepiklilled
Harilik lepiklill Chrysosplenium alternifolium
Lepiklilled õitsevad seltsingutena, kus näeme palju kollaseid õisi. Valgusrikastes veel raagus puude all kasvavad kivirikulased, kes on enamalt jaolt mitmeaastased taimed.
Massiline konnade kevadränne käib üle Eesti
Konnad kevadiselt liikvel
Kevadiselt soe ilm tegi väga kiire alguse kahepaiksete kevadrändele terves Eestis. Kui eelmise nädala lõpus öised temperatuurid plussi läksid, startisid konnad kohe sigimispaikade poole. Eestimaa Looduse Fondi ja kohalike tublide vabatahtlike eestvedamisel korraldatakse olulisemates konnarände piirkondades kahepaiksete abistamise talguid. Algatuse eesmärk on tihedama liiklusega teedel hukkuvate kahepaiksete ohutult üle tee toimetamine.
Linnurohkeim linn on tänavu Tallinn
Märtsi viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval vaatles saabuvaid rändlinde 88 inimest 24 linnas. Kõige linnurikkamaks linnaks osutus tänavu Tallinn täpselt saja liigiga.
Pühapäeval vaatles 88 inimest 24 Eestimaa linnas kokku 133 linnuliiki. Tänu varasele kevadele said seekordsed liiginimekirjad väga pikad ja nii mõneski linnas kohtasid vaatlejad rohkem liike kui varasematel aastatel.
Nähti kahe peaga ilvest
Oonurmel nähti kahe peaga ilvest. Ühe suuga loom laulis ja teisega vilistas vaikset viisikest
13. NÄDAL 24.3.2025 – 30.3.2025. Jõgeval ja selle ümbruses
Üksikud haavad alustasid õitsemist
Näsiniined õitsevad
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Enne puude lehtimist õitsevad segametsade alusrindes väheharunenud ja madalad põõsad, vahel mõni üksik oks. Alusmetsa elanik peab võitlema valguse eest ja õitsemisega tuleb kiirustada enne kui puud lehte lähevad.