Looduskalender

Rohetiigri teekaart metsas õiget teed ei näita

Kurepoegadele on ilmad külmad ja kõledad, aga ega noored linnud teavad, et vaid mõned päevad on olnud väljakannatamatult palavad

Harilik pärn      Tilia cordata

Meie omamaiste puuliikide viimaseks õitsejaks on harilik pärn.

Looduslikult kasvavale harilikule pärnale lisaks kasutatakse linnahaljastuses umbes kümmekonda võõrliiki. Neil kõigil on ümarad või laimunajad liitlehed, enam-vähem südaja kujuga ja saagja servaga. Istutatud võõrliikidest linnapärnad juba õitsevad. 

Rukkililled

Nädal oli muutliku ilmastikuga ja tuuline. Suurimaks maksimaalseks tuule kiiruseks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas reedel 17,9 m/s. Tuule kiirus ulatus iiliti üle 12 m/s neljal päeval. 

Nurmnelgid

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema looduse märkamise videovõistlusel. See on võimalus innustada ennast, sõpru ja lähedasi viibima rohkem looduses, pöörates tähelepanu oma looduslikule elukeskkonnale ja jäädvustades nähtut lühivideotena. 

Võistlus kestab kuni 30. septembrini 2025 ja arvestust peetakse kahes vanuseklassis: kuni 16-aastased noored (kaasa arvatud) ja vanemad osalejad.

Nurmkana ehk põldpüü         Perdix perdix

Lehetäilised          Aphidoidea

Meie loodusest ja aedadest on leitud umbes sada viitkümmet liigi lehetäisid. Suur arv, aga arvatavalt elutseb neid siin kuni veerand tuhat erinevat liiki.

Lehetäidest mustav taim

Laanepüü            Tetrastes bonasia

Laanepüüde elualadeks on päris erinevad metsatüübid, aga eelistatakse niiskeid segametsi, kus alusmetsas tihedam kuusekasv. 

Tänavu sündinud hundipõnnid on praeguseks umbkaudu 8–9 nädala vanused. 5–9 nädala vanuses on hundikutsikatel emapiimast võõrandumise periood. 

Rohukonn       Rana temporaria

Tänavusel kevadel aitasime aprillis ja mai alul konni üle maantee, ilmad olid väga vahelduvad, kohati külmad ning ränne kudeveekogudele venis.

Admiral palderjaniõisikul

Admiral        Vanessa atalanta

Varjulisel angervaksa kasvukohal taimed alles alustavad õitsemisega

Valgejänes

Valgejäneseid kutsutakse ka metsajänesteks. Pikkjalad liiguvad ringi pigem metsades või soomaastikul ja elupaigana peavad sobivaks ka kuuse alusmetsa ja seda ka segametsades. 

Halljänes ehk põllujänes liigub meelsasti avamaastikel, toitudes nii põldudel, heinamaadel või metsaveertel, aga suuremates metsades halljäneseid me ei kohta. 

Eile kotkapoeg juba seisis omil jalul

Aasta linnu näitus 

Hiiumaal Orjaku linnuvaatlustornis saab kuni juuli lõpuni külastada aasta lindu kormorani tutvustavat rändnäitust. Reedel, 4. juulil kell 18.00 toimub ka loodusõhtu, kus kormoranist räägib loodusfotograaf Tiit Leito.

Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud näitus keskendub tänavuseks aasta linnuks valitud kormorani rollile ökosüsteemis: milline on liigi mõju elupaikadele, aineringele, toiduahelale ja kalastikule.

Väike vesiroos         Nymphaea candida

Valge vesiroos         Nymphaea alba

Südasuvisel ajal on meie siseveekogudel saabumas kaunite vesirooside õitseaeg.

Põder          Alces alces

Uibulehe kasvukoht

Harilik jõevähk

Linnupesa

Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet.