Uudisvoogude koguja

Värbkakk          Glaucidium passerinum

Meie looduses on värbkakud üpris levinud aga vähearvukad. Võiks öelda, et pigem vääriselupaikades tegutsevad pisikesed kakulised, kelle arvukust hinnatakse umbes tuhatkonnale pesitsevale paarile.

Möödunud aasta 3.detsembril toimus Berni konventsiooni alalise komitee hääletus, mille käigus otsustati leevendada hundi kaitsestaatust ja viia ta “rangelt kaitstud” liikide seast “kaitstud” liikide sekka. Kaitsestaatuse lõdvendamise poolt hääletasid kõik Euroopa Liidu riigid, lisaks Andorra, Armeenia, Gruusia, Island, Norra, Makedoonia, Moldova, Lichtenstein, Serbia, Šveits ja Ukraina. Otsus jõustus 7. märtsil ja see puudutab kõiki Berni konventsiooni osapooli, sealhulgas Euroopa Liitu.

Isaslind Kalju saabub pesale, et emaslind saaks ennas lendamas liigutada

Aluoja joastiku leiate Toila lähedalt Ida-Virumaalt. Enne kui Aluoja suubub Pühajõkke. Vaatamist väärivad viis suuremat astangut üle mille vesi kohinaga langeb. Astangute kõrgus jääb alates poolest meetrist kuni täismehe pikkuseni. Kena koht ja vahva vaatepilt.

Saarma istumise kivi Aluojal

Lepiku servas tärkavad taimede lehed

Päeval jäi pesa tühjaks, aga emaslind Helju saabus õhtul pesale

Emaskotkas Helju sööb purunenud muna

Karujäljed pööripäeva järgsel sulaval lumel

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Kalendaarne kevad sai alguse täna kell 11.01 ja pööripäevaga saabus võrdpäevsuse ehk nii tänane öö kui päev jäävad kaheteist tunni pikkusteks. Aga juba homsest tundkem rõõmu veidi pikenenud päevast.

Looduses märkame vaikselt toimuvaid muutuseid kevade suunas. Linnuränne saab hoogu juurde.

Iga järgnev päev muudab tasapisi looduse nägu ja seda arengut on põnev jälgida ja kaasa elada.

Kaunist kevade algust looduskalendri sõpradele!

Kuklaste pesa

Metsakuklased    Formica sp

Hall lepp õitsemas

Hall lepp ehk valge lepp      Alnus incana

Nina küla jääkuhilad täna hommikul

Peipsi järve läänekaldal Nina külas on rüsijää kuhjumine tavaline ja pea iga aasta kevadeti, sest tingimused selleks on päris soodsad. Mõnel aastal on rüsijää kuhjatised olnud isegi kümnest meetrist kõrgemad.

Jääkuhjatised tekkisid tosina tunniga möödunud reedel 14. märtsil ja tänaseks oli pilt selline.

Aga Alutagusel annab lumel veel jäljeraamatut lugeda

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajate ränne on märgatav, tegutsetakse nii rannaniitudel kui jõeluhtadel. Kuid põldudelt otsitakse sulanud veelompide ümbrusest toidupoolist sealt, kus maapind sulanud ja seega suurem lootus selgrootuid söögiks leida.

Kaljukotkapaar, emaslind Helju ja isaslind Kalju soovivad oma pesasse ka teist muna

Hallvaresed muutusid arvukateks külalisteks

Talilinnukaamera ülekanne toimus Tallinna loomaaiast ja saime ülevaate talilindudest linnaoludes. Värvuliste arvukus osutus oodatust suuremaks nagu märtsis ka hallvareste arvukus.

Täname värvuliste kaamera jälgijaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, kes jäädvustasid külalisi.

Balsnack hoolitses, et linnud oleksid söönud:

Mark Pusta käib kolme kevadega läbi üheksakümmend metsisemängu, et need kaitse alla viia. Temast sünnib sedasi Metsisemeister ning samuti elavad tema sees seitse inimprofessiooni, kes igaüks hea või halvaga metsisemängu mõjutavad.

Need seitse professiooni tulevad filmis ka esitlusele ja need on järgmised: Metsamees; Looduspiltnik; Ornitoloog; Looduskaitseametnik; Jahimees/Salakütt/Jahiturist; Juhuslik sattuja ehk juhukülaline; Loodusturist ja tema giid.

Loodusemees, keskkonnaekspert, kuid eelkõige ikkagi inimene, Tiit Leito on ilmselt üks parimaid väikesaarte ja laidude tundjaid Eestis. Loodus kui looja. Inimene kui vaatleja. Räägime pikemalt Hiiumaa külje all olevast Saarnaki laiu elust 70-ndatel aastatel kui seal käis suviti tööd tegemas kirev seltskond loomeinimesi. Loeti keelatud kirjandust ja tehti palju tööd. Otsiti elu mõtet. Tiit kõneleb ka piltidest ja tekstidest - eks need ole kõik erinevad meediumid maailmaga suhtlemisel.

Muusika: Bo Hannson

Ööülikool tänab:  Hiiumaa kirjandusfestival ja Tiina Maiberg

Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
Toimetaja: Jaan Tootsen

See, mida meile vanemate, vanavanemate - eelnevate põlvkondade poolt on sisse harjutatud, või mis on meis salvestunud puha teadvustamata, on inimesiti küllap erinev, aga ühe rahva kultuuriruumis võib ühisosa olla üllatavalt suur. Mõtlekski kõva häälega, mis on need me igapäevaelu kombed, reeglid ja tabud, mida järgime. Või enam ei järgi.

Kuidas meie tavad ja kombed erinevad või sarnanevad elades maal või linnas?
Kas üldse ja mil viisil eelnevatelt põlvedelt päritud oskused, teadmised või tavad aitavad meid tänasel päeval?

Ööülikool tänab koostöö eest Viljandi pärimusmuusika festivali.

Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
Toimetaja: Jaan Tootsen

Emaslind Helju munes esimese muna pesasse 17. märtsil