Uudisvoogude koguja

Pildistas ERR

“Puudega linn” on äsja avatud näitus kus saame tutvuda nii argise, kui üllatava linnaloodusega andes ülevaate äärmiselt avarast looduse suhtevõrgustikust ja nende omavahelistest sidemetest, mille üheks osaliseks on muidugi linnaelanik ise. Ehk tutvustatakse meie linnalooduse veerand tuhandet erinevat liiki: linde, imetajaid, taimi, seeni, putukaid… Näitus mida peaks võimalusel kindlasti külastama.

Laialehine hundinui

Esmaspäevast kolmapäevani püsis keskmine õhutemperatuur kümnest kraadist kõrgemana ja päevased temperatuurid küündisid õhus 16…17 kraadini.

Teisipäeval ja kolmapäeval arvutati tänu väga soojadele öödele ööpäeva keskmisteks õhutemperatuurideks vastavalt 13,1 °C ja 12,9 °C, mis ületasid normi (keskmine 1991-2020) peaaegu viie kraadi võrra.

Neljapäevast alates muutusid ilmad külmemaks. Neljapäeval tõusis veel maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil 12,3 kraadini, aga pühapäeval ainult 5,3 kraadini.

Pikktiib-kimalane. Liigi üheks määramistunnuseks on pikad kergelt tumenenud tiivad, mida sellelt fotol on aimata Foto: Villu Soon

Eesti kimalaste liiginimekirjas on nüüd uus liik pikktiib-kimalane (Bombus sporadicus). Liigi on püüdnud ja määranud Tartu ülikooli loodusmuuseumi teadur Villu Soon. Pikktiib-kimalane on varem juba korra meie kimalaste liiginimekirjas olnud. Kui Eesti kimalasi hakati kaitse alla võtma, arvasid entomoloogid, et liik elab meil ja nii sattus see III kaitsekategooriasse. Paraku selgus hiljem, et kõik tõenduseksemplari olid valesti määratud ja miski ei viidanud sellele, et keegi üldse on kunagi Eestis pikk-tiib-kimalast kohanud. Nii tuli liik nimestikust välja arvata.

Pikktiib-kimalasel pole väga kitsast elupaigaeelistust. Tänavusuvine leid pärineb Lahemaa rahvuspargist, teeservast põldude vahel Foto: Villu Soon

Pikktiib-kimalane on taigaliik, kuid ta ei ela tihedas metsas, vaid eelistab sobivas kliimavöötmes pigem avatud elupaiku ja elab ka kultuurmaastikel nagu niitudel, raiesmikel ja aedades. Liik on arvukas Skandinaavias, Kesk-Soomes ja sealt ida-suunas. Soome lõunaosast on pikktiib-kimalast leitud harva.

Liigi üks määramistunnus on pikad kergelt tumenenud tiivad. Ülaloleval pildil on need ka näha, kuid Villu Soone sõnul vajab tunnuse märkamine kogenud silma. Värvuselt on pikktiib-kimalase rindmik eest ja tagant kollane, tagakeha esimesed kaks lüli kollased ja tagakeha tipp valge. Värvuse järgi võiks teda segi ajada aedkimalasega, aga pikktiival ei ole aedkimalasele iseloomulikku pikka nägu ega pikki suiseid.

Tartu ülikooli loodusmuuseum / Loodusajakiri

 

Mustlagle      Branta bernicla

 

Nädalavahetuse tormised ilmad sundisid suuri rändel olevaid veelinde otsima tuulealuseid lahtesid peatuspaikadeks. Juba septembris keskpaiku sai mustlaglede läbirände alguse, aga läbiränne kestab veel novembrikuus.

 

Valgepõsk-lagle         Branta leucopsis

 

Pilt hundimaskides lastest on tehtud koolis, kus saksa hundisõber Helge Neukirch käis hallivatimehest kõnelemas.
Erakogu
 

Oktoobrikuu tugevad tormid on meil tavapärased iga mõne aasta möödudes. Tugevamate tuultega puhanguti üle 30 m/s toimusid viimasel kümnendil 2010, 2013, 2019, 2022. aastatel.

Eile alanud torm muutus rajuks ja kestab kogu pühapäeva. Tuulepuhangud, mis üle kogu Eesti puid murravad, on üle 30 m/s. Palju on elektrikatkestusi ja tööd päästeametil murdunud puude koristamisega teedelt (väljasõite on päästeametil olnud juba üle pooleteise tuhande eilsest alates).

1. oktoobril algas traditsiooniline ühisjahihooaeg sõralistele. Peamiselt jahitakse põtru, punahirvi, metskitsi ja metssigu. Samuti võib 1. oktoobrist kasutada jahtidel jahikoeri. Jahihooaeg kestab põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.

Eesti lindude nimestikus kasutatakse alates 1. jaanuarist 2022. aastast IOC lindude süstemaatikat, millega seoses on toimunud väga palju muudatusi ja küsimusi tekib vaatlejatel tänaseni. Muudetud nimestikku saata vaadata EOÜ kodulehel: LINK

Täna vaatleme rändel olevaid hanesid.

 

Ajakirja Horisont oktoobri-novembri numbrist saab lugeda, kuidas suitsuses rehielamus elamine mõjutas eestlaste silmade tervist ning miks taimedel on kasulik olla isekas. Samuti saab teada, mis asjad on vesiikulid ning kuidas nende abil loodetakse parandada kunstliku viljastamise edukust. Veel saab lugeda Sassaniidide riigi õitsengust ja hävingust. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/161977

6.10. õhtul tugevneb lõuna- ja kagutuul, saartel edelatuul 12-18, puhanguti 21, rannikul 25 m/s. Vihmasadu on intensiivne ja on äikeseoht.

7.10 pärast keskööd pöördub Loode-Eestis tuul läände ja loodesse ja saartel ning rannikul jätkub tuule tugevnemine. Vihmasadu võib olla intensiivne ja on äikeseoht.

7.10 päeval pöördub tuul kõikjal loodesse ja on tormine. Tuulepuhangud võivad olla sisemaal kuni 23 m/s ja rannikul kuni 30 m/s.

Tormituul ja tugev vihmasadu koos äikesega põhjustavad puude murdumist.

Möödunud nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch märkasid linnuvaatlejad kokku 108 200 lindu, kõige arvukamalt jäi silma sookurgi.

Rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 30. septembril ja 1. oktoobril vaatles, loendas ja määras 68 vaatlejat üle Eesti kokku 108 200 lindu 151 liigist.

Kõige rohkem jäi vaatlejatele silma sookurgi – 15 295 isendit.

Päevapikkust jääb koos sügisega üha vähemaks ja nii hommiku kui õhtuhämarad sobivad metsloomadele liikumiseks, sest päevane aeg kulub puhkamisele.

Metsades kestab veel marja- ja seeneaeg ning rahvast liigub päris palju ka metsateedel. Loomad on muutnud liikvamaks ka oktoobris alanud ajujaht, mis kestab veebruarikuu lõpuni. Nädalavahetusete ajal kohtame metsasemate piirkondade maanteedel liikudes oranžides vestides jahimehi. Pruunkarud on liiikuma aetud ja innaaeg kestab nii põtradel kui hirvedel. Muidugi muudab see loomad liikuvamateks.

 

Suur mudatigu ehk mudakukk        Lymnaea stagnalis

 

Tegu on meie ühe tavalisema veekogudes elutseva teoliigiga, keda võib kohata nii meie järvedest kui aeglase vooluga veekogudest. Mudakuked kuuluvad mudatigulaste sugukonda, kes on kopsteod.

Täiskasvanud soku jäänused

 

Euroopa metskits ehk kaber        Capreolus capreolus  

 

Metskitsede tänavuse aasta alguse arvukuseks hinnati vaid veidi üle saja tuhande isendi, st enne tänavust poegimist.

 

Lakkvaabik ehk läikvaabik        Ganoderma lucidum

 

Mõõduvõtt kevadisel Eesti maateaduste olümpiaadil Allikas: Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut

Eesti viieliikmeline meeskond tõi rahvusvaheliselt maateaduste võistluselt tänavu koju 4 medalit ja 3 äramärkimist, seda nii individuaalselt kui ka meeskondlikult. Virtuaalsel maateaduste olümpiaadil osales kokku üle 200 õpilase 32 riigist.

Žürii esimees, Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Alvar Soesoo ütles, et tänavu viiendat korda toimunud rahvusvahelise olümpiaadi tase oli ühtlaselt kõrge.  “Kõik ülesanded olid kõrgel tasemel ja väljakutseid esitavad. Viimaste aastate osalemise kogemus on näidanud, et teoreetilised netipõhised testid ei too tingimata välja õpilaste tegelikke teadmisi ja eriti praktilisi oskusi, ent tulemused lubavad kinnitada, et Eesti koolinoored on maateadustes jätkuvalt maailma eliidi hulgas,” rääkis Soesoo.

Põhivõistluseks oli virtuaalselt lahendatav individuaalne andmekaeve ülesanne (Data Mining Test), millest võttis osa ühtekokku 32 riiki. “Test keskendus tänavu kogu maailmas aktuaalsele kliimale ja keskkonnamuutustele. Küsimusi oli palju ja nad olid üpris keerulised, nii mõnigi oleks paras pähkel pureda isegi kogenud teadlasele,” kommenteeris see aasta Hiina korraldatud ja hinnatud põhivõistlust Soesoo.  

Raskusastet arvestades saavutasid Eesti õpilased märkimisväärse tulemuse. Hõbemedali pälvis Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist, pronksmedali teenisid välja Katarina Jaska ja Andre Viitamees Tallinna reaalkoolist ning Leo-Martin Pala Põlva gümnaasiumist. Lisaks tõsteti esile Rasmus Ründva (Gustav Adolfi gümnaasiumist) hea sooritus.

Olümpiaadil toimus lisaks individuaalsetele mõõduvõttudele ka rahvusvaheline meeskondlik võistlus “Earth System Project”, millest võttis osa kokku 27 viie- kuni seitsmeliikmelist tiimi.

Eestlase sooritus oli ka siin eeskujulik. Osa võtnud Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist ja Rasmus Ründva Gustav Adolfi gümnaasiumist saavutasid oma meeskondadega võistluse hindamisskaalal “väga hea”, mis medalite süsteemis tähendab hõbedat.  

Eestit esindasid Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist (hõbe, esiletõstmine), Katarina Jaska Tallinna reaalkoolist (pronks), Andre Viitamees Tallinna reaalkoolist (pronks), Leo-Martin Pala Põlva gümnaasiumist ( pronks) ja Rasmus Ründva Gustav Adolfi gümnaasiumist (kaks esiletõstmist). Kõik noored olid varem edukalt osalenud Eesti maateaduste olümpiaadil.

Eesti võistlejaid valmistas ette ja juhendas Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Alvar Soesoo ja korralduslikes küsimustes oli toeks vanemteadur Leeli Amon.

Eesti maateaduste olümpiaadi korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli olümpiaadikool ja geoloogia instituut. TalTechi geoloogia instituut kuulub Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonda, ühendab loodusteadused ja inseneriõppe ning koolitab mäetööstuse spetsialiste. Samuti uurivad instituudi teadlased, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende kaevandamiseks.

Kutsume loodushuvilisi 2.-4. klassi lapsi botaanikaaeda taimetarkusi koguma. Esimene kokkusaamine on 4. oktoobril kell 16.00.

Botaanikaaias on tore jälgida kodumaist loodust, avastada  eksootiliste taimede maailma ning  teha tutvust aedade ja parkide asukatega. Loodus pakub võimalusi mängimiseks ja meisterdamiseks.

Sügisel õpime botaanikaaia õpperadadel tundma Eesti looduslikke taimi. Meelteaias tutvume põnevate toidu- ja ravimtaimedega ning pargis sügisvärvides puude ja põõsastega.

Meelerahu raja üheks punktiks on Raekoja plats

Eesti Loodusmuuseum kutsub avastama huvitavaid Tallinna paiku ja sukelduma linnaloodusesse Meelerahu rajal. 15 punktist koosnev Meelerahu rada on osa Eesti Loodusmuuseumi 6. oktoobril avatavast linnaloodusele pühendatud näitusest „Puudega linn“.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud pilte saab võistlusele esitada kuni 31. oktoobrini.

Saabunud töid hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–18-aastased ja vanemad kui 19-aastased. Avalikul hääletusel valitakse ka rahva lemmik.