Uudisvoogude koguja

Harilik pohl       Vaccinum vitis-idaea

Rootsi kukits        Cornus suecica

Paljud taimed kasvavad Eestis oma levila põhjapiiril, kuid arktiline rootsi kukits kasvab hoopis levila lõunapiiril.

Täpik-maaherilane

Täpik-maaherilane       Vespula germanica 

Täpikhuik        Porzana porzana

Harilik lodjapuu      Viburnum opulus

Lodjapuu põõsalt ei ole mõistlik juba punetavaid ja läikivaid marju suhu pista ja lisaks on nad veel halva maitse ja ebameeldiva lõhnaga.

Mida sügise poole seda enam köidavad tähelepanu vilju kandvad puud ja põõsad, aga lodjapuu on nende seas tõeline kaunitar.

Toomingatel on esimesed lehed värvunud

Nädal algas jaheda ja sajuse ilmaga. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 18,2 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 14,2 °C. Ööpäeva sajusummaks kogunes nädala esimesel päeval 10,5 mm.

Teisipäevaks juba ilm soojenes ja järgneva nädala kestel kõikusid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid 16,7….19,3 °C piires. Neljal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil üle 24 °C.

Harilik tuhkpuu

Harilik tuhkpuu         Cotoneaster scandinavicus

Perekond sirelased      Syrphidae

Mimikri on kohastumus, kus sirelaste puhul võivad ohutud putukad oma välimuselt ja hoiatusvärvuselt sarnaneda inimest salvata võivate herilastega.

Salu-siumari        Actaea spicata

Karu ehk pruunkaru        Ursus arctos

Nii juhtub ja märkad, kui liigud mööda maanteel vaikselt jalgrattaga. Karud tõusevad püsti, et aru saada, mille või kellega tegu ja panevad plehku ja veel enne lõplikku lahkumist korra veel kontrollivad…

Polaarhundikari jahiretkel. Polaarhunt ehk Canis lupus arctos on hallhundi üks alamliike. Värvuselt valge, et sobituda hästi oma elukeskkonnaga.

Rohetäpik          Argynnis paphia

Rohetäpikute valmikute nägemine on augusti keskel lõppemas, aga tänavu võime neid ilusate suvelõpu ilmadega veel nädala jagu märgata. Marjulised ja seenelised tunnevad seda metsaliiki hästi, sest rohetäpikuite valmikuid kohtame nii metsateedel kui -sihtidel ja -lagendikel.

Vääna mõis

Käesoleval aastal  tähistame Eesti looduse päeva juba seitsmendat korda. Esmakordselt tähistasime seda päeva Eesti Vabariigi juubelinädala raames 2018. aastal Vargamäel, Järvamaal.

Eesti looduse päeva eesmärk on meie loodusseltside, -ühingute, –muuseumide ning -organisatsioonide abil aidata kõigil Eesti loodust paremini tundma õppida, väärtustada ja hoida.

Päeva tunnuslause on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.

Iseloomulikku öisele linnale

Tekst: RIHO PARAMONOV

Jugapuu viljad

Harilik jugapuu        Taxus baccata

Rekord nr. 775     Rände pikkused – kanakull

Harilik maavits         Solanum dulcamara

Harilikul maavitsal on mürgine kogu taim, kuid juba vähese hulga marjade söömine kutsub esile okserefleksi ja nii on ebatõenäoline, et lapsed saaksid manustada surmava doosi (teadlaste uuringutest ilmneb, et taim sisaldab glükoalkaloid solaniini ja et väikelapse võib tappa kümne vilja söömine). Seega hariliku maavitsaga peab olema ettevaatlik.

Millist rajakaamerat valida – selles on küsimus… Kui sind huvitab vaid see, kus ja millal loomad liiguvad, siis võid järgnevad juhised südamerahus lugemata jätta – õigem on minna kaupmehe juurde, rääkida mure ära ning tulla rõõmsal meelel tagasi, sobilik rajakaamera kaenlas. Siin kirjapandu on mõeldud kõigile neile, kes hindavad kõrgelt videote ja piltide kvaliteeti ning kes on valmis hea asja nimel rohkem vaeva nägema.

Kas kallim rajakaamera on parem?

Resolutsioon – kas rohkem megapiksleid on parem?

Kas üks sensor võib olla kvaliteetsem kui teine?

Tartu loodusmajas 17.-18. augustil toimuval väikese elurikkuse nädalalõpul saavad enneolematu tähelepanu osaliseks vähemärgatavad, ent looduses mitmesuguseid olulisi rolle täitvad organismid: samblad, samblikud ja putukad. Päevakavas on sammalde ja samblike retk spetsialistidega, putukaretk, temaatilised töötoad, putukate ööpüük ja kaks pereüritust. Loodusmajas saab vaadata sammalde ja samblike näitust ning läbida temaatilist avastusrada.

Vaata nädalalõpu kava loodusmaja kodulehelt.

Harilik kikkapuu       Euonymus europaeus

Hariliku kikkapuu viljad on äärmiselt mürgised nagu ka põõsa lehed.

Haljastuses on kikkapuud ilupõõsana istutatud üle Eesti ja seda nii hekkidena, kui üksikute põõsatena, aga nad kasvavad meil ka looduslikult Lõuna-Eestis, arvukamalt Koiva jõe lammil.