Uudisvoogude koguja
Eri rahvaste uurimine aitas avastada uusi depressiooniga seotud geene
Eesti teadlaste osalusel ja geenivaramu andmete abil valminud ülemaailmses uuringus tuvastati uusi pärilikke riskitegureid, mis lubavad ennustada depressiooniriski ja aidata haigust ennetada ning ravida.
Rahvusvaheline uurimisrühm, mida juhtisid Edinburghi ülikool ja Londoni King’s College’i teadlased, analüüsis rohkem 29 riigist pärit inimeste andmeid. Kokku leiti ligi 300 uut geneetilist seost depressiooni esinemisega. Kokku tuvastati 700 depressiooniga seotud geneetilist variatsiooni, millest ligikaudu poolt ei ole varem haiguse väljakujunemisega seostatud.
Eesti oli sellisesse uuringusse kaasatud esimest korda. Kokku analüüsiti150 000 Eesti geenidoonori geeni- ja terviseandmeid. Kogu uuring hõlmas ligi viie miljoni inimese andmeid.
Uuringu teeb eriliseks see, et kui seni on depressiooni pärilikkuse uurijad keskendud peamiselt Euroopa päritoluga inimestele, siis seekord oli osa andmeid pärit Aafrikast ja Aasiast ja sada uut pärilikku seost avastati just tänu sellele. Varasemate uuringute põhjal välja töötatud Euroopa-kesksed ravimeetodid ei pruugi olla teiste rahvuste jaoks alati tõhusad ja see suurendab tervisealast ebavõrdsust üleilmastuvas maailmas. Värskete tulemuste abil saab arendada personaalmeditsiini, mis on abiks igale inimesele sõltumata tema rahvusest.
Igal inimesel esineb mingil määral depressiooniriski suurendavaid geenivariante. Siiski on igal üksikul geenivariandil depressiooni üldisele tekkeriskile väga väike mõju. Kui aga neid üksikvariante on palju, võivad need üheskoos depressiooniriski märgatavalt võimendada. Inimestel, kellel on depressiooni pärilike riskivariantide arv suurim, on viis korda tõenäolisem võimalus depressiooni tekkeks.
Uuringu tulemusel jõuti veel järeldusele, et leidub ravimeid, mida saaks lisaks nende praegusele otstarbele kasutada ka depressiooniraviks. Nende tulemuste põhjal saab kavandada lisauuringuid laiendamaks depressiooni ravivõimalusi.
Kuigi nii suures kogu genoomi hõlmavas uuringus ei ole Eestist pärit andmeid varem kasutatud on eri geenivariante uurides ka varem tuvastatud neid, mis teatud haiguste tekkeriski kas suurendavad või vähendavad. Näiteks on varasemad geenivaramu andmed näidanud, et 11–13 protsenti Eesti inimesi kannavad geenivarianti, mis muudab nad laialt levinud HI-viiruse tüve suhtes immuunseks või raskendab nende viirusega nakatumist. Huviline saab uuringut lugeda teadusajakirjast Cell.
Horisont /Tartu ülikooli genoomika instituut
Sõrgadega robot sumpab edukalt lumes
Eesti terioloogia selts on kuulutanud tänavuse aasta loomaks põdra. Toreda kokkusattumusena on Tallinna tehnikaülikooli biorobootikakeskuse teadlased avaldanud uurimuse robotjalgadest, mille loomisel on olnud eeskujuks põder ja teised sõralised. Ajakirjas Bioinspiration & Biomimetics avaldatud artikli põhjal saavad sedalaadi sõrgadega robotid hakkama nii kohevas lumes kui ka mudasel pinnal, mis tavaliselt käib masinloomadele üle jõu.
Loodusest inspireeritud roboteid on väga mitmesuguseid. Tallinna tehnikaülikoolis on välja töötatud robotkalad ja nelja uimega allveerobot U-CAT, mille eeskuju on merikilpkonnad. NASA loodab koos USA Carnegie Melloni ülikooliga loodud maolaadset robotit EELS (Exobiology Extant Life Surveyor) kasutada, otsimaks elu märke teistelt taevakehadelt. Internetis on menukad Boston Dynamicsi robotkoerad, keda katsetatakse näiteks politseinike abilistena.
Loomade eeskujul loodud robotid suudavad üha paremini liikuda, kuid jäävad hätta näiteks märgades ja soistes paikades, mida eelistab meie suurim imetaja põder. Põdra ja veiste lõhestunud sõrgade eeskujul on Simon Godon Tallinna tehnikaülikoolist töötanud välja silikoonist „sõrad“ ehk väikesed sussid, mis on eriti tõhusad mudasel pinnal. Katsetes selgus, et robotkoerale Go1 jalga pandud „sõrad“ takistasid vajumist ja aitasid robotil energiat kokku hoida.
Põdra-aastal on paslik küsida, miks on meie suurima imetaja sõrad niivõrd head, et annavad tehnikateadlastele inspiratsiooni.
Selgitab zooloog Jüri Tõnisson:
Põdral on täielikult välja arenenud vaid kolmas ja neljas varvas, nende varvaste viimast lüli ehk sõraluud katab sarvestunud sõratohl, mis jätab 12–16 cm pikkuse jälje. Pehmel pinnasel suurendavad toetuspinda taandarenenud tagasõrad, teine ja viies varvas.
Põdra(pulli) sõra pikkus on kuni 16 cm. Põder toetub ainult kolmanda ja neljanda varba otsi katvatele sõratohludele. Eesmised sõrad on suuremad. Sõrgatsid ehk teine ja viies varvas ei ulatu üldse maha, kuid suurendavad pehmel pinnasel toetuspinda. Huvitaval kombel on põdrapulli sõrad ümarama kujuga kui põdralehma omad. Miks pulli ja lehma sõrad erinevad, sellele ei ole ühest vastust pole.
Sõrg on looduse originaalne lahendus. Sõrg on parem kui kabi, mis ei veni. Samas võtavad sõrad vähe ruumi, eriti vigastusohule mõeldes.
Horisont / Tallinna tehnikaülikool
Dinosauruste kadumises ei saa süüdistada väävlit
Umbes 66 miljonit aastat tagasi Mehhikosse Yucatáni poolsaarele Chicxulubi langenud hiiglaslik asteroid tekitas suure kraatri. Kokkupõrke järel kujunenud looduskatastroof viis tõenäoliselt kliima jahenemise ja hiidsisalike väljasuremiseni. Pikka aega on jahenemise süüdlaseks peetud kokkupõrkel õhku paiskunud väävlit. Ajakirjas Nature Communications ilmunud värske uuringu põhjal võib väävli roll olla üle hinnatud.
Maa elustik muutus Chicxulubi katastroofis oluliselt ja välja surra võis kuni kolmveerand kõikidest liikidest. Õhku paiskunud väävliühendid, tolm ja metsapõlengul tekkinud tahm jäid atmosfääri aastateks püsima ja takistasid päikesekiirguse jõudmist Maale. Kliima muutus jahedamaks ja fotosüntees oli takistatud. Kui suur osakaal oli kliima jahenemisel tolmul ja asteroidi kokkupõrkel kivimitest eraldunud väävlil, selle üle on teadlased eri meelt. Kümneid miljoneid aastaid tagasi toimunud katastroofi rekonstrueerimiseks kasutavais mudeleis on palju ebakindlat: näiteks kui palju oli kokkupõrkekohas väävlirikkaid kivimeid, kui suur täpselt oli asteroid, millise kiirusega see liikus ja millise nurga alt see atmosfääri sisenes.
Rootsi Luleå tehnikaülikooli teadlane Katarina Rodiouchkina uuris koos oma kaastöölistega Chicxulubi kraatri piirkonnast võetud uusi kivimiproove ja mujalt maailmast pärit sama vanusega kivimiproove ning võrdles nende koostist. See lubas esmakordselt anda empiirilise hinnangu Chicxulubi asteroidi tõttu atmosfääri paiskunud väävli koguse kohta.
Mudeli põhjal võis väävlikogus olla umbes viis korda väiksem, kui seda on näidanud senised mudelid. Nii oli ka kokkupõrke järel tekkinud „talv“ leebem ja soojem ning taimestik taastus kiiremini. Samuti on üks hiljutine Belgia ülikoolide uuring viidanud sellele, et kõige tähtsamat rolli kokkupõrke järgsel jahenemisel võis mängida hoopis ülipeen tolm.
PhysOrg/Horisont
Mulluse Enigma 6. vooru võitja on Aivar Kauge
Kuuenda vooru puhul oli ülesandesse ära peidetud nn pitsateoreem ja üks selle järeldus. Kuldar Traks jõudis õige algoritmi ja vastuseni, Aivar Kauge ja Kalle Kulbok suutsid aga esitada ka tarvilikul määral detailsed ning ära põhjendatud lahenduskäigud. Elegantseimaks tuleb seekord pidada Aivar Kauge lahendust, kuna ta kasutas veidi lihtsamat matemaatilist aparatuuri: telgsümmeetriat, lüket ja pööret. Seepärast saab tema ka vooruauhinna.
Peale selle pitsateoreemi on olemas ka teine, lihtsam ja lõbusam „pizzateoreem“. See kõlab nii: „Kui pizza raadius on z ja paksus on a, siis on pizza ruumala Pi z z a.“
Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“, aastaraamatu „Lehed ja tähed“ või loodushäälte CD-plaadi. Sarjas ilmunud raamatutega ja CD-plaatidega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.
Enigma 6. vooru lahendusedTalvine ujutus metsaservas
Lääne-Virumaa, Vinni vald ja Anguse jõgi eile
Talvine sula tekitas metsa äärde, põldude vahele, järvesarnase üleujutuskoha.
EESTI LOODUSE ARHIIVIST | MARI MOORA: vaid kümnendik maailma taimeliikidest saab seenjuureta hakkama
Intervjuu Tartu ülikooli koosluse ökoloogia professori Mari Mooraga ilmus 2022. aasta novembrinumbris.
Eesti_Loodus11_2022-MooraVIDEO: pasknäärid taluõuel
Pasknäär Garrulus glandarius
Oma pesitsusajal olid pasknäärid peidulised, aga muutusid nähtavateks ja kuuldavateks sügisestes tammikutes, sest sealt kogusid linnud omale tänavu suure hulga talvevarusid.
Eesti kümme aastat Euroopa kosmoseagentuuris
Tänavu täitub 10 aastat Eesti saamisest Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) liikmeks. 4. veebruaril 2015 allkirjastas väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling liitumislepingu Eurooopa kosmoseagentuuriga. 1. septembril täitub 10 aastat Eesti ESA täisliikmeks saamisest ja selleks puhuks valmib Eesti kosmose senist lugu, saavutusi ja tulevikuvisioone tutvustav video. Septembris toimub ka tähtpäevale pühendatud kosmoseteemaline kontsert-vastuvõtt ja oktoobris korraldab Eesti kosmosebüroo Tallinnas küberkaitsele pühendatud rahvusvahelise konverentsi.
Eesti kosmosepoliitikat ja -programmi ellu viiv Eesti kosmosebüroo osaleb alates tänavusest aastast rahvusvahelistes projektides Space Estonia nime all. Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse koosseisu kuuluv kosmosebüroo vahendab ESA ärivõimalusi ja esindab Eestit ESAs.
Horisont / Eesti kosmosebüroo
Uus eestikeelne andmeteaduse õpik
Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudis on valminud kõrgkooliõpik „Praktiline andmeteadus“, mis annab tervikliku ülevaate andmeanalüüsi, masinõppe ja tehisintellekti nüüdismeetoditest ning sisaldab hulgaliselt praktilisi näiteid. Haridus- ja teadusministeeriumi toetusel valminud õpik on veebis kõigile tasuta kättesaadav. Selle saab alla laadida Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi kodulehelt.
Õpikus käsitletavate teemade hulgas on näiteks andmeteaduse projektide metoodika, statistilise analüüsi alused ning juhendatud ja juhendamata masinõppe- ja tehisintellekti meetodid, tehisnärvivõrgud, sügavõppemudelid ning ka generatiivsed mudelid, sealhulgas suured keelemudelid.
E-õpik on valminud arvutiteaduse instituudi õppejõudude ja teadlaste ühise tööna. Autorid on Tartu ülikooli terviseinformaatika lektor Elena Sügis, tehisintellekti lektor Ardi Tampuu, informaatika lektor Anna Aljanaki, keeletehnoloogia professor Mark Fišel ja tehisintellekti professor Meelis Kull. Õpikut on retsenseerinud Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased.
Horisont / Tartu ülikool
Kuumus muudab lehtede ja okaste kuju
Mullu 20. detsembril Eesti maaülikoolis doktoritöö kaitsnud Vivian Kuuse uurimused kinnitavad, et taime kasvuaegne kõrgem temperatuur mõjutab suuresti taimeanatoomiat ja fotosünteesi.
Selleks et tulevikus kasvatada meie keskkonda kõige paremini sobivaid taimeliike ja -sorte, on vaja süvitsi mõista, kuidas taimed loodusega kohanevad ning millised muutused toimuvad nende elu jooksul. Kohanemisel etendab suurt osa taimede siseehitus. Vivian Kuusk soovis oma doktoritöös „Role of leaf anatomy in photosynthetic modifications during plant ontogeny and upon environmental acclimation“ („Lehtede anatoomiliste muutuste roll taimede fotosünteesivõime määramisel“) mõista taimede anatoomia muutusi, mis leiavad aset keerulistes oludes: kui noor taim ennast oma kasvukohal sisse seab ja kui taim peab kasvama kõrgemal temperatuuril kui tavaliselt.
Taimed on Maa ökosüsteemi kõige tähtsam komponent, sest neist sõltuvad kõik teised elusolendid. Kuna taimed ei saa asukohta vahetada, on neil evolutsiooni käigus tekkinud võime oludega kohaneda. Kui taim on alles väike, on talle kõige olulisem jääda ellu, kasvada piisavalt kiiresti ning kasvatada endale tugevad lehed ja juured.
Vahemere maades kasvavate männiliikide näitel on Kuusk selgitanud, kuidas puude fotosünteesivõime muutub olenevalt okaste anatoomiast ja mis seda põhjustab. Doktoritöös on antud täpne ülevaade okaste muutustest vanuse suurenedes ja nende seostamine fotosünteesivõimega. See teeb töö ainulaadseks.
Ühtlasi on Kuusk uurinud harilikust kõrgema kasvutemperatuuri mõju taimeanatoomiale ja isopreeni eritamisele. Isopreeni eritavad peaaegu kõikide taimede lehed. See on maailmas enim levinud lenduv ühend, mille emissiooni mõjutab tugevalt taime kasvukeskkond. Metsast õhku jõudval isopreenil on tähtis osa pilvede tekkes.
Kuna tegemist on laialt levinud üliolulise ainega, on vaja täpselt teada selle eritumise nüansse, et isopreeniga seotud mudelid ja tulevikuennustused oleksid täpsemad.
Vivian Kuuse on teinud kindlaks, et kasvuaegne kõrgem temperatuur muudab olulisel määral lehe anatoomiat ning seetõttu ka fotosünteesi ja isopreeni eritumist lehe pindala kohta. Doktoritööga saab tutvuda Eesti maaülikooli digiarhiivis EMU DSpace.
Eesti maaülikool /Horisont
5. NÄDAL 27.1.2025 - 2.2.2025. Jõgeval ja selle ümbruses
Talvine suurvesi
Nädal kujunes väga soojaks ja sajuseks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -0,1…4,9 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 4,0…10,7 kraadi võrra.
Soojemateks päevadeks olid kolmapäev ja neljapäev, kui maksimaalseks õhutemperatuur tõusis 6,3 °C.
Kõige külmemaks päevaks oli pühapäev, kui minimaalne õhutemperatuur langes -2,0 kraadini ja maksimaalne termomeetrinäit tõusis õhus 0,2 kraadini. See oli ka ainukene päev, kui hommikul oli maapind Jõgeva ümbruses õhukese lumekorraga kaetud.
Kobras ja kaabel
Koprapuu, mis kõrgele puuotsa viidud kaabli maha tõi. Õnneks jäi päikesepaneel oma kohale
Uue aasta algus tõi kaamerale mõned puhkepäevad. Kobras langetas puu, puu langetas kaabli ja kui must ja jäme kaabel juba maas lamas, siis selleks, et veenduda, kas tegemist pole mitte puuoksaga, proovis kobras seda paarist kohast järele. Ei olnud.
Millal täpselt puu kukkus pole võimalik öelda, kuid kindel on see, et pildiühendus katkes 12. jaanuaril ja taastus Omari abiga 16. jaanuari pärastlõunal.
Loodusemehe pildipank – rajakaamera pildid
Rajakaamera annab suurepärase võimaluse öise eluviisiga loomade jälgimiseks. Siinsele fotole jäädvustatud valgejänes on pildistatud täiskuuvalgel, ilma lisavalgustuseta. Algses kaadris esinenud häiriv teralisus on kaotatud tehisintellekti abil. Kuuvalguses filmimist on võimaldanud rajakaamera Sony Starvis sensor
Hundinuiad hakkavad silma
Kogu Eestis levinud laialehisele hundinuiale kasvab meil vähemal määral ka ahtalehist sugulast
Laialehine hundinui Typha latifolia
Muist tammesid on veel lehes
Lehes tamm täna hommikul
Harilik tamm Quercus robur
Mingil osal looduses kasvavatest tammedest on veel lehistunud ja seda hoolimata lumesadudest ning pikast sulast.