Uudisvoogude koguja

 

Väike rohetiksik

 

Väike rohetiksik ehk väike rohepitsik        Chlorociboria aeruginascens

 

Seenesügis veel kestab ja ilusate ilmadega liiguvad ka inimesed.

Meriforell

20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.

Rekord nr. 802           Suurkõrv

 

Pruun-suurkõrv         Plecotus auritus

Kunagi nimetas Maailma Tervishoiuorganisatsioon vaimse heaolu ühe kriteeriumina inimeste lootust elamisväärsele tulevikule. Seesama organisatsioon kuulutas depressiooni epideemiaks juba aastal 2017, pärast seda on olukord läinud ainult hullemaks. Kui füüsik Stephen Hawkingilt küsiti tema ootamatult pika elu lõpul, mis on tema elurõõmu saladus, vastas Hawking, et 21-aastaselt keerati ta ootused täiesti nulli ja pärast seda oli iga elatud päev ja iga saavutus suur rõõmuallikas. Ehk lootus on alati ka siis, kui lootust justkui ei ole.

Saade on salvestatud 2023. aasta augustis Viljandis Keskkonnahariduse Suveakadeemias.

Ööülikool tänab koostöö eest Eesti Keskkonnahariduse Ühingut ja Jonas Nahkorit.

• Muusika: Martiini "Kinni-lahti", albumilt "Virr-varri ähvardus" (Õunaviks 2012)
• Heli: Külli Tüli 
• Heli: Mart Zirnask
• Toimetaja: Mart Zirnask
• Produtsent:  Jaan Tootsen

Värvulistel sellist tegevust ikka juhtud sest sügisel liiguvad paigalinnud toidu otsingutel ringi segasalkades ja uudishimu ajab üle kontrollima kas eelneval linnul jäi miskit tähele panemata?

Söödavat leidub, aga seda võime vaadelda sarnaselt seltskondliku suhtlusena lindude seltsingutes.

 

Puukoristaja

 

 

Kägu         Cuculus canorus

 

 

Pöialpoiss        Regulus regulus

 

Neid pisikesi, aga vilkalt toimetavaid pöialpoisse märkame tegutsemas nii kuusikutes kui kuuse enamusega segametsades, aga põhja poolt saabunud rändurid toimetavad ranniku kadastikes ja männikutes.

Haava tuletaelik

 

Haava tuletaelik         Phellinus populicola

 

Vahtrad nädala alguses

Nädal oli muutliku temperatuurirežiimiga. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 3,9…13,2 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -2,3…+6,3 kraadi võrra.

Kõige soojemal päeval (reedel) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 16,2 °C.

Öökülma esines õhus esmaspäeval (-1,0 °C) ja pühapäeval (-2,2 °C). Neil kahel hommikul oli hall maas.

 

Porr        Certhia familiaris

 

Porre peetakse põhjendatult meie okasmetsade sanitarideks.

Kännukatik

 

Kännukatik         Nowellia curvifolia

 

Kohila kaunis sügis

Täna 14.oktoobril on kolletumispäev.

Eesti maaülikooli teadlaste uuringus tehti kindlaks, et Eestis on levinud üheksa raudkärblase liiki. Lisaks sellele, et nad on tüütud putukad, võivad nad kanda ka patogeene.

Raudkärblased on suhteliselt liigivaene, omapärane sugukond kahetiivalisi, kuhu kuuluvad nii meile kõigile tuntud põdrakärbes (Lipoptena cervi) kui ka kümnekonna aasta tagune uustulnuk Eestis – hirvekärbes (Lipoptena fortisetosa). Lisaks nendele veel mitmed loomadel ja lindudel parasiteerivad liigid.

Raudkärblaste kehaehitus on kohastunud eluks imetajate karvastikus või lindude sulgede vahel. Nad on lamenenud, tugevate jalgadega ja paljude ogataoliste karvadega kärbsed. „Valmikud toituvad püsisoojaste loomade verest. Seenemetsas oleme ju tihti hädas põdrakärbestega, kes kipuvad meile krae vahele pugema,“ selgitas Eesti maaülikooli süstemaatilise entomoloogia professor Olavi Kurina.

Olavi Kurina rääkis, et Eestis puudus siiani korralik ülevaade meil esinevatest liikidest. „Hiljuti avaldatud teadusartiklis summeerisime senised (peamiselt eestikeelses) trükisõnas ilmunud andmed, töötasime läbi aastakümnete jooksul Eesti entomoloogilistesse kollektsioonidesse talletatud isendid ja kogusime aastatel 2020–2023 sihipäraselt materjali,“ sedastas Kurina.

Kokku tehti kindlaks üheksa raudkärblase liigi esinemine Eestis, mis on proportsioonis naaberalade elurikkusega. Üheksast neli liiki parasiteerivad imetajatel – lisaks eelnimetatud põdrakärbsele ja hirvekärbsele veel hobuse raudkärbes (Hippobosca equina), kes parasiteerib hobustel ja veistel ning lambakärbes (Melophagus ovinus), keda võib kohata lammastel. Tänu putukatõrjevahendite laiale kasutusele ja karjakasvatuse vähenemisele on nimetatud liigid küll Eestis taandumas (või juba taandunud). Ülejäänud viis liiki on parasiteerivad lindudel, nendest kaks spetsiifiliselt pääsukestel või piiritajatel. Potentsiaalselt võib rändlindudega sattuda Eestisse veel 4–5 liiki.

Olavi Kurina toonitas, et oluline on teada raudkärblaste liigilist koosseisu ja levikut Eestis, sest lisaks ebameeldivusele on meie lähiriikides tõestatud, et osa liike on võimelised kandma mitmesuguseid patogeene, sealhulgas ainurakseid ja baktereid nagu Trypanosoma spp., Babesia spp., Bartonella spp., jt. Tõsi, ei ole tõestatud inimeste nakatumist läbi raudkärblase hammustuse ja seega puudub otsene põhjus paanikaks, aga olukorra jälgimine on nii inimese kui looma tervise seisukohast vajalik.

Uurimus ilmus ajakirjas Checklist: https://checklist.pensoft.net/article/131063/.

Eesti maaülikool / Loodusajakiri

Fotol neli päise päeva ajal ringi luusivat hunti Saksamaal, Wildenburgi loomapargis.
Foto autor: Diana Grandmaire

 

Huntide käekäik looduses sõltub eeskätt inimeste tolerantsusest. Avalikkuse tolerantsust mõjutab aga suuresti meedias kajastatav info. Tartu Postimehes 8. oktoobril ilmunud artikkel on ilmekas näide sellest, kuidas ajakirjandus võib õhutada hundivaenu ka juhtudel, mil loomade käitumine selleks põhjust ei anna. 

Tekst: Laura Kiiroja

 

Fotol neli päise päeva ajal ringi luusivat hunti Saksamaal, Wildenburgi loomapargis.
Foto autor: Diana Grandmaire

 

Huntide käekäik looduses sõltub eeskätt inimeste tolerantsusest. Avalikkuse tolerantsust mõjutab aga suuresti meedias kajastatav info. Tartu Postimehes 8. oktoobril ilmunud artikkel on ilmekas näide sellest, kuidas ajakirjandus võib õhutada hundivaenu ka juhtudel, mil loomade käitumine selleks põhjust ei anna. 

Tekst: Laura Kiiroja

 

Tormi maksimum oli Innarahul 1.aprillil 2022. aastal kella 15 paiku, kui tuulepuhangute tugevuseks mõõdeti kuni 30 m/s mis lennutas Saaremaal majade katused, murdis puid ja lõhkus Innarahul kogu veebikaamera ülekande süsteemi

Õhtu raames kogutakse annetusi Läänemere heaks, muuhulgas uue hülgekaamera paigaldamiseks Innarahule.

Asukoht: Eesti Meremuuseumi Lennusadam, Vesilennuki 6, Tallinn

Toimumisaeg: Teisipäev, 15.10 kell 18.00-21.00

Vahtralehed

 

Harilik vaher      Acer platanoides

 

 

Hanelised         Anseriformes

 

Tekst: KEN KALLING

Nõnda kuulutas Õhtuleht 1999. aasta detsembris. Uudis seisnes selles, et alates uuest aastatuhandest ei tohtinud Eesti tanklates enam müüa pliid sisaldavat bensiini. See kaotas ühe pliimure põhjustest, ent pliisaaste tagajärgedega looduses peame veel kaua arvestama.

Tekst: MATI LAUR

Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes arusaam, et professionaalse ajalookirjutuse põhiadressaat ongi ajaloolased ise ning lugejaskond saabki piirduda üksnes omaenese tsunftiga. Oht jääda ilma laiemast publikust oli ajalookirjutuse muutuste varjukülg, mis seadis ajaloolaste ette küsimuse „Kuhu edasi?“.

19. sajandi lõpus tekkisid esimesed mõrad teaduse tormilisest arengust külvatud optimismi. Ratsionaalsuse asemel hakati rõhutama inimese irratsionaalsust: Sigmund Freud psühholoogias, Friedrich Nietzsche filosoofias, Fjodor Dostojevski kirjanduses. Albert Einsteini relatiivsusteooria tõi kaasa newtonliku maailmapildi kokkuvarisemise ja arusaama, et tõde oleneb eelkõige jälgija positsioonist. Subjektiivsust tõstsid esile ka moodsad kunsti- ja kirjandusvoolud. Seni oli ajalookirjutuse teaduslikkust rõhutades nõutud kirjutaja subjektiivuse elimineerimist, kuid nüüd hakati kahtlema, kas senine püüe hoida teaduslik käsitlus lahus uurijast ja tema kaasaja probleemidest on ikka õigustatud? Nietzsche hoiatas, et ajaloolase erapooletus ja distantseeritus oma uurimisteemast võib muuta ajalookirjutuse pelgalt faktiteadmiste kogumiks. Nietzsche meelest on nii üksikisikul kui ka rahval olemas optimaalne horisont, piiritlemaks, mida mäletada ja mida unustada. Totaalne mälu võib osutuda hukatuslikuks: kui ajalooteadus esitab lakkamatult uusi fakte ja teadmisi, suutmata neid seostada, põhjustab see orientatsiooni kaotuse.