Uudisvoogude koguja

Väike-kirjurähn          Dendrocopos minor

Meie koduaedadesse ja talilinnulauale toituma satub väike-kirjurähn pigem juhuslikult. Talvisel ajal seltsivad väikesed rähnid tihasesalkadega ja nendega koos võib mõni isend meie koduaias lühidalt lindude söögimaja, rasvapalli või pekitükki kallal nokitseda.

Siisike        Carduelis spinus

Siisikeste rohekas seljasulestikus paistavad kitsad mustad triibud. Mustadel tiibadel paar kollakasrohekat vööti. Küljed märgatavalt „triibulised“ ja saba sügava sisselõikega. Saledate lindude pikkus on veidi üle kümne sentimeetri ja kaaluks tosin grammi. 

Talioras tuli lume alt nähtavale

Nädala algus oli külm ja lumine. Esmaspäeva öösel kella kolme paiku langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmetel -18,5 kraadini. Järgnes kiire soojenemine ja kell seitse hommikul oli juba külma ainult neli kraadi, keskööks tõusis termomeetrinäit õhus plusspoolele. Esmaspäeva ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati -6,0 °C, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) 3,6 kraadi võrra madalamaks.

Lume paksuseks registreeriti nädala esimesel hommikul Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas 38 cm.

Raudkull       Accipiter nisus

Talv tõi röövlinnud inimeste lähedusse toitu otsima ka meie suurematesse linnadesse ja loogiliselt sinna, kus on välja pandud talilindude toidumajad. Välkkiire rünnak talilindude toidulaua läheduse annab röövlinnule võimaluse talv üle elada - ta ju röövlinnuks loodud. Sellise talvega on raudkullid sagedamini kohatavad.

Ronk ehk kaaren      Corvus corax 

Kaljukotkas ehk maakotkas     Aquila chrysaetos

Kaljukotkad on paigalinnud ja talvituvad oma pesitsuspaiga lähistel. Pesapaiku asustatakse aastakümneid ja paljude pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Noored mittepesitsevad linnud hulguvad laialt ringi.

Sute levik Euroopas. 
Foto: LCIE, 2024. Large carnivore distribution maps and population updates 2017-2022/23.

Novembris tuli välja Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) uus aruanne suurkiskjate leviku ja arvukuse kohta Euroopas. Analüüsitud loomade hulka kuulusid lisaks hundile, karule ja ilvesele ka šaakal ja ahm. Soovitame kindlasti lugeda ka teiste suurkiskjate kohta, kuid omalt poolt võtame kokku hunte puudutava info.

Tekst: Laura Kiiroja
 

Veelinnuvaatlus Kunda jõel Anguse külas, mis asub Kirde-

otsestriim | uudised | foorum

otsestriim | uudised | foorum

Kühmnokk-luik          Cygnus olor

Metskits

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Nagu näha on Alutaguse metsade all veel piisavalt lund hoolimata selle nädala sulailmadest.

Tekst ja fotod: OLEV ABNER

Saare (Fraxinus) perekonnas on ligi 60 praegu aktsepteeritud liiki ja suur hulk liike pärineb parasvöötmest. Eestis näeb haljastuses sagedamini vaid Põhja-Ameerika idaosast pärit pensilvaania saart ehk punast saart (F. pennsylvanica) ja rohelist saart (F. pennsylvanica var. subintegerrima, sün. F. lanceolata). Eriti populaarsed olid need saared haljastuses pärast teist maailmasõda. Nende eelis hariliku saare ees on lehtede kuldkollane sügisvärvus.

Harilik saar on Lääne-Eestist ja saartelt pärit inimestele koduselt tuttav, kuid Lõuna- ja Kagu-Eestis mitte niivõrd. Saates on külas Eesti maaülikooli metsa- ja putukateadlane Ivar Sibul, kellelt kuuleme, miks harilik saar valiti aasta puuks, kes ja mis on saarepuu vaenlased, kuidas on võimalik saarepuud kinnisilmi, lõhna järgi ära tunda ja mis teeb saarepuidu väärtuslikuks. Uusi tahke aasta puu kohta saavad teada needki, kes saarepuud hästi tunnevad. Saatejuht on Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/196663

Nurmkanad koduõue puhastatud jalgrajal

Tekst ja fotod: IVAR SIBUL

Tänavuse aasta puu on harilik saar, kes kandis seda tiitlit ka 2007. aastal. Sissejuhatavas artiklis meenutame saare kohta looduses ja metsanduses, vaatleme tema põhilisi vaenlasi ja kasutusvõimalusi. Vahepealse 18 aasta jooksul on Eestisse ilmunud ohtlik saarekahjustaja saaresurm, mille tõttu on meie metsades jäänud saarepuid varasemast märksa vähemaks.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuhuvilisi sel nädalavahetusel loendama mererannikul ja siseveekogudel olevaid linde, et hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust. 

Sinikael-part        Anas platyrhynchos

Talvike                    Emberiza citrinella        

Põldvarblane         Passer montanus

Eile taliharjapäevaga murdus talve selgroog. Vanarahvas arvas, et taliharjapäevaga hakkavad lumest turritavad kõrred lund vihkama ja algab pikaldane lume sulamine. Ongi sula ja umbes nädala lõpuni - saame näha.

ELF kutsub esitama kandidaate 2024. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk. Kandideerimisavaldusi saab esitada 17. jaanuarini 2025.