Uudisvoogude koguja
Humalad on tänavu kõrgeteks sirgunud
Harilik humal Humulus lupulus
Tänavune suvi humalatele meeldis. Parajaks emastaimede aromaatseid humalakäbisid ehk humalaid korjata on enne nende kollakaks muutumist, et nad korjamise järgselt kodus kuivatada. Valminud humalad on umbes nelja sentimeetrised ja meenutavad hõredat kuusekäbi.
Põdrakärbeste nuhtlus
Põdrakärbes Lipoptena cervi
Tänavu algas põdrakärbeste kergem nuhtlus paari nädala eest, aga nii loomade kui inimeste kiusajate hulk meie metsades kasvab.
Kui põdrakärbes nukust välja ronib, kasutab valmik koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale taimele või madalamale põõsale, aga tegu on kehvade lendajatega.
Viivi Luik „Kirjaoskus, sõda ja elevandiluust torn“
Ööülikooli loengus räägib Viivi Luik kirjaoskuse mitmetähenduslikkusest: lugemisest kui kunstist, lugemisoskuse ja kirjaoskuse tihedast seosest. Samuti on selles loengus juttu seesugustest mõistetest nagu poliitiline kirjaoskus ja südame kirjaoskus ehk siis inimeseksolemise kirjaoskus, mis on tihedalt seotud aumõiste ja inimväärikuse mõistega. Südame kirjaoskuse teadvustamise kaudu annab loengu autor meile meie keerulisel ajal ka tulevikulootust.
Muusika plaadilt Filia Sion - Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve
Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Keskusega.
Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen
Produtsent: Jaan Tootsen
LIHTNE KÜSIDA | Kes lõhub kände?
Pildil olevat männikändu on kõige nähtavamalt lõhkunud musträhn. Tema võimsa noka töö tõttu tekivad suured laastud. Kände võivad lõhkuda ka suur-kirjurähn ja hallrähn, kuid nende tekitatud laastud on väiksemad; nad valivad pigem vanemaid, rohkem pehkinud kände.
Rähnid loodavad leida kõhutäie nendest väikestest tegelastest, kes on ennast kännu sisse elama sättinud. Näiteks võiks koore alt leida okaspuu-kooresikke. Nende vastsed meisterdavad endale peenikestest puukiududest kookoni ja nukkuvad selles. Umbes poolteise sentimeetri pikkune pikkade tundlatega hall valmik jääb kookonisse talvituma ja väljub sellest kevadel. Okaspuu-kooresikud ei kahjusta puitu, nende käigud jäävad koore ja puidu vahele. Nad elavad puudes, mille teised putukad, näiteks teised siklaseliigid või üraskid, on juba asustanud.
Hea suutäis oleks rähnile ka kännusiku vastne või tuhatjalg. Paljudele hulkjalgsetele ja putukatele meeldib elada pehastunud kännupuidus, koore all või juurte alla tekkinud tühimikes. Kändudes mardikavastsete uuristatud käikudes võib leida tegutsemas tillukesi selgrootuid, sealhulgas lestasid, kes toituvad seeneniidistikust ja bakteritest. Ent nemad rähne ei huvita. Küll aga saab kõht täis sellel musträhnil, kes leiab kännu seest hobusipelgate pesa.
Sipelgad ja mardikavastsed ongi musträhni põhitoit. Nende leidmiseks lõhub ta palju kände. See ei ole halb, sest nõnda laguneb puit kiiremini. Muidu võib tüvede ja suurte kändude kõdunemine võtta paarkümmend aastat, ent kui sekkub musträhn, lüheneb huumuseks saamise aeg märgatavalt. Pärast raiet metsa jäänud kännud on paljudele tähtsad. Neid ei ole mõttekas eemaldada, sest nii kaotavad paljud surnud puidus elavad selgrootud oma elupaiga ja nendega seotud liigid toidu, tekiks ka palju vähem huumust. Elurikkus vaesuks.
Sirje ja Georg Aher
Hiite kuvavõistlus kestab 15. oktoobrini
Kestab rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.
Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome pühapaiga auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.
36. NÄDAL 2.9.2024 – 8.9.2024. Jõgeval ja selle ümbruses
Sügislilled õitsevad
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 16,2…20,1 kraadi piires, mis ületas normi 1,0…6,5 kraadi võrra. Kui viimase 102 aasta keskmisena on ööpäeva keskmine õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmetel püsivalt alla 15 kraadi langenud 18. augustil ja normi järgi (keskmine 1991-2020) 24. augustil, siis tänavu südasuvise soojusega periood veel jätkub. Senine kõige hilisem keskmise õhutemperatuuri püsiv langus alla 15 kraadi toimus Jõgeva ilmajaama andmete vaatlusreas 16. septembril 1955. aastal.
Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asub ürgne jõeorg?
① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna poolsaare tipus kujutab endast Saaremaa põhjarannikul esile kerkivat
Siluri klindi lõiku. See klindivöö palistab Hiiumaa ja Saaremaa vahele jääva kunagise jõeoru lõunaperve
① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna poolsaare tipus kujutab endast Saaremaa põhjarannikul esile kerkivat
Siluri klindi lõiku. See klindivöö palistab Hiiumaa ja Saaremaa vahele jääva kunagise jõeoru lõunaperve ① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna poolsaare tipus kujutab endast Saaremaa põhjarannikul esile kerkivat
Siluri klindi lõiku. See klindivöö palistab Hiiumaa ja Saaremaa vahele jääva kunagise jõeoru lõunaperve
Eesti mereala on geoloogidele pakkunud palju uurimisainest. Alles hiljaaegu, 2019. aasta suvel alanud Väinamere geoloogilise kaardistuse järgi on saadud senisest märksa täpsemad kõrgusandmed aluspõhja kohta. Uurime, kas need on võimaldanud kinnitada oletust, et Hiiu- ja Saaremaa vahel on jälgitav ürgjõe org.
EESTI KIHELKONNAD | Harju-Madise kihelkonda on vorminud sõjanduslugu
Paljud meist on alustanud välisreisi Paldiski sadamast. Kaunite vaadete nautijad on kindlasti teinud ringi ümber Pakri poolsaare ja imetlenud mereavarusi. Ajaloohuvilised on turninud Padise kloostri müüridel või otsinud selle ümbrusest sõjandusloo jälgi. Kõik see on Harju-Madise kihelkond.
Harju-Madise kihelkonna suursuguseim loodusmälestis on Pakri poolsaare pankrannik, mille järsk sein kõrgub kohati kuni 24 meetrini Foto: Sven Začek
KODULUGU | KUIDAS TEKKIS AHTME?
Ahtmega seostub kõigepealt tööstus, mis hakkas väikeküla maadele kerkima 1940. aastate keskel. Ees on näha endise elektrijaama
haljastatud tuhaplatoo Foto: maa-ameti fotoladu
Ahtmega seostub kõigepealt tööstus, mis hakkas väikeküla maadele kerkima 1940. aastate keskel. Ees on näha endise elektrijaama
haljastatud tuhaplatoo Foto: maa-ameti fotoladu Ahtmega seostub kõigepealt tööstus, mis hakkas väikeküla maadele kerkima 1940. aastate keskel. Ees on näha endise elektrijaama
haljastatud tuhaplatoo Foto: maa-ameti fotoladu
Ida-Virumaa maapõues leiduvad loodusvarad on ajendanud mitme asumi ja linna teket. Ühtaegu pühkinud maa pealt omaaegseid külasid, sest asemele tulid kaevandusalad ja tehased. Kuidas tekkis Ahtme? Milline on olnud Kohtla-Järve Ahtme linnaosa lugu?
VIDEO: hundid mänguhoos - õpetlik koeraomanikule
Eelmisel nädalal jagatud rajakaamera “popurrii” Eestimaa faunast sisaldas endas ka viivukest klippi kahest liivaplatsil mängivas
Ussimaarjapäev
See noor nastik peab tugevasti toituma enne talvitumist
Harilik nastik Natrix natrix
Koos kliima muutusega on meie sügised muutunud soojemaks ja veninud pikemaks ehk enam ei oodata ussimaarjapäeval (8. septembril) enam usside urgu minekut. Ussimaarjapäeval oli metsa minek keelatud ja teadaolevalt peeti seda tähtpäeva juba 16. sajandil.
Ootamatu kohtumine: raisakotkas Läänemaal
Raisakotkas (Aegypius monachus) on Eestis haruldane külaline, keda on teadaolevalt siin vaadeldud 13 korda. Keskkonnaagentuuri spetsialist Jaak Tammekänd on seda liiki näinud Läänemaal Leidissoos madalsoode ja rabade haudelinnustiku loenduse riiklikel seiretöödel. Loe kohtumise kohta pikemalt keskkonnaagentuuri ajaveebist.
Viimastel andmetel pesitseb Euroopas umbes 1900 paari raisakotkaid. Suurim asurkond (1600 paari) paikneb Hispaanias, väiksemad populatsioonid aga Prantsusmaa lõunaosas, Vahemere ja Musta mere ümber. Mujal maailmas on liik levinud Lähis-Idas, Kesk-Aasiast Mongooliani. Maailma populatsiooni suuruseks on hinnatud ainult 7000 – 10 000 paari, mis teeb raisakotkast üsna haruldase liigi. Maailma looduskaitseliit (IUCN) peab raisakotka seisundit ohulähedaseks.
Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri
Papagoid räägivad aktsendiga
Oleme harjunud inimkeele varieeruvusega, kuid pole enamasti teadlikud, et samalaadset nähtust võib ette tulla ka teistel liikidel. Ajakirjas Proceedings of the Royal Society B ilmunud uuringus on kirjeldatud Costa Ricas elutseva kuldkukal-amatsoonpapagoi (Amazona auropalliata) piirkondlikke suhtlusmustreid ja nende muutumist 22 aasta jooksul. See liik kasutab omavaheliseks suhtluseks eri tüüpi häälitsusi, nad õpivad üksteiselt, eri asurkonnad häälitsevad isemoodi. Kui asurkonnad olid elupaikade kadumise tõttu hääbunud, leidus üha rohkem linde, kes ei kasutanud mitte oma piirkonna pruuki, vaid ka naaberpopulatsioonidest pärit kutsehüüdusid.
PhysOrg
Meil on uus orhideeliik
MTÜ Käoraamat teatel on juuli viimasel nädalavahetusel Läti piiri äärest Valgamaalt leitud Eestile uus orhideeliik sale tanukeel (Hemipilia cucullata, varasemad nimetused Neottianthe cucullata ja Ponerorchis cucullatana).
See orhidee on Aasia päritolu, tema levila läänepiir ulatub Euroopani. Euroopa mõistes on liik üliharuldane: haruldasem kui näiteks lehitu pisikäpp või leeder-sõrmkäpp. Kõige enam leidub liiki Ida-Leedus hajusate kasvukohtadena vähesel määral, peale selle Kirde-Poolas ainult Augustowi lähedal kitsal alal. Lätist on teada kolm leiukohta.
Eesti leiukoha avastasid Lätist tagasi sõitnud orhideeuurijad Rainar Kurbel ja Toomas Hirse. Kasvukoht on ligikaudu hektari suurune, seal õitses koguni 292 taime, leidus ka vegetatiivseid isendeid. Selle liigi puhul on isegi mõnesaja isendiga leiukohad üsna märkimisväärsed.
Saleda tanukeele lehed on laikudeta, õied roosakad. Liik eelistab poolvarjulisi samblakattega männi-kuusemetsi, kus leidub ka lehtpuid ja puhmarindes kasvavad mustikas, pohl ja kõrrelised.
MTÜ Käoraamat / Loodusajakiri
Eesti saarerohkus
Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri
Põtradel on alanud jooksuaeg
Põder Alces alces
Vähem häiritud metsades liikuvad seenelised ja marjulised märkasid juba augustis metsaradasid või -teid ületavate põtrade radu või nende läheduses suurte loomade kaapimisjälgi. Loomad peavadki rohkem liikuma ja on rahutud, sest põtradel on saabunud jooksuaeg.