Uudisvoogude koguja

Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri number keskendub maastike muutustele. Nii saab teavet Väinamere geoloogilisest kaardistamisest ning oletatavast ürgsest jõeorust Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Mait Sepp kirjutab Ahtme linna tekkimisest ja Pille Tomson metsatulekahjudest kui koosluste kujundajatest. Lisaks saab lugeda Kaukaasia eestlastest ja šaakalitest, valgeviljalisest metsmaasikast, noore loodushuvilise tähtsatest tööriistadest ning intervjuud makroökoloog Lauri Laanistoga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182765

 

Mets-õunapuu        Malus sylvestris

 

Eesti ornitoloogiaühingu värsked auliikmed Peep Veedla (vasakul) ja Eedi Lelov Foto: Virgo Agan Eesti ornitoloogiaühingu värsked auliikmed Peep Veedla (vasakul) ja Eedi Lelov Foto: Virgo Agan Eesti ornitoloogiaühingu värsked auliikmed Peep Veedla (vasakul) ja Eedi Lelov Foto: Virgo Agan

Eesti ornitoloogiaühing nimetas 29. juunil peetud üldkoosolekul auliikmeteks Peep Veedla ja Eedi Lelovi.
Ühing nimetab auliikmeteks isikuid, kes on andnud hindamatu panuse Eesti linnustiku uurimisse, kaitsmisse ja tutvustamisse. Oma järjepideva ja kirgliku tegevusega on Peep Veedla ja Eedi Lelov toonud ala juurde hulganisti noori ornitoloogiahuvilisi ning tutvustanud linnumaailma tuhandetele eestlastele.
Peep Veedla on harrastusornitoloog, ühingu ja selle nõukogu pikaaegne liige. Aastal 2022 nimetas ornitoloogiaühing ta aasta vabatahtlikuks. Veedla on avaldanud linnuteemalisi raamatuid ning kirjutanud lindudest hulganisti luuletusi ja laulutekste. Samuti on ta televisioonis ja raadios rääkinud lindudest, nende vaatlemisest, talvisest toitmisest ja paljust muust.
Eedi Lelov on harrastusornitoloog ja ühingu pikaaegne liige, kes on aastaid populariseerinud linnuvaatlusi, õpetanud noori Pernova loodusmajas ja Sindi gümnaasiumis ning juhendanud huvilisi linnuvaatluspäevadel. Lelov on aastakümneid teinud röövlinnuseiret. Ta oli Pärnumaal tegutsenud Eesti esimese piirkondlikku linnuklubi Buteo eestvedaja, ornitoloogiaühingu kodukaku-aasta projektijuht ja kanakulli-aasta meeskonna liige.
Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul valiti ka nõukogu liikmed. Järgmiseks kolmeks aastaks valitud nõukokku kuuluvad Aarne Tuule, Andres Kalamees, Art Villem Adojaan, Eerik Leibak, Elle-Mari Talivee, Leho Luigujõe, Mati Kose, Olev Lüütsepp, Peep Veedla, Pelle Mellov, Tarvo Valker ja Urmas Talivee. Nõukogu esimeheks nimetati Leho Luigujõe ja aseesinaiseks Elle-Mari Talivee.

Eesti ornitologiaühing / Loodusajakiri

Kavandatava kliimaseaduse eesmärgid vajavad tõsist ümber vaatamist

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) ja Fridays for Future Eesti leiavad kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla. 

 

Hõbehaigur       Egretta alba

 

Euroopas peavad paljud linnuvaatlejad hõbehaigruid kaunimateks lindudeks.

Loodusajakirja saatejuht Tiiu Rööp pälvis mullu teaduse populariseerimise auhinna kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil”

Loodushuvilised, kes armastavad saadet kuulata otse, peaksid meelde jätma, et praegu on saade „Loodusajakiri“ Kuku eetris reedeti kell 19.15 ehk tund aega varasemal ajal.
Järelkuulata saab saadet endiselt täiesti tasuta Kuku kodulehelt või Pleieri nutirakendusest igaühele sobival ajal. Saadet juhib Tiiu Rööp. Mullu pälvis ta oma raadiosaadete eest Eesti teaduse populariseerimise auhinna.

Loodusajakiri

 

Väike-kärbtiib           Polygonia c-album

 

 

Õunu on rohkesti

Nädal kujunes soojaks ja vihma sadas nädala lõpus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,5 °C…20,2 °C, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 0,1…5,8 kraadi võrra.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kõigil päevadel 20 kraadini või üle selle, neljal päeval üle 23 kraadi.

Reede hommik kuuma päeva eel

Pea nelja nädala eest tehtud kuvatõmmis

 

Fotovõistlus Vereta Jaht toimus tänavu 17.-19. mail Pärnumaal Särghaual. Kolm päeva vältav jaht ulatus ka Viljandi- ja Järvamaale ning tänavune jahiloom oli aasta loom saarmas. Fotojahi reeglite järgi valib iga osaleja pildistatud materjalist välja kuni kümme paremat fotot. Nendest selekteerib žürii omakorda mitukümmend fotot.
Tänavuse Vereta Jahi võitja on Richard Viidalepp fotoga „Neetud sääsed!“. Horisondi toimetuse lemmik on Indrek Ilometsa „Konn“. Eesti Looduse auhinna pälvinud Kaul Nurme fotot, millel on uudishimulik kägu, näeb postril.

Näitus jahi parimate fotodega jääb Tallinnas Tammsaare pargis avatuks 21. septembrini.  

Riigimetsa majandamise keskus / Loodusajakiri

Allikatepäeva võtsin ma vastu Eestimaa ühes kaunimas paigas, meie kõige selgema veega allikajärvel Antu Sinijärvel klaaskajakkis.

Meie kaunist loodust tutvustav ja kaitsev Priit Adler on võtnud nõuks tutvustada seda, mis vee sees toimub. Ja iga kooliklassi õppeaasta avaekskursiooniks võikski olla uurimisretk klaaskajakkidega meie puhtaveelistele järvedele. See on põnevam, kui nutitelefonidest dokfilmide jälgimine.

 

Valge-toonekured        Ciconia ciconia

 

 

 

Ädalalill        Parnassia palustris

 

Nimele vastavalt õitsevad ädalalilled ädalatel ja enne niitmist polegi ädalalilledel kõrgemakasvuliste taimede konkurentsis õitsemise võimalust.

Ädalalill on madalakasvuline ja olenevalt oludest ning pinnasest kasvab ainult mõnekümne sentimeetri kõrguseks, lisaks tunduvad õied nuusutades kergelt meelõhnalisena.