Uudisvoogude koguja

Paiguti märkame metsaalusel lumel pudenenud kuuseseemneid

 

Harilik kuusk        Picea abies

 

Meie looduses kasvab ainult üks kuuseliik – harilik kuusk, aga võib olla välimuselt vägagi vahelduv.

ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür ja Liisa Rennel Foto: Katre Liiv

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2023. a auhinna pälvis lendoravate ekspert Liisa Rennel. Keskkonnaametis töötav laureaat on aastaid kaasa löönud lendoravate uurimises ning panustanud järjepidevalt selle haruldase liigi ning tema elupaigaks olevate vanade loodusmetsade kaitsesse.

Noore looduskaitsja auhind anti üle 1. veebruaril ELFi sünnipäeval alanud konverentsil “Meri ja soo”.

Auhinna andis laureaadile üle ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür. ”Ääretult rõõmustav, et noorte seas leidub selliseid südamega looduskaitsesse panustavaid inimesi. Liisa jäi žüriile silma järjepideva ja mitmekülgse tegevusega lendorava elukäigu parandamisel. Lendorava elupaikade hoidmine ei kaitse vaid ELFi vapilooma, vaid tagab elutingimused veel sadadele loodusmetsade ohustatud liikidele,” rääkis Tüür.

Nähes metsamaastikus toimuvaid kiireid muutusi, on Liisa aktiivselt tegelenud lendorava ja tema elupaikade kaitsega. Viimastel aastatel on Liisa inventeerinud tuhandeid hektareid lendorava elupaigaks potentsiaalselt sobilikke metsi ja kaardistanud erinevate ohustatud liikide leiukohti. Liisa lõi tarmukalt kaasa lendoravale kui 2023. aasta loomale pühendatud tegemistes ning on lendorava kaitsetegevuskava üks peamisi koostajaid. Samuti organiseeris ta mitmeid teisi tegevusi nagu loodusõhtud, talgud lendorava leiukohtade leidmiseks, lendorava õpperada ning võttis sõna meedias. Liisal on ka suur roll uute lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmise ettevalmistamisel.

Liisa on ohustatud liikide uurimises ja seires osalenud juba gümnaasiumis õppimise ajast. Loogilise jätkuna keskendus ta Eesti Maaülikoolis õppides oma kodukandi ehk Alutaguse loodusmetsade elustikule. Lisaks liigikaitse eksperdi tööle Keskkonnaametis osaleb Liisa Eesti Terioloogia Seltsi tegemistes. Ta organiseerib vabatahtlikuna erinevaid talguid ja loodushariduslikke üritusi nii noortele kui täiskasvanutele, lisaks on ta kaasa löönud Tagasi Kooli projektis.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Käesoleval aastal esitati konkursile 11 kandidaati. Auhinna pälvija otsustas ELFi kokku kutsutud žürii, kuhu kuulusid tänavu Tarmo Tüür, Pille Tomson, Polina Degtjarenko, Indrek Sell ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnaga kaasneb 1000-eurone stipendium ning ehtekunstnik Kertu Tubergi loodud rinnamärk. Auhinnafondi on sel aastal välja pannud NaTourEst, Naturum, Loodustaju, Eesti Loodusturismi Ühing ja Eestimaa Looduse Fond.

Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Indrek Sell, Polina Degtjarenko, Ott Luuk, Madis Leivits, Lennart Lennuk, Virve Sõber, Annely Holm, Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Truu, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste ning Asko Lõhmus.

ELF/Loodusajakiri

Sellel kuusel on käbikuningas usinalt tegutsenud

 

Harilik orav     Sciurus vulgaris

 

Kassikakk jälgib pesaaluse lähedal liikuvat metsnugist. Sellise suurusega väikekiskjast käib tema jõud üle

Suurem osa meie kakulistest alustab oma tegemisi hämara saabudes ja eks seetõttu näeme neid looduses harvemini kui huikamist kuuleme.

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Käbilindude poolt laialipuistatud käbid

 

Kuuse-käbilind      Loxia curvirostra

 

Kuuse-käbilinnud ajastavad pesitsemise neile sobivaks toidurohkuse ajaks, aga sagedamini märtsikuu alguseks. Ikka selleks ajaks kui päikesepoolsetel kuuskedel ja mändidel avanevad käbisoomused.

Kännupess murdunud kuusel

 

Kännupess       Fomitopsis pinicola

 

Puude tüvede ümbert oli lumi auku sulanud

Nädal kujunes soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -3,4…2,7 kraadi piires, mis on normist (keskmine 1991…2020) 1,6…8,4 kraadi võrra kõrgem.

Esmaspäeva öö oli miinuskraadidega. Hommikupoolikul esines pinnatuisku. Lume paksuseks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas esmaspäeva hommikul 27 cm. Päeval tõusis õhutemperatuur plusspoolele, hakkas sadama vihma, mis moodustas külmale aluspinnale jäite. Pargitud autode aknad, puude oksad kattusid jääkihiga, sõidu- ja kõnniteed muutusid väga libedaks.

Teadusfoto 2023 võistlus toimus 1. novembrist kuni 15. detsembrini, korraldajaks Wikimedia Eesti. Ettevõtmise eesmärgiks on populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist.

Eesti kirjanduse päeva auks avaldame 2021. aasta aprillis ilmunud loo, mille autor on Toomas Kukk.

vargamae

Sinitihane vaatluspäeval

Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid osalejad esialgsetel andmetel ligikaudu 40 000 lindu vähemalt 65 liigist.

Esmaspäeva hommikuks oli oma andmed Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud 1500 inimest, kes tegid vaatlusi enam kui 1000 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea neljandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, rohevint, koduvarblane, leevike ja sinitihane.

Foto: Erik Karits

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 on avatud! Kuni 1. märtsini saavad huvilised ja kaaskorraldajad esitada festivali programmi oma tegevusplaane. Loodusloovusfestivali veebikohtumine toimub 1. veebruaril.

Põhiprogrammi kuuluv Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival toimub 5.–15. juunini. Kümne päeva jooksul keskendub festivali programm nii loodushariduslikele kui ka loodusest inspireeritud loovsündmustele.

Kuni 1. märtsini on oodatud kõik huvilised kaasa rääkima festivali programmi kujunemisele ja esitama oma koostöö ideed ja tegevusplaanid. Oodatud on tegevused, mis on seotud näiteks loodushoiu, looduses
liikumise, keskkonnasäästliku eluviisi ja elurikkuse tundmaõppimisega.

Sel neljapäeval, 1. veebruaril toimub veebikohtumine kaaskorraldajatele, kuhu on oodatud varasemad ja uued
koostööpartnerid. Kohtumisel tutvustab festivali projektijuht Kaarin Hein juunis toimuva festivali üldkorraldust ning Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia planeeritud sündmuste ajakava.
Kohtumine on jätk detsembris toimunud avakoosolekule, kuid oodatud on ka uued liitujad. Link veebikohtumisele Teamsis: kohtumise ID on 385 384 589 557 ja sisenemise kood ZSFV9Q.

Oma idee ja tegevusplaani saab esitada täites vormi. Palume kirja panna esialgse plaani sündmus(t)e kirjelduse ja toimumise ajaga. Tegevusplaane ootame kuni 1. märtsini. Link vormile:
https://forms.gle/B4BDY5ysQ4NkZeDcA

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu ülikooli loodusmuuseum ja
botaanikaaed, festivali partner on SA Tartu 2024. Loodusvaatluste maratoni toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisateave:

Kaarin Hein

projektijuht

kaarin.hein@ut.ee

Vaatlused algavad 1. veebruarist ja kestavad 5. märtsini 2024.

Anna teada, kui kohtad talvituvat nahkhiirt!

Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse. Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on:

Kaitsealad KAITSE ALLA!

Lageraiesurve kaitsealadel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid on viimase kümne aasta jooksul teadlikult leevendatud ja kehtivad kaitsekorrad ei taga neil aladel metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. Suurima raiesurve all on liigirikkad vanad loodusmetsad, mida on järel vaid vähem kui 2% metsamaast.

 

 

Raudkull       Accipiter nisus

 

Talvist raudkullide arvukust võiks hinnata mõnele tuhandele isendile. Novebrikuu lõpus tekkis lumikate ja nii need väikesed röövlinnud talilindudele mõeldud toidumajade ümbrusesse ilmusid ja linnaelanikena on nad juba ammu tuntud.

 

Rasvatihane                   Parus major

 

Sinitihane          Cyanistes caeruleus

 

Alanud aasta lind on rahvapärimuses erakordselt hästi tuntud, ent Eestis teaduslikult väga vähe uuritud kägu. Eesti Ornitoloogiaühing jagab aasta jooksul seniseid teadmisi käost ning kavatseb välja uurida, kuhu meie käod talveks lähevad.

Kägu (Cuculus canorus) on Eestis üldlevinud linnuliik ja kuigi ta on üks populaarsemaid linde meie folklooris, ei ole seda liiki Eestis kunagi spetsiaalselt uuritud ega ka liigi bioloogiat lähemalt tutvustatud. Käo valimine aasta linnuks aitab tõhusalt kaasa näiteks tema pesitsusbioloogia ja rände uurimisele.

2023. aasta suvel alustas kosmoseteleskoop Euclid teekonda vaatlusorbiidile Maa-Päikese süsteemi teise Lagrange’i punkti L2. Kas vaatlusi, mida Euclid hakkab tegema 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast, ei ole võimalik teha Maale lähemal? Või isegi Maalt? Mida me Euclidi abil vaatleme? Milliseid uusi teadmisi võiksime saada? Saates on külas Hardi Veermäe ja Gert Hütsi keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/173977