Uudisvoogude koguja

Pudisoo jõe veetaseme ja veetemperatuuri operatiivsed vaatlusandmed Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse veebilehel. Sinine punktiir tähistab ööpäeva keskmist näitu, kollakasroheline pikaajalist (30 aasta) kuu keskmist, ülemine sinine pidevjoon võrdlusperioodi maksimumi, punane joon miinimumi ja  „trepiastmed“ võrdlusperioodides tähistavad kalendrikuid.

Hea, kui maailma juhtivad jõud ja kõik inimesed oleksid õiglasemad, sõbralikumad ja siiramad tänases keerulises ajas.

Hääde ja õilsate eesmärkide täitumist meile kõigile uuel kalendriaastal nagu ka ümbritsevale loodusele.

Teie Looduskalender.

Täna hommikul olid loigud jääs

Aasta viimase päeva hommikul olid Mandri-Eestis miinuskraadid, loigud jääs ja taevas ka osaliselt selge, aga mõnes paigas puistas pilverüngastest vähest lund.

Haldjad lamapuude okstel

Vikerkaar päikesetõusul

Jõulunädal oli rohetavate taliviljapõldudega

Aasta kõige lühemate päevadega nädal kujunes soojaks ja sajuseks. Päikest ei olnud kordagi näha. Sageli esines hommikul udu või uduvinet, kusjuures  reedel ja laupäeval püsis udune ilm peaaegu päev otsa.

Kui tavapäraselt on meil siinkandis Jõgeva ilmajaama andmetel detsembri viimasel kolmandikul keskmiseks õhutemperatuuriks olnud neli kuni viis miinuskraadi, siis lõppenud nädalal ei langenud isegi minimaalne õhutemperatuur kordagi miinuspoolele.

Lõuna-Eestist leiti uus orhideeliik – sale tanukeel

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Bioloogiline mitmekesisus“ toetusmeetme abil hakkab Keskkonnaamet üle vaatama kaitsealuste liikide kaitsekategooriaid. Keskkonnaameti eesmärk on töötada välja põhimõtted liikide kaitsekategooriate hindamiseks liigirühmade kaupa ja hinnata kaitsekategooriad väljatöötatud põhimõtete alusel.  

Maarahva uusaasta ja kalendrivahetuse vahele jäävatel päevadel on tore tagasi vaada, mida põnevat ja ilusat möödunud aastaring pakkus. Allpool jagan iga kalendrikuu kohta ühe pildilise tagasivaate.

Eelvalikus oli muuhulgas mitu virmalistepilti, mistõttu võtsin lõppvalikut üle vaadates kaaluda, kas mõni fotodest virmaliste pildi vastu võlja vahetada… Siiski ei tee seda – olgu nii nagu on ja mööname, et möödunud aasta oli muuhulgas erakordselt virmalisterohke.

01 Südakuu

Koduõuele maandus lõuna-urvalind

Ulgumine on huntide jaoks kommunikatsioonimeetod, millel on mitu funktsiooni.

Jääkoskel        Mergus merganser

Jääkosklate seltsinguid kohtame soojal, sajusel ja suurveega aastavahetuse ajal pea kõikjal.

Jääkosklad

Autor jääb ilma oma ühest suurest armuloost, kuid leiab peagi järgmise, mis samuti katkeb, aga selle asemel sünnib portree Pärnu jõest, mille kallastel Marek koos fotokaameraga neli aastat ringi hulkus ja seikles.

Lisaks jutustavale osale leiab lugeja raamatust 118 värvifotost koosneva ja Pärnu jõge tutvustava galerii ja nii võib lugeja saada teada ka kõike Pärnu jõest.

Kaader videost

Vöötkakk        Surnia ulula

Peipsi kaldajää

Mustad jõulud. Kas ka aastavahetus?

Plusskraadid ja sademed. Aeg on pime ning masendav ja sellisena paistavad nad kogu maailmas.

Kirde-Eesti metsaalustes leiab veel lund

Siisike       Carduelis spinus

Kui lumevaip ükskord maad katab, on siisikestel asja ka lindude toidulaudade ümbrusesse.

Ilmamäe tammetsõõr

Meie looduslikeks pühapaikadeks peetakse üksikud puid, kivisid, allikaid ja hiisi. Nii tekkisid meie maale esimesed looduskaitse alad, sest sellistes pühapaikades ei majandata ja hoitakse rahu ning puhtust.

Hiiepaiku peaks meie looduses leiduma üle poole tuhande, kus me saame segamatult viibida, mõtiskledes ajast aega ja olla iseendaga.

Kultuurmetsmaasikas õitseb

24. detsembril jalutasin ringi oma aias ja vaatasin ka sisse oma vanasse kasvuhoonesse, kus viinapuud talveund magavad.

Kasvuhoone on pooleldi kaetud kilega ja teine pool klaasiga. Olin sinna sügisel ümber istutanud mõned kultuurmetsmaasika kevadised taimed.

Üllatus oli suur, kui avastasin ühe taime õitsemas.

Teder       Tetrao tetrix

Kõrge vägihein õitseb Ilmamäel       

Esmaspäevane sula lumememmedega

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab maismaa talilinnuloenduse tegijatele ja uutele liitujatele meelde, et teine periood on 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.

Talilinnuloendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud linnuvaatlejad, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, jälgimaks meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.