Uudisvoogude koguja

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub jaanuari viimasel nädalavahetusel (23.-25. jaanuar 2026) taas kaasa lööma talvisel aialinnuvaatlusel. 

Enne talilinnuloenduse nädalavahetust tee vaatluse paremaks õnnestumiseks kenasti ära vajalikud ettevalmistused. Siin on neli soovitust talviseks linnuvaatluse edukaks läbiviimiseks:

Helilooja ja muusik Mingo Rajandi oma elulistest ja muusikalistest otsingutest. Elamise ja loomise julgusest. Feminismist ja maailma rahust.

Ööülikool tänab Angelika Sokolova ja Eesti Selts Belgias.

Muusika: Mingo Rajandi „Nelja tee ristil“, „Õunapuu“, „Eldorado“, „Südame veri“.

Heli: Küli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Loomade jäljed Pedja jõe lumisel jääl

Oli oivaline talvine aeg, kui ilm hakkas muutuma külmemaks ja ma jäin parajasti külma tsooni, tundes talvist kargust, nii et põsesarnad lõid külmast punetama. 

Samal hetkel märkasin vaatemängus, kuidas pilved ümbritsesid päikest, luues minu silmis erilise vaate - taustaks raagus puud. See, kuidas talvine päike hajub läbi õrna pilvekihi, toob esile looduse rahuliku rütmi, kus aeg näib korraks seisma jäävat.

Halljänes Lepus europaeus

Värske, puutumatu lumikate on loodusesõbrale justkui avatud raamat, kuhu metsloomad oma öiste toimetustega uusi peatükke kirjutavad. Karge talvehommik ja vaikne, lumevaibaga kaetud maastik kutsuvad neid ridu lugema. Ühed kõige iseloomulikumad ja sagedamini kohatavad "kirjed" meie talvisel maastikul kuuluvad halljänesele.

Juuresolev pilt annab edasi just seda hetke, mil märkame lumel tuttavat mustrit – keegi on siit hiljuti pikkade hüpetega läbi lipanud, jättes maha selged tunnistused oma kohalolust.

Metsnugis Martes martes

Värskes lumes on näha metsnugisele iseloomulikke paarisjälgi, mis tunduvad tänu talveks karva kasvanud tallaalustele pehmete ja "sokilistena". 

Loomake on liikunud rahulike hüpetega üle metsaaluse, otsides lumekihi alt pisinärilisi või varitsedes tähelepanelikult mõne uruhiire käiguava juures. Need karvased "lumekingad" on nugisele asendamatud, pakkudes pakases sooja ja aidates kergelt liikuda ka seal, kuhu teised loomad sisse vajuksid.

Aeg-ajalt ilmnevad looduskaitses vastuolud liigikaitse ja kohalike maahooldajate vahel. Põhjust võivad selleks anda kiskjate rünnakud kariloomadele. Soomaa rahvuspargis on lubatud üle pika aja küttida hunte, et peatada sute rünnakud luhaniitudel karjatatavatele loomadele.