Uudisvoogude koguja

Harilik kuusk       Picea abies

Kui suvise pööripäeva aegu on inimestele oluliseks puuks kask, siis aasta lõpul pakub kuusk meile napiks jäänud rohelust. Kuusk oli talvisel ajal oluliseks puuks meie inimestele juba enne kristlike jõulupühade saabumist.

Käes on jõulud.

Urvalind      Carduelis flammea

Jõulude eelselt on maa must ja soojakraadid. Vaid Kirde-Eestis on veel veidi lund.

Linnusalkasid märkame tegutsemas nii metsveertes kui üksikult kasvavatel puudel: nii kaskedel, kui sang- või hallidel leppadel, aga samuti umbrohtudel. Näha võime erinevate tihaste segasalkasid, urvalinde või siisikesi.

Keelemehed on arvamusel, et sõna jõul on laenatud muinas skandinaavia keelest umbes tuhatkonna aasta eest. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.

Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ja lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.

Toomapäev on muistsest ajast olnud talviseks pööripäevaks ja langeb tänavu kokku astronoomilise talve algusega.

Talvine pööripäev ehk päikeseseisaku aeg algab 21. detsembri hommikul ja täna saabub põhjapoolkerale lühim päev ja pikim öö. Päike tõuseb laupäeval kell 9.17 ja loojub 15.22 ja pimedat süvendab lisaks suur sula välja arvatud Kirde-Eestis, kus püsib veel mingi lumikate.

Metsvint     Fringilla coelebs

Suvisel ajal meie kõige arvukamat laululindu (pesitsejaid võib olla kuni kaks miljonit paari) jääb vähesel määral ka talvituma ja need on reeglina vanalinnud. Selge see, et liigutakse inimasustuse läheduses, kus võib söögipoolist leida ehk siis tõenäoliselt talindude söötmiskohtade läheduses.

Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast.

Nagu kunsti ja arhitektuuri puhul, nii on ka haljastuses oma ajastumoed — 19. sajandi lõpu liivatatud teedega "mõisapargi moodi" koduaiad, stalinistlikud paplialleed, 1950. aastate lõpu ja 60. aastate kiviktaimlad ja madalad okaspuuvormid, 1980. aastate eramu- ning suvilarajoonide kõrged viirpuuhekid. Sellest ja paljust muust kõneleb arhitektuuriloolane Oliver Orro.

Ööülikool tänab Tallinna linnaruumifestivali ja Pille Laiakaske.
Muusika: Mingo Rajandi "Dolorosa".

Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
Toimetaja: Jaan Tootsen

Alutagusel lund jagub

Metssiga      Sus scrofa

Kuuse-juurepess         Heterobasidion parviporum

Vihma leotanud lumel on jäljerida

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides 

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub esitama kandidaate 2024. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaat võib õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri. 

Taliteraviljapõld kolmapäeval

Ilmastik oli väga muutlik. Sulailmad vaheldusid külmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -4,2…1,4 °C piires, erinedes normist -2,7…+3,7 kraadi võrra. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmeil reedel ‑6,5 °C ja maksimaalseks õhutemperatuuriks laupäeval 2,9 °C.

Harilik roossammal sügislehtede kaisus

Täiskasvanud isalind

Männileevike      Pinicola enucleator

Männileevikesed on meil harva kohatavad talikülalised. Neid erineva arvukusega harva nähtavaid talikülalisi märgatakse tegutsemas pigem Põhja- või Lääne-Eestis ja igal talvel me ei pruugi neid kohata. Nö „headel aastatel“ on meil talvitunud kuni tuhatkond männileevikest, kuid nende arvukus tundub vähenevat.

Hommikul, kui esimesed päikesekiired hakkasid metsa tungima, võtsin ette metsateekonna. Veel oli hämar, kuid metsatee äärsetes puuokstes märkasin parve hallrästaid. Linnud olid kogunenud punetavate marjade kallale ja nokkisid neid kordamööda. Justkui keegi oleks neid märganud, lendasid nad vaheldumisi eemal olevale puule ja tagasi marjade juurde.

Pildil sotsialiseeritud loomaaiahunt Lady koos Laura Kiirojaga Wildenburgi loomapargis Saksamaal.

Tekst: Rahvuslooma ümarlaud

Loovus on isiksuseomadus, mis avaldub erinevates valdkondades. See tähendab, et kõike saab teha loovalt, uuenduslikult ja isikupäraselt.

Loovisiksused on sageli ise vastuolulised inimesed, kelle looming sünnib sisemisest valust. Aga on ka hetki, kus loomine on otsekui ilmutuslik vabanemine.

Kui looming on loodud, peab looja sellega edasi elama, arvestama erinevate suhtumiste ja arvamustega. Suured loojad on need, kelle looming elab nendest kauem.

Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.

• Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
• Toimetaja: Jaan Tootsen

Kuidas on raamatu tähtsus ja tähendus muutunud viimastel aastatel. Kas Gutenbergi ajastu hakkab otsa saama? Raamatutega kasvanud ja kujunenud põlvkond. Miks lugemine kui protsess on nii eriline ja oluline inimeseks kujunemisel? Miks on vaja lugeda ja kirjutada eesti keeles?

Loeng on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.

• Muusika: Tõnu Kõrvitsa heliteos "Tiibade hääl" / Ülemereühenduses
• Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
• Toimetaja: Jaan Tootsen

Mink ehk ameerika naarits      Mustela vison

Mingid on elutsema toodud kogu Euroopasse, aga mitte vabatahtlikult, vaid inimesed tõid looma kauni kasuka ja omakasu silmas pidades karusnahafarmidesse, kuid ükski vangla pole põgenemiskindel. Invasiivse mõjuga mingid on võõrliik ja mõjutab Euroopas umbkaudu poolesaja pärismaise liigi eksistensi.

Hobipaleontoloog Erik Abneri reisikiri minevikku on mõeldud kõigile, kes on kas või kordki leidnud kummalise väljanägemisega kivi, mille seest paistab putukajalg, lüli või põnev muster. Kes see on? Kuidas ta kivi sisse sai? Kui vana ta on? Kas seda kivi üleüldse võib üles korjata?