Uudisvoogude koguja

Noore must-toonekure teekond. Vihm jõudis Leetu

Sellel valendaval rapsipõllul on kõdrad avanenud ja seemned varisenud

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala kestel 13,3…18,1 °C piires, mis erinesid normist (keskmine 1991-2020) -3,0…2,4 kraadi võrra. 

Kuna vesi on kõrge, on rannaluht osalt vee all ja hobustele selline soolakas rohi väga maitseb.

Augusti teine pool on käes. Kui veel paar päeva tagasi olid ilmad päris soojad, siis eile, 16.08 hommikul keeras tuule põhjakaartesse ja läks oluliselt jahedamaks. 

Täna hommikul mõni minut peale kella seitset siirdus rändele Iks

Sookurg       Grus grus

Sookurepere liigub ringi koos lennuvõimestunud poegadega. Kogunetakse viljapõldudele ja niitudele, kus kurepere noorlinnud on täiskasvanutest kergelt eristatavad.

Must-toonekure emaslind Kerli alustas eile rännet

Igal suvel avaldab Keskkonnaagentuur möödunud aasta kohta ulukiseire aruande. Anname siinkohal ülevaate Eesti hundipopulatsiooni seisundi viimasest teabest.

Tekst: Laura Kiiroja
 

Salu-siumarja kasvukoht

Salu-siumari        Actaea spicata

Kerli kalasumba juures

Harilik ussilakk          Paris quadrifolia

NB! Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Hariliku ussilaka vilja ei tohi isegi maitsmiseks proovida. 

Harilik soolikarohi      Tanacetum vulgare

Soolikarohu õisikud koosnevad ainult putkõitest, mis on umbes sentimeetrise läbimõõduga ja kasvavad varte tipus, kännastes. Kui putkõisi ümbritseksid valged keelõied, võiksime taime eemalt vaadates härjasilmaks pidada (teate küll neid valgeid keelõisi, mida sai rebida: armastab, ei armasta). 

Milline on hea looming, sõltumata loomeliigist? Kas kunst on vahend või eesmärk omaette? Kui kunst on vahend, siis mis on Elu kese? Püha ja madal – kas sõnnikuaur ja Linnutee kuma on pärit samast allikast? Kunstniku roll ühiskonnas. Millised on need küsimused, millele otsid vastust? Elu suuremad taipamised. Kuidas saada hakkama maailma ja iseendaga?

Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Keskusega.

• Muusika: Arvo Pärt "Sequentia"
• Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
• Toimetaja: Jaan Tootsen

Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod nii
vaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…

Nagu kõigel inimese juures, on ka unenägudel oma mõte. Need on osa psüühe isetervenemise mehhanismist. Nii nagu kogemata saadud haav peatselt armistub, nii tasakaalustavad unenäod mitte ainult meie hingehaavu, vaid teadliku mina ühekülgset ja alatihti vildakat vaadet olukorrale. Need justkui sunniks meie asju täiesti erineva, senitundmatu pilguga vaatama. Kui julgeda sellesse lähemalt süüvida, on see meelt avardav ja üllatav kogemus, peegeldus suurest ja sügavast sisemisest ilmast, mis otsapidi kollektiivse teadvustamatuse kihtidesse ulatub.

Unenägude tundmaõppimist võib võrrelda ookeani põhja sukeldumisega koos kõigega, mida sellel teel kohata võib.

Saade valmis koostöös Eesti Tervisemuuseumiga. 
Ööülikool tänab: Kersti Mölder ja Andres Arendi

• Muusika: Bo Hansson "Päike", Maarja Nuut "Une meeles"
• Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
• Toimetaja: Jaan Tootsen

Kõige noorem pesapoegadest Iks on saatja andmetel käinud pesast veidi üle saja meetri kaugusel ümbrusega tutvumas

Põdrakärbes         Lipoptena cervi

Tänavu hakkas põdrakärbeste igasügisene nuhtlus kuidagi vara pihta, aga nii loomade kui inimeste kiusajate hulk meie metsades kasvab iga päevaga.

Nii kui põdrakärbes nukust välja ronib, püüab valmik koheselt kasutada oma tiibu, et lennata mõnele lähimale taimele või madalamale põõsale saaklooma varitsema. Kuid põdrakärbsed on kehvad lendajad.

Emaslind Kerli saabus liialt vara kurepoegi toitma. Kõik olid hommikul hulkumas

Mustikamets

Harilik mustikas ehk mustikas         Vaccinium myrtillus

Mustikasaagiga on tänavu kehvasti. Marjarikkamaid kohti, kus marju korjata saab, on laiguti. Metsas hulkuja saab ainult suu siniseks teha, aga veidi eemal mõnel kohal võiks marju päriselt korjata.

Harilik kuldvits     Solidago virgaurea

Meie ainus pärismaine harilik kuldvits kasvab ja õitseb kõikjal: raiesmikel, niitudel, teede veertes ja jäätmaadel. 

Mullastiku suhtes on taim ükskõikne, kasvades nii kuival kui liigniiskel pinnasel ja isegi turbal. Loomulikult hakkab selline uhke õitseja silma, sest korraliku taime õisikus võib olla sada või rohkemgi korvõisikuid ja teisi õitsejaid on juba vähemaks jäänud.

Kurepojad ootavad hommikusööki