Looduskalender

Tihase pesakasti puhastamine Vastseliina koduaias

Kuna tihased otsivad juba pesapaikasid, on viimane aeg nende pesakastid eelmise aasta pesadest ning talve jooksul sinna kogunenud hiirte või värbkaku sahvrisisust puhastada. Kui pesakast on talvega kannatada saanud, tuleb see kas parandada või uue vastu vahetada.

Märtsikuu viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval selgus selle kevade kõige linnurikkam linn, milleks on Haapsalu. Linnuvaatlejad märkasid seal 70 linnuliiki.

Seekordsel linnade linnuvaatlusel osales 75 linnuhuvilist, kes vaatlesid linde 23 linnas ning said kirja ühtekokku 111 linnuliiki. Kõige linnurikkama linna tiitli pälvis Haapsalu, kus registreeriti 70 linnuliiki. Liigirohkuselt järgnes Tallinn 61 liigiga.

Karu jäljerida

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Kalendrikevad on kätte jõudnud ja ehkki saartel ja läänepoolsetes maakondades lumi suuresti läinud, on kirde pool Eestis lumi metsa all põlvini.  

Pesitsusrahu linnukool: ronk ehk kaaren

Ronk paneb küünlapäeval oma pessa esimese "palgi", teadis vanarahvas. Ja teadis üpris täpselt, sest kuigi ronk ei tea küünlapäevast tuhkagi, hakkab ta ometi just veebruaris pesaehitusega pihta. Olgu see siis olemasoleva renoveerimine või suisa uue ehitamine nurgakivist alates.

Ilmunud raamatu esitlus

Mõned aastad tagasi vaatasid mitmed Läänemaa perenaised oma kapid-sahtlid üle, leidmaks kõikvõimalikke rahvarõivaosasid. Olgu selleks siis kinda- või vöökiri, särgitikand või seelikutriibu riba, rääkimata säilinud riidekomplektidest. LEADERi projekti käigus koguti Kodukant Läänemaa eestvedamisel nii kohalike kui ka muuseumite materjalid kokku. Projektijuht Larissa Mandel  koostas kaasautorite abil raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses“.

Näe, mis pesakastist välja tuli

Värbkakk          Glaucidium passerinum

Kuldnoka pesakasti kogus värbkakk omale talvevarusid.

Tekst: Laura Kiiroja

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel pühapäeval kõiki loodushuvilisi osalema linnuvaatluspäeval, et välja selgitada Eesti kõige linnurikkam linn.

Linnade linnuvaatluspäeval saab osaleda nii üksi kui ka pere või sõpradega. Linnuvaatlusi tuleb teha vabalt valitud Eestimaa linnas ning kirja tuleb panna kõik seal 27. märtsil kella 5–13 nähtud ja kuuldud linnuliigid. Üles tasub märkida üksnes need linnuliigid, kelle äratundmises osalejad täiesti kindlad on.

Kvartsporfüür, tardkivim. www.kivid.info

Rekord nr. 411       Noorimad kivimid

Keskkonnaministeerium palub 18. aprillini esitada ettepanekuid, kes võiks olla Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitse märgi ja Noore looduskaitsja märgi kandidaadid.

„Kutsun inimesi üles leidma meie ühiskonnast üles need keskkonna eest seisjad, kelle sõnadel ja tegudel on kaalu. Noorte looduskaitsjate autasustamisel soovime tõsta esile loodushuvi ja aktiivsust,“ ütles keskkonnaminister Erki Savisaar.

Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Vaatlusi oodatakse näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda märtsist kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Sarapuu isasurvad

Harilik sarapuu         Corylus avellana

Harakapere pesaehitus

Harakas       Pica pica

Aedlinnade, parkide, talumaastike ja hõredama puistuga kultuurmaastike asukad. Harakaid kohtame väga harva mererannikul (seevastu sobivad neile jõgede äärsed puistud) ja välditakse paksu metsa.

Kodanikuühendused kutsuvad üles allkirjastama rahvaalgatust kodumetsade kaitseks: LINK

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kotkapere

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Emaslind Helju munes esimese muna tänavu 15. märtsi pealelõunasel ajal ja teise muna umbes samal ajal 19. märtsil.

Põllud on lumega kaetud

Nädal kujunes päikesepaisteliseks ja soojaks. Ööpäevased temperatuurikõikumised olid suured. Esmaspäeva öösel kella kahe paiku võis Jõgeval virmalisi imetleda.

Enamikel päevadel paistis päike ligikaudu 11 tundi. Kõige päikesepaistelisem oli pühapäev 11,5 tunniga ja kõige päikesevaesem laupäev nelja tunniga.

Neljal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ligi kümne kraadini või üle selle. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (10,5 °C) registreeriti pühapäeval.