Looduskalender

Nina küla jääkuhilad täna hommikul

Peipsi järve läänekaldal Nina külas on rüsijää kuhjumine tavaline ja pea iga aasta kevadeti, sest tingimused selleks on päris soodsad. Mõnel aastal on rüsijää kuhjatised olnud isegi kümnest meetrist kõrgemad.

Jääkuhjatised tekkisid tosina tunniga möödunud reedel 14. märtsil ja tänaseks oli pilt selline.

Aga Alutagusel annab lumel veel jäljeraamatut lugeda

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajate ränne on märgatav, tegutsetakse nii rannaniitudel kui jõeluhtadel. Kuid põldudelt otsitakse sulanud veelompide ümbrusest toidupoolist sealt, kus maapind sulanud ja seega suurem lootus selgrootuid söögiks leida.

Kaljukotkapaar, emaslind Helju ja isaslind Kalju soovivad oma pesasse ka teist muna

Hallvaresed muutusid arvukateks külalisteks

Talilinnukaamera ülekanne toimus Tallinna loomaaiast ja saime ülevaate talilindudest linnaoludes. Värvuliste arvukus osutus oodatust suuremaks nagu märtsis ka hallvareste arvukus.

Täname värvuliste kaamera jälgijaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, kes jäädvustasid külalisi.

Balsnack hoolitses, et linnud oleksid söönud:

Mark Pusta käib kolme kevadega läbi üheksakümmend metsisemängu, et need kaitse alla viia. Temast sünnib sedasi Metsisemeister ning samuti elavad tema sees seitse inimprofessiooni, kes igaüks hea või halvaga metsisemängu mõjutavad.

Need seitse professiooni tulevad filmis ka esitlusele ja need on järgmised: Metsamees; Looduspiltnik; Ornitoloog; Looduskaitseametnik; Jahimees/Salakütt/Jahiturist; Juhuslik sattuja ehk juhukülaline; Loodusturist ja tema giid.

Emaslind Helju munes esimese muna pesasse 17. märtsil

Päikeselise ilmaga särab avanenud õis, kui väike päike

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

Ilvestel võib jooksuaeg kesta märtsi lõpuni. Innaaegu võime neid muidu peidulistest kaslastest kiskjaid kohata, aga vahel koguni kuulda päevasel ajal ja sellise tegevusega hõivatud täiskasvanud loomadel jääb teisejärguliseks isegi toitumiseks saakloomade püüdmine.

Harilik kuusk       Picea abies

Lund on metsa all ainult laiguti ja nii jääb meil kuuseseemnete pudisemine lihtsalt tähelepanuta. Kuuskedel piisab käbisid ja seemneaasta on täiesti hea. Kuused paljunevad metsades just lendseemnetega.

Kuuseseeme lumel

Händkakk                  Strix uralensis

Händkakud peaksid pesitsemisega alustama kas märtsi lõpul või aprillis. Praegusel ajal võime händkakke kuulda ja näha sagedamini kui ülejäänud aastal. Nagu teistelgi kakkudel, haudub pesal emaslind, keda isaslind sel ajal toiduga varustab.

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Hülgepoeg, kirju kasukaga emahüljes ja tumedad hülgepullid

Hallhüljes       Halichoerus grypus   

Tihased toidulaual

Talilinnukaamera ülekanne toimus Saaremaalt kus saime ülevaate talilindudest nooremas metsatukas.

Täname värvuliste kaamera jälgijaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, kes jäädvustasid külalisi.

Kohtumiseni uuel hooajal!

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajad rändavad ja neid võime kohata seltsingutena ning linnud hakkavad maanteedel sõidukitega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlik ning linnusalk värvilt mustvalgena.

Ilm oli tuuline. Öösel sadas lund ja lund pudenes ka puudelt.

Paiseleht

Paiseleht       Tussilago farfara

Paiselehtede päikekollased õied pakuvad silmarõõmu põllu- ja teede veertes, päikesepoolsetel kraavipervedel või tühermaadel, savikamatel või kehvema mullastikuga kasvukohtadel.

Leevike       Pyrrhula pyrrhula