Loodusajakirjad
Metsiku Linna fotokonkursi võitis pilt linnarebastest
Loodusfestivali linnalooduse fotokonkursi „Metsik linn“ võitis sel aastal Ave Kruusel tööga „Liikluskorraldajad“. Laste ja noorte kategoorias valiti parimaks tööks Christina Veebeli foto „See märk on minu“.
Christina Veebel “See märk on minu” I koht laste ja noorte kategooriasTraditsiooniks saanud fotokonkurss “Metsik linn” kutsub märkama loodust ja toob vaatajateni pildikesi linnas leiduvast loodusest. Sel aastal laekus 120 tööd, millest 15 olid laste ja noorte tehtud fotod.
Võidutöö autor Ave Kruusel meenutab: “Juulikuuks on noored rebasekutsikad juba nii suureks saanud, et rebaseemand viib neid juba kaugemale urust maailma uurima. Linnaloomal tulebki ka liikluse ja asfaldiga tutvust teha.” Žüriiliige Urmas Tartes tutvustas pilti järgmiselt: “See on huvitav kahetasandiline lugu. Esimene tasand näitab, kuidas metsaloomad on linna tulnud. Teine tasand on humoorikas: rebasepere ületab teed ja ei ole ülekäigukohastki väga kaugel.”
Laste ja noorte kategooria parimaks tööks auhinnati Christina Veebeli foto “See märk on minu”. „Viinapuu on võtnud linnakeskkonnas tugipinnaks liiklusmärgi, mille üle kasvada. Kaua see sümbioos kestab, sõltub märgi hooldajatest,“ ütles Urmas Tartes.
Fotokonkursi 20 parimat tööd on võimalik suve lõpuni vaadata Tartu ülikooli botaanikaaia rosaariumi kõrval. Kõiki võidutöid saab sirvida ka võistluse kodulehel.
Loodusfestival / Loodusajakiri
Soode taastamine kui praeguse sajandi maaparandus
Tekst: MARKO KOHV, PIRET PUNGAS-KOHV Fotod: MARKO KOHV
Soode taastamine ja märgalade rajamine toob mitut moodi kasu. Niimoodi saab leevendada väga suuri kriise, mille põhjused on tugevalt seotud inimtegevusega.
Homme toimub Tartus veepäev
Eesti rahva muuseumis toimub 13. juunil veepäev, mida korraldavad Eesti maaülikooli teadlased.
Veepäev on mõeldud kõigile huvilistele, eriti on oodatud kooliõpilased ja noored. Veepäeval on võimalus kaasa elada, ise kätt proovida, vaadata, kuulata ja küsimusi küsida.
Veepäeva üks olulisi märksõnu on veeohutus. Raadi järve ääres toimub vetelpääste demonstratsioon, kus osalevad ka vetelpäästekoerad. Demonstratsiooni viib läbi Päästeamet. Maaülikooli teadlased demonstreerivad, kuidas käib järve uurimine ja milliseid põnevaid instrumente selleks kasutatakse.
Toimuvad ka ettekanded, kus populaarses võtmes lahatakse järgmisi teemasid: milline on kalade veealune maailm ja kas maailmas on ka ohtlikke kalu, millised on veega seotud haigused ja mured, miks on sinivetikad ohtlikud, mida maaülikooli järveuurijad veekogudest täpsemalt uurivad ja veel palju muud.
Veepäev toimub 11. rahvusvahelise madalate järvede konverentsi raames. Veepäeva kava näeb konverentsi kodulehel.
Maaülikoolis arutatakse madalate järvede olukorda
Eilsest alates võõrustab Eesti maaülikool 11. madalate järvede konverentsil järveuurijaid enam kui 20 riigist. Konverentsi põhiteemaks on madalate järvede seisund muutuvas maailmas. Konverents kestab 16. juunini.
Madalad järved täidavad olulist rolli süsiniku sidumisel, aineringes ja inimkonna toiduga varustamisel. Samas on nad oma madaluse tõttu ka väga tundlikud kõikide muutuste suhtes, olgu selleks siis tormid, muutuv sademete hulk, temperatuur või reostuskoormuse tõus.
Konverentsi korraldaja, Eesti maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur Priit Zingel ütles, et kliimamuutuste ja teiste looduslike muutuste mõistmiseks on vaja talletatud andmeid, mis hõlmaksid pikemaid ajavahemikke kui mõned üksikud aastad. „Võrtsjärve kohta on maaülikoolil sellised pikad andmeread olemas, näiteks Võrtsjärve fütoplanktonit on uuritud üle 100 aasta. Maaülikooli teadlaste panus maailma teadusesse on kõrgelt hinnatud, sest selline unikaalne andmestik aitab mõista järvedes toimuvaid ökoloogilisi protsesse,“ kirjeldas Zingel Eesti teadlaste panust madalate järvede uurimisse.
Tänavul põimitakse keskkonna säilimise teemad keskkonnafolklooriga. Seetõttu on kindlasti tähelepanuväärne Eesti kirjandusmuuseumi teadlase Reet Hiiemäe plenaarettekanne keskkonnafolkloorist kui kohaliku jätkusuutlikkuse tagajast. Hiiemäe puudutab küsimusi, kuidas on inimesed varasematel aegadel koos järvedega elanud ning kas on ehk vanades suhtumistes, hoiakutes ja teadmistes midagi sellist, mille kõrvale heitmine ja unustamine on olnud suur viga?
Tihedate ettekande- ja arutelupäevade kõrvale mahuvad konverentsi programmi ka ekskursioonid, mil saab külastada Võrtsjärve ja limnoloogiakeskust, Peipsi järve, Soomaad või seilata Emajõel.
11. rahvusvaheline madalate järvede konverents toimub Tartus Eesti rahva muuseumis. Konverentsi töökeel on inglise keel. Konverentsi raames toimub aga 13. juunil ka veepäev Eesti huvilistele.
Eesti maaülikool / Loodusajakiri
Tartu loodusmaja ootab oma sünnipäeval tasuta ekskursioonile
Tartu loodusmaja huvikooli asutamisest täitub juunikuus tervelt 70 aastat! Seitse kümnendit täis loodusharidust – neli erinevat maja ja neli erinevat nime (Tartu linna noorte naturalistide jaam, Tartu noorte loodusesõprade Maja, Tartu noorte loodusmaja, Tartu loodusmaja), tuhandeid särasilmseid õpilasi, aga alati sama siht – tunda ja väärtustada loodust läbi noorte silmade.
Sünnipäeval rulluvad linnaelanikele tasuta põnevad tegevused lahti terve päeva jooksul nii majas sees kui pargis:
kell 10-18 avatud maja näitused, talveaed, loomatuba ja mälestustetuba
kell 12-17 seiklusrajad ja meisterdamise telk pargis
kell 15-17 igal pool- ja täistunnil huvilistele tutvustavad ringkäigud loodusmajas (kell 15.00, 15.30, 16.00, 16.30)
kell 15-17 ekspertidega (Mari Ivask, Annely Kuu, Aire Orula, Aili Elts) elurikkuse uurimine pargi loodusvaatlusalal Loodusvaatluste maratoni raames.
kell 18-20 juubelipidu ja ansambli Kruuv kontsert pargis
Tule peole ja rõõmustame koos!
Tartu loodusmaja / Loodusajakiri
LOODUSFESTIVALI ERIPAKKUMINE | Telli soodsalt Horisont ja Eesti Loodus!
Hea loodusesõber!
Pühapäevani toimub üle Eesti loodusfestival, mis kutsub üles märkama ja väärtustama linnaloodust. Loodusfestivali ajal on meil ülihea pakkumine Eesti Looduse ja Horisondi aastatellimusele.
Kasuta võimalust!
Põnevaid lugemiselamusi soovides
MTÜ Loodusajakiri
Enigma teise vooru auhinna sai Siim Sammul
Eelmise vooru kujundite heksaminodeks tükeldamisega said lahendajad edukalt hakkama.
Kõigi ülesannete lahendused viisid edukalt lõpuni ja neli punkti teenisid Vladimir Jaanimägi, Aivar Kauge, Kalle Kulbok, Meelis Reimets, Siim Sammul, Jarmo Seljamaa, Anti Sõlg, Kuldar Traks, Toomas Tõnissoo, Hannes Valk, Mariina Viil ja Heldur Väljamäe. Loosi tahtel sai vooruauhinna SIIM SAMMUL.
Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“ või loodushäälte CD-plaadi.
Sarjas ilmunud raamatutega ja CD-plaatidega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.
Vabatahtlikud aitasid tänavu ligi 30 000 konna
Tänavusel kevadisel konnarändel aidati sigima rekordilised 29 926 kahepaikset. Vabatahtlike visa tegevus aprillis ja mais võimaldas järglasi saama ligi 30 000 konna, mida on pea kolmandiku jagu enam kui varasematel aastatel. Kampaania „Konnad teel(t)“ raames tehti kahe kuu jooksul konnadele eluohtlikes teelõikudes nende abistamise aktsioone 11 tihedama rändega kohas. Vabatahtlikud konnapäästjad tegutsesid 34 paigas üle Eesti.
Kahepaiksete massilisel kevadrändel hukkub tiheda liiklusega lõikudes kuni 95% teed ületama asunud konnadest. „Kui arvestada, et kahepaiksete kullestest saavad ise sigimisküpseteks konnadeks vaid 1–2%, siis on tänavune konnarekord ütlemata rõõmustav tulemus,“ ütles projekti „Konnad teel(t)“ eestvedaja Kadri Aller. „Täname kõiki, kes kahepaikseid märkasid, aitasid ja meile ka enda konnatalgute tulemustest teada andsid. Ilma kohalike konnasõpradeta ei oleks sellised rekordilised tulemused võimalikud,“ lisas Aller.
Sarnaselt möödunud aastatega tõid vabatahtlikud välja, et rändeperiood on veninud väga pikaks. See on katsumus kõigile konnaabistajatele, sest ühe nädala asemel käiakse väljas mitu nädalat, iga päev mitu tundi. Kahepaiksete ränne sõltub väga ilmast ja mida heitlikumad on kevadised temperatuurid, seda pikemaks venib migratsioon. „Meie vabatahtlike read said käesoleval aastal ka täiendust, mistõttu turvaliselt üle tee aidatud kahepaiksete arv kindlasti tõusis. Näiteks Ida-Virumaal oli abilisi sedapuhku rohkem ja loodan, et nende read ainult täienevad. Pikem rändeperiood vajab ka rohkem vabatahtlikke, et saaks vahetustega abiks käia,“ lisas Aller.
Sel aastal kutsuti üles märkama ootamatult mõjuvaid sinistes pulmarüüdes rabakonni, keda rände ajal võib Eestis kohata. Kohalikke siniseid konni õnnestus mitmel konnasõbral pildile saada. „Jätkame sellise aktsiooniga kindlasti järgmisel aastal. See on hea info teadlastele, nagu ka kõik liigiti üle loetud rändavad kahepaiksed,“ ütles kampaaniajuht Birgit Purga. Ka tänavu aidati kõige enam üle tee aeglaselt liikuvaid harilikke kärnkonni – 27 099.
Kõige rohkem aidati kahepaikseid Porkunis Lääne-Virumaal – 8654 kahepaikset. Järgnes Põltsamaa 6303 kahepaiksega. Need kaks on läbi aastate olnud paigad, kus sigima aidatakse kõige enam konni. Assaku-Jüri tee Rae vallas 2795 ja Sillamäe 2571 sigima aidatud kahepaiksega on samuti tunnistus vabatahtlike visast tööst.
Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele kahepaiksetele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest konnades ja saada ülevaade konnade rändepaikadest terves Eestis. Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud üle 205 000 kahepaikse. Parim pikaajaline lahendus rände ajal hukkumisele on liikluse sulgemine rände ajal või konnatunnelite ehitamine tiheda liiklusega teelõikudes, kus toimub kahepaiksete massiline kevadränne.
Eestimaa looduse fond / Loodusajakiri
Negavati võitja valmistab lambavillast ja samblikust õhupuhasteid
KIKi roheideede konkursi Negavatt 10 000-eurose peaauhinna vääriliseks hindas žürii keskkonnasõbralikke õhupuhasteid tootev Mossy. Teisele kohale mõeldud 5000 eurot viis koju GroundsHeat, kes arendab kohvipaksust küttebrikette. Kolmas koht ja 3000 eurot kuulub elurikkuse teemalisele harivale lauamängule Liigipiirid. Peaauhinna pani välja Negavati suurtoetaja LHV Noortepank. Võitjad selgusid 6. juunil toimunud superfinaalis.
Negavati 10. hooaja võitja Mossy toodab keskkonnasõbralikke õhupuhasteid, mille neljakihiline looduslikest materjalidest filter eemaldab õhust kahjulikud saasteained. Masina filtriteks on põdrasamblik, kanepimatid, lambavill ja aktiivsöest kangas.
„Mossy idee on väga innovaatiline ja võrreldes tavaliste õhupuhastitega on Mossyl turul konkurentsieelis,“ sõnas žüriiliige ja LHV Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Merilin Iital. Ta lisas: „Esikoha valikul mängis olulist rolli, et tiimil oli valmis toode, mille arendusse võiduraha suunata. Mossy tiim oli finaalis oma ideed esitledes väga enesekindel ja näha oli, et nad teavad, mida teevad. Samuti hoiavad nad tiimina väga kokku. Ootan huviga, millise arengu Mossy õhupuhasti peaauhinna võidurahaga läbi teeb.“
Teise koha saavutanud GroundsHeat arendab kohvipaksust tehtud küttebrikette, mis on võrreldes puitbriketiga odavam, suurema kütteväärtuse ja põlemisajaga ning mille põletamisel vallandub vähem kasvuhoonegaase. Igapäevaselt tekib Eestis ligi 26 tonni kohvipaksu, üle maailma lausa 560 tonni, mida GroundsHeati ideega saab väärtuslikuks küttematerjaliks muuta.
Žüriiliikme ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse biomajanduse nõuniku Madis Tilga sõnul tuleb bioressursside väärindamisel lähtuda jäätmetele kõrgema lisandväärtuse andmisest ning seejuures võiks üldjuhul põletamine jääda ahela viimasesse otsa. „Kohvijäätmete puhul tundub, et ruumi on mõlemale – nii väetisteks väärindamiseks kui ka energia tootmiseks. Kui kohvijäätmetest energia tootmine pakub alternatiivi olemasolevatele materjalidele, siis on GroundsHeatil energiatootmises oluline roll,“ lisas Tilga.
Kolmandale kohale tulnud Liigipiirid töötab välja teaduspõhist lauamängu, mis aitab paremini mõista inimtegevuse ja ökosüsteemide vahelist seost. Mängu mängides saab end panna nii ühe Eestis leiduva liigi kui ka inimese kingadesse.
Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi ellu kutsutud 18-30 aastastele noortele mõeldud roheideede konkurss, et innustada noori maailma paremaks muutma. Konkursile on kümne hooaja jooksul laekunud kokku 569 ideed, mida KIK on toetanud üle veerand miljoni euroga.
KIK / Loodusajakiri