Loodusajakirjad

Tartu ülikooli loodusmuuseumi näitus „Hirmus kallis maapõu“ räägib sellest, mida igaüks peaks teadma vastuolulistest mineraalidest ja kivimitest, et hoida keskkonda ja oma tervist. Praegu näeb seda näitust Pernova loodusmajas Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool

2021. aasta veebruaris loodi rahvusvahelise muuseumide nõukogu (ICOM, International Council of Museums) Eesti komitee juurde keskkonnateemaline töörühm. Koos Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskusega on töörühm pannud aluse rohelise muuseumi süsteemile. Eesmärk on aidata meie muuseumidel tegutseda keskkonnasäästlikult ja olla eeskujuks muuseumis käijatele.
Roheline muuseum on keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil saab mis tahes muuseum (olenemata suurusest või valdkonnast) hinnata, kui suur on nende keskkonnamõju, ja otsida viise, kuidas seda vähendada. Hõlmatud on muuseumihoone, kogude haldus ja näituste korraldus ning kaasatakse töötajaid. Kui muuseum juhindub asjaomastest põhimõtetest, saab ta taotleda rohelise muuseumi tunnistust. Seda sertifikaati annab välja Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsioon.
Kõige esimesena sai mullu märtsis rohelise muuseumi tunnistuse Kumu. Alates tänavuse aasta maist on sertifikaat ka eesti rahva muuseumil, Tartu ülikooli loodusmuuseumil ja botaanikaaial ning Tartu ülikooli muuseumil.

Kumu on esimene Eesti muuseum, mis on saanud rohelise muuseumi sertifikaadi. Mis motiveeris seda taotlema? Mis oli kõige raskem, tülikam?
Kuna oleme üks suurimaid muuseume Eestis, on meie keskkonnamõju samuti suur. 2021. aastal muuseumi arengukava koostades võtsime sihi oma keskkonnajälge vähendada. Seega, kui tekkis võimalus rohelise muuseumi sertifikaati taotleda, tuli see otsus väga loomulikult. Rohelise muuseumi programm on toetanud meie keskkonnaeesmärkide sõnastamist ning andnud selge raamistiku, kuidas neid ellu viia.
Kõige keerulisem on saavutada kiireid tulemusi, mida paljud ootavad. Muudatuste elluviimine võtab aga oma aja või nõuab suuremat investeeringut, näiteks muutmaks muuseumihoonet ressursitõhusamaks ja nüüdisajastamaks kliimasüsteemi. Teisalt on mitmes aspektis vaja ümber hinnata meie seniseid käitumismustreid ja vaadata üle harjumuspärased standardid, mis puudutab näiteks näituste kujundust või protsesside aeglustamist ja ühe näituse lahtiolekuaja pikendamist.

Eesti mükoloogiaühing on valinud 2023. aasta seeneks hariliku kivipuraviku (Boletus edulis), kes on seenehuvilistele ammune tuttav, hinnatud söögiseen ja korilaste ihaldusobjekt nii meil Eestis kui ka mujal maailmas.

Tekst: IRJA SAAR Fotod: VELLO LIIV

Tekst ja fotod: KADRI ALLER

Ohustatud roomajad kooruvad vabatahtlike järelevalve all ja õpivad enne loodusesse laskmist korralikult ujuma.

Kalateadlase Meelis Tambetsiga vestelnud Toomas Kukk

Foto: Aldo Luud

Meelis Tambets on sündinud 22. augustil 1965. Lõpetas Tartu ülikooli zooloogi-ihtüoloogina 1990, olnud magistratuuris Tartu ülikoolis ja Kuopio ülikoolis Soomes, aastast 1993 bioloogia-zooloogia teadusmagister. Töötanud TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituudis vanemlaborandi ja teadurina; Eesti loodushoiu keskuse asutaja ja juhatuse liige alates 2000. aastast. Uurinud kalade rändeid Euroopa siseveekogudes ja Läänemeres, aga ka Vaikse ja India ookeani troopilistes piirkondades, tegelnud veekogude ja ohustatud kalaliikide kaitsega.

Sellest, et puhas vesi on oluline, on meile räägitud juba maast madalast. Vee tähtsus tingib vajaduse selle loodusvaraga asjatundlikult ümber käia. Sel põhjusel koostatakse veemajanduskavasid, mis aitavad seda valdkonda korraldada.

Tekst: KARL KUPITS

Haridusasutuse auhinna pälvinud Koeru keskkooli nimel võttis auhinna vastu Järva valla haridusspetsialist Anneli Eesmaa. Koeru keskkoolil on kaks kasvuhoonet ja tihe koostöö taimeteadlastega Allikas: kliimaministeerium

Kliimaminister Kristen Michal kuulutas 12. juunil välja keskkonnasõbralike haridustegude konkursi Keskkonnakäpp tänavused võitjad. Kõik auhinna saanud koolid ja lasteaiad annavad head eeskuju, kuidas kliimamuutusi ja ringmajandust tutvustada praktilise õppe toel.
Tänavune rahva lemmik on Harkujärve põhikool, kus on juba kolmandat aastat korraldatud kõikidele klassidele keskkonnahariduslikke programme Lahemaal. Igal klassil on oma teema ja programmis osaletakse eri kohtades, kus õpitakse tundma rahvuspargi elurikkust ja ökosüsteemi.
Tänavuse õppematerjali Keskkonnakäpp on pälvinud MTÜ Mondo, Diana Tamm ning Mari Jõgiste, kes on loonud kaardimängu „Kliimakool“. Koos Rootsi Chalmersi tehnikaülikooli teadlastega valminud mäng kutsub arutlema kliimamuutuste üle, oma tegevust analüüsima ning käitumist muutma. Mänguga käivad kaasas koolitused ja juhendmaterjalid õpetajatele.
Koostöö Keskkonnakäpa on võitnud Pernova hariduskeskus ja Pärnu linn, kes on loonud ülelinnalise huvikoolide, üldhariduskoolide ja linna territooriumil tegutsevate asutuste koostööprogrammi rikastamaks kooli õppekava.
Haridusasutuse Keskkonnakäpa lasteaedade kategoorias on saanud Tallinna Mustakivi lasteaed, kelle õppeprogramm „Ökokott looduse heaks“ on loodud selleks, et anda teadmisi ja õpetada last keskkonnahoidlikult käituma.
Haridusasutuse Keskkonnakäpaga koolide kategoorias on tunnustatud Koeru keskkooli, kus kasvatatakse köögivilju suurendamaks teadlikkust ringmajandusest, keskkonnahoiust, rohetehnoloogilistest võtetest ja maheviljelusest. Kool teeb tihedat koostööd teadlastega.
Noorte Keskkonnakäpa on pälvinud Tartu Forseliuse kooli Maailmamuutjad: aktiivne seltskond põhikooli noori, kes ise eeskujuks olles püüavad maailma enda ümber rohelisemaks muuta. Tänavu on nad aidanud parandada oma kooli prügikäitlust ja korraldada keskkonnakuud.

Keskkonnaministeerium /Loodusajakiri

Tekst: MARTIN TIKK

Kuidas võib igapäevane majapidamine reovee kvaliteeti mõjutada? Milliseid aineid ei tohi kindlasti kanalisatsiooni visata? Milles inimesed tihti kodudes eksivad? Millega on reovee käitlejatel seetõttu enim probleeme? Kas inimene ise peaks ennetuse mõttes korrapäraselt midagi ette võtma, et torud ja reovesi oleksid puhtamad?

Veekogusid, kus vesi voolab, on eesti keeles ja murretes tähistatud erilaadsete ja eri aegadest pärinevate nimetustega. Sõnade rohkus tuleneb ühelt poolt vooluveekogude mitmekesisusest, samas võidakse üht veekogu märkida mitme nimetusega.

Tekst: KARL PAJUSALU

Tekst: Juhani Püttsepp

Meie maadluskuulsus Georg Lurich surus 15-aastaselt kahenaelaseid hantleid 4000 korda järjest üles, kuid sama vanalt oli ta koos vennaga kogunud ka 900 lehekülge käsikirjalist rahvapärimust.

Õhuvaade Tallinna vanalinna servast ja Kotzebue tänavast Foto: Maa-amet

Tallinna rohelise pealinna elurikkuse programmi osana peetakse kuni novembrini elurikkuse kaardistamise talguid selgitamaks liikide levikut linnas. Vaatlusi kogutakse keskkonnaagentuuri loodusvaatluste rakendusega. Rõhk on järgmistel liikidel: raba- ja rohukonn, harilik kärnkonn ja tähnikvesilik, nastik ja rästik, kivi- ja arusisalik, vaskuss, siil, orav, metsnugis ja kivinugis, nirk ja kärp ning looduslikult kasvavad orhideed. Rakendusse võib loomulikult kirja panna ka kõik muud kohatud liigid. Vaatlusi kontrollivad asjatundjad.

Loe täpsemalt: https://greentallinn.eu/events/elurikkuse-kaardistamise-talgud/

Tallinna linnavalitsus / Keskkonnaagentuur / Loodusajakiri

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Metskass (Felis silvestris) on Šotimaa pärismaine liik, kelle arvukus on tugevalt kahanenud. Kuni 18. sajandini leidus neid ka Inglismaal ja Walesis Foto: Michael Gäbler / Wikimedia Commons

Juunis lasti 22 vangistuses kasvatatud metskassi Cairngormsi rahvuspargis loodusesse. Šotimaa kuninglik zooloogiaühing loodab järgmise kolme aasta jooksul taasasutada kuni 60 umbes üheaastast looma.
Metskassi paljundusprogramm sai alguses 2019. aastal pärast seda, kui rahvusvaheline looduskaitseliit (IUCN) oli hinnanud Šotimaa metskassiasurkonna eluvõimetuks: alles oli umbes 30 looma, kes elasid ülimalt killustunud elupaikades ning olid ristunud kodukassiga.
Kõik taasasustatud metskassid kannavad GPS-kaelust ja nende liikumist jälgitakse hoolikalt. Vältimaks hübridiseerumist on taasasutusaladele paigutatud sadakond rajakaamerat. Kõik hulkuvad kodukassid plaanitakse kinni püüda ja vajaduse korral steriliseerida. Metskassi enda ülesanne ökosüsteemis on umbes samasugune kui rebasel: ta sööb kahepaikseid, väikenärilisi, linde, võib püüda kala ja murda tillukese hirvevasika. Meelistoit on küülikud.
Vabadusse lastud metskassid on võimelised ise endale saaki püüdma, kuid nad võivad saada hukka liikluses või hulkuvalt kassilt ohtliku nakkuse. Looduskaitsjad on harinud linnujahihuvilisi ja rääkinud neile metskassi elukommetest, kuna paljud kardavad, et metskass hävitab kanalisi.

The Guardian / Loodusajakiri

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Üldjuhul teame hästi, kui pikad on Eesti suuremad jõed ja kuhu nad suubuvad. Nende teadmiste varju jäävad jõgede lähtekohad, mida mõnel juhul on küllaltki keeruline täpselt määrata.

Tekst: ARVO JÄRVET, RAIVO AUNAP

21.– 27. augustini 2023 korraldab Eesti maaülikool koostöös Eesti ornitoloogiaühingu ja Euroopa partneritega Tartus rahvusvahelise kurglaste uurimisele ja kaitsele pühendatud konverentsi, mis toob siia sadakond inimest paarikümnest riigist üle maailma. Kuni 20. juulini on võimalik ka kohalikel linnuhuvilistel endale konverentsipääse lunastada.

Konverentsi korraldaja Eesti Maaülikooli vanemlektori Ivar Ojaste sõnul elab kurglasi (Gruidae) maailmas 15 liiki. Eestlastele on eelkõige teada-tuntud sookurg. Kaks kureliiki pesitsevad Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, neli Aafrikas ja üheksa liiki Aasias. Ühtegi kureliiki ei ela aga Lõuna-Ameerikas. Kurgede elupaigaks on tüüpiliselt märgalad, kuid on ka paar erandit, kelle pesitsusalad asuvad savannides ja kuivades steppides. Võib-olla seetõttu on ka üheksa kureliigi populatsioonid vähenemas, sest peamiseks ohuks kurgedele on just inimtegevusest tulenev elupaikade kadu, neile peetav jaht, aga ka kliimamuutused,“ kirjeldas Ivar Ojaste.

Tartus Eesti maaülikooli ruumides toimuva konverentsi „Crane 2023“ programmiga on võimalik tutvuda konverentsi kodulehel. Terve nädala kestval konverentsil saavad teadlased ja linnuhuvilised lisaks loengute ja posterettekannete kuulamisele osaleda ka linnuvaatlusretkedel Lahemaal, Matsalus ja Haapsalus. Ivar Ojaste ütles, et kuna konverents on osalejatele tasuline, pakutakse kohalikele linnuhuvilistele võimalust osta 35 euro eest ühe päeva pileteid, millest kaetakse osaleja toitlustuskulud ning konverentsi infomaterjalide kulud. „Osalemise soovist tuleks võimalikult kiiresti, hiljemalt 20. juuliks teada anda e-kirja teel ivar.ojaste@emu.ee, märkides kirjas ka täpsed päevad, millal konverentsist osa võtta soovitakse. Nii saame tagada ürituse sujuva kulgemise,“ sõnas Ojaste. Täpsema teabe konverentsi osalustasu kohta leiab samuti konverentsi kodulehelt.

Kurgede uurimisele ja kaitsele pühendatud konverentsid toimuvad Euroopas regulaarselt kahe- kuni nelja-aastase intervalliga, eelmine konverents toimus 2018. aastal Prantsusmaal. Eestis toimus kurekonverents viimati 1989. aastal. Augustikuise konverentsi korraldajate hulgas on lisaks Eesti maaülikoolile ja Eesti ornitoloogiaühingule ka Euroopa kurgede töörühm (European Crane Working Group) ja rahvusvaheline kurgede fond (International Crane Foundation).

Lisateave:

Ivar Ojaste

Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli vanemlektor
521 5151
ivar.ojaste@emu.ee

Lennart Lennuk Foto: Reelika Riimand, Politsei- ja Piirivalveamet

Klassikaraadios on alanud uus kümneosaline saatesari “Looduse leksikon”, milles bioloog Lennart Lennuk tutvustab põnevaid loodusteemasid. 25. juunil eetris olnud avasaade keskendus ogalikele ja rääkis hoolimisest looduses. Sarja teise osa peategelane on kuldking.

“Looduse leksikon avaneb kõigile, kes teda “lehitseda” soovivad. Kuid ta avaneb meile teisiti kui raamat: loodusel on oma loogika ja teinekord on see nii keerukas, et üllatume tihti teemades, kuhu oma loodusrännakutel satume,” räägib Lennart Lennuk.

Lennart Lennuk on bioloog, Eesti Loodusmuuseumi näituste kuraator ja kogude osakonna juhataja ning Eesti looduseuurijate seltsi asepresident.

“Looduse leksikon” on eetris pühapäeviti kell 9. Kordub kolmapäeviti kell 21, järekuulata saab Klassikaraadio kodulehel ja portaalis Jupiter.

Klassikaraadio/Loodusajakiri

Edgar Kask (5. august 1930 – 24. mai 2008). “Aprilliööde hu-hu-hu-hu …” (karvasjalg-kakk). 1970. Foto ilmunud Eesti Looduse 1974. aasta aprillinumbri esikaanel. Hõbeželatiinfoto 20,8 ×17,8 cm. Eesti Looduse fototeek

Tänavu esmailmumise 90. aastapäeva tähistava Eesti Loodusega on seotud oluline osa Eesti loodusfoto ajaloost. Fotomuuseumil on suur au tuua huvilisteni ajakirja toimetuse mahukas fototeek, mis on 1958. aastast alates talletanud Eesti loodusfotograafia pärandit. Näitus “Eesti Looduse fototeek” on osa muuseumis toimuvast loodusfoto teema-aastast.

Kõik näitusel olevad fotod on pärit ajakirja Eesti Loodus toimetuse arhiivist ja enamus neist on ajakirjas ka ilmunud. Autorite originaalfotodena on väljas valik mustvalgetest fotodest 1950. aastate lõpust kuni 1980. aastateni. Valguslaudadel on 1970.–1980. aastate värvifotot esindavad diapositiivid ja slaidid autorite märkmetega. 1990.–2020. aastate loodusfotosid näeb ekraanilt. Fotomuuseum on enda kogudest välja pannud valiku loodusfotograafide varustust.

Eesti Looduse lehekülgedel ja toimetuse arhiivi pildivalikus on kõige rohkem nende loodusfotograafide pilte:

Julius Mager, August Kiisla, Paul Pere, Hillar Uusi, Enno Väljal , Aare Mäemets, Edgar Kask, Fred Jüssi, Aavo Põlenik, Jüri Pere, Tiit Leito , Enno Merivee , Tõnu Noorits, Olev Merivee, Villu Anvelt, Arne Ader, Urmas Tartes, Jaanus Järva, Mati Kose , Ingmar Muusikus, Remo Savisaar, Sven Začek, Karl Adami.

Näituse kuraatorid: Merilis Roosalu, Relika Kala, Annika Haas (fotomuuseum)
Projektijuht: Tanel Verk (fotomuuseum)
Graafiline disain: Rein Seppius (Tallinna linnamuuseum)
Digiteerija: Sander Ott Eelmaa (fotomuuseum)

Fotomuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani, kell 11–18.

Fotomuuseum/Loodusajakiri

Riisa raba Soomaa rahvuspargis. Rabas kulgeb peaaegu viie kilomeetri pikkune õpperada Foto: Ivo Kruusamägi

Tänavu täitub 30 tegutsemisaastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargil. Kõik kolm on loodud 1993. aastal. Juubeliaasta avati pidulikult 2. juunil Karulas. Aasta jooksul ilmub kõigi kolme rahvuspargi loodust ja kultuuripärandit tutvustav raamat. Novembris peetakse Soomaa rahvuspargis kolme rahvuspargi ühine konverents. Kõikide sünnipäevaürituste kohta saab infot kodulehelt.

Keskkonnaamet/Loodusajakiri

21. juunil kell 17.57 algab põhjapoolkeral astronoomiline suvi. Kuni selle hetkeni on kõigil huvilistel võimalus soetada soodsamalt pääse Astronoomiafestivalile, mis toimub augustis perseiidide tähesaju ajal (9.-13. august) Otepää lähistel Sokka puhkekeskuses.

Kava ja registreerumine: https://festival.astronoomia.ee/.
Festivalil saab kuulata ettekandeid teadlastelt ja teaduse populariseerijatelt, osaleda ühistel teleskoobivaatlustel ja auhindadega mälumängul, nautida tähesadu ja õhtuseid kontserte ning palju muud.
Kava ja registeerumine: https://festival.astronoomia.ee/

Üritust korraldab Eesti astronoomia selts, toetavad Eesti teadusagentuur, teleskoobid.ee ja Teaduskeskus AHHAA.

Raamatuskorpion Foto: Mati Liim

See skorpioni moodi loomake jäi kaamera ette Antslas, vanas renoveeritavas talumajas. Eesti Looduse toimetuse liigimäärangut kinnitas selgrootute hea tundja Mati Martin Tartu ülikooli loodusmuuseumist.

Raamatuskorpion (Chelifer cancroides) on üks rohkem kui kahest tuhandest maakeral elavast ebaskorpionilise liigist. Ta on elama asunud inimese ligidusse. Raamatuskorpion on inimesele ohutu ja toob oma toidueelistusega koguni kasu. Ta elab vaikselt vannitoas või raamaturiiulis ja hävitab kõdutäide hulka kuuluvaid raamatutäisid ning muid pisiolendeid.

Raamatuskorpionist kirjutasime põhjalikumalt 2005. aasta mainumbris. Praeguseks on lisandunud uusi andmeid ja Eestis on kindlalt teada 15 liiki ebaskorpionilisi [1].

KIRJANDUS

1. Sammet, Kaarel & Talvi, Tõnu & Süda, Ilmar & Kurina, Olavi. (2016). Pseudoscorpions (Arachnida: Pseudoscorpiones) in Estonia: new records and an annotated checklist. Entomologica Fennica. 27. 149—163.

Loodusajakiri