Loodusajakirjad

Telli kuni augustikuu lõpuni Eesti Looduse ja Horisondi värsked ajakirjad endale postkasti vaid 1 eurose tutvumishinnaga.
Eripakkumise saad vormistada SIIT.

Kolmanda vooru ülesanded osutusid rasketeks. Kõigi kolme ülesande õigete vastusteni jõudsid ja loogiliselt korrektsed lahenduskäigud esitasid Vladimir Jaanimägi, Aivar Kauge, Kalle Kulbok, Meelis Reimets, Kuldar Traks ja Mariina Viil.

NimiIIIIIIIVVVIJaanimägi, Vladimir546   Kulbok, Kalle546   Reimets, Meelis546   Sammul, Siim54    Sõlg, Anti54    Traks, Kuldar546   Tõnissoo, Toomas542   Valk, Hannes544   Viil, Martiina546   Väljamäe, Heldur544   Kauge, Aivar446   Orav, Marko5     Seljamaa, Jarmo 4    Lüüs, Indrek 2    

Vooruauhind läheb seekord AIVAR KAUGELE, kes lahendas kolmanda ülesande kõige elegantsemal viisil.

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“ või loodushäälte CD-plaadi. Sarjas ilmunud raamatutega ja CD-plaatidega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.

Õdri järv Karula rahvuspargis Foto: Marko Vainu / Wikimedia Commons

Tänavune Eesti looduse päev avatakse pidulikult 12. augustil kell 14.00 Karulas, Ähijärvel, Võrumaal. Päeva korraldavad Eesti looduskaitse selts, keskkonnaamet, kliimaministeerium ja Antsla vallavalitsus.

PÄEVAKAVA

Tervitused: Kalev Sepp (Eesti looduskaitse selts), Kaspar Kurve (Antsla vallavolikogu) ja Leelo Kukk (keskkonnaamet)

Ettekanded:
„Kas loodus on täiuslik?“ – Urmas Tartes (2023. aasta Kumari preemia laureaat)
„Loodushoiu suundumused Euroopas ja Eestis“ – Aveliina Helm (kliimaministeerium)
„Karula rahvuspark ja kohalik kogukond“ – Mats Meriste (MTÜ Karula Hoiu Ühing)

Muusikalised vahepalad: laulja ja laulukirjutaja Linalakk ning viiuliduo Lee ja Loo.
Bussiekskursioonid “Karula rahvuspargi lood pärandkultuurmaastikel”:

Rahvuspargi idaosa pärandmaastikud marsruudil Ähijärve – Rebäsemõisa – Kolski – Mägiste (Jaan Lattik) – Lüllemäe – Ähijärve.

Rahvuspargi põhjaosa pärandmaastikud marsruudil Ähijärve – Kaika kool ja kirik – Värtemäe mesindusmuuseum ja tarupettäi – Ähijärve.

Üritus on tasuta.

Lisaks toimub Eesti looduse päeva raames veel erinevaid üritusi üle kogu Eesti, kava näeb keskkonnaameti kodulehel.

Keskkonnaamet/Loodusajakiri

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 24. korda. Fotosid saab võistlusele esitada 30. septembri keskööni.
Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotode konkursse. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias.

Fotode laadimine ja tingimused Eelmiste aastate võidutööd

Lisainfo:
eestiloodus@loodusajakiri.ee,
tel 742 1143

Käesoleva aasta kõige äikeselisem päev oli 7. august. Enim registreeriti välke Lääne-Eestis, saartel ja Pärnumaal. Saare maakonnas oli 0,38 pilv-maa välgulööki ruutkilomeetri kohta (2022. aasta keskmine 0,24).
Samal ajal kui Sõrves olid tuulepuhangud 29 m/s ja langes purustusi tekitanud hiidrahet, sai nii mõnelgi pool nautida kaunist rannailma – maksimaalne õhutemperatuur tõusis Mandri-Eestis üle 30 kraadi.

Tormise päeva rekorditest saab ülevaate keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Keskkonnaagentuur /Loodusajakiri

Tartu kesklinn droonilt nähtuna Foto: Sillerkiil / Wikimedia Commons

Kolmapäeval, 9. augustil toimub Supilinna kiigeplatsil Ott Leplandi Emajõe suvekontsert ning enne seda arutlevad loomaökoloog Tuul Sepp ja bioloog Veljo Runnel linna elurikkuse üle.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia taskuhääling „Rukkirääk“ on tegutsenud juba teist hooaega ning käsitletud on erinevaid loodust puudutavaid teemasid. Sel korral räägime Tartu linna elurikkusest ja urbanLIFEcircles projektist, mille eesmärk on tõsta elurikkust linnas, luua omavahel ühendatud rohealade võrgustik, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile. Projekti käigus töötatakse välja parimad praktikad, mida saavad tulevikus eeskujuks võtta ka teised linnad.

Taskuhäälingu „Rukkirääk“ avalik salvestus koos projektiga seotud osaliste Tuul Sepa ja Veljo Runneliga toimub kolmapäeval, 9. augustil kell 19 Supilinna kiigeplatsil. Salvestus kestab 45 minutit ja osavõtt on tasuta. Kohapeale ootame kõiki huvilisi, keda kõnetab Tartu linna elurikkus. Salvestuse lõppedes kell 20 esineb Ott Lepland.

Ajakirja Horisont augusti-septembri number tutvustab plasmakiirendeid ning selgitab, miks Tallinna ja Tartu aadressisüsteemid on erinevad. Lugeda saab ülevaadet Nikolai Karotamme ja Jossif Stalini telefonivestlustest ning Estonia asundusest Abhaasias, samuti pikka usutlust arheloog Tõnno Jonuksiga. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/161968

Selles numbris kirjutavad:

• Kristjan Põder: Plasmakiirendid kuulutavad uue, väikeste osakestekiirendite ajastu algust
• Taavi Pae, Raivo Aunap: Kummal pool tänavat asub Õnne 13?
• Peeter Kaasik: Punaarmee eesti laskurkorpuse formeerimise tagamaad: Nikolai Karotamme telefonivestlused Jossif Staliniga 1942. aasta sügisel
• Marika Mikkor: Esimene eesti küla Abhaasias: Estonia asundus selle rajamisest tsaariaja lõpuni
• Intervjuu arheoloogi Tõnno Jonuksiga: Mida uskusid meie esivanemad?
• Luuletaja Jaan Malin endast ja teadusest
• Martin Malve, Ülle Aguraiuja-Lätti: Kes olid esimesed tallinlased?
• Piret Pappel: Lahesõja haiguse taga on mitokondrid; Valk aitab taimel taluda põuda
• Udo Uibo sõnalugu: Kuningas
• Andi Hektor, Kristjan Kannike: Valgust saab lõksu püüda
• Ain Kallis: Ilm ja uputused
• Edit Talpsepp: Funktsiooni mõiste ja teleoloogia evolutsioonibioloogias
• Ken Kalling: „Kellelegi ei tee ma kivilõiget“
• Ingrid Sahk: Vetikate võlu
• Jüri Ivaski kosmosekroonika
• Oleg Košik, Hendrik Vija: Matemaatikaga Hiinas ja Jaapanis
• Jüri Allik: Vaimu arheoloogia
• Tõnu Tõnso Enigma: Ruutude ristkülikuteks jaotamine
• Indrek Salise ja Jevgeni Nurmla mälusäru

Paber- ja e-ajakiri saadaval SIIT

Veemajanduskavad on dokumendid, mis koondavad enam kui 1500 leheküljele selgitavat teksti, tabeleid, kaatre ja skeeme selle kohta, kuidas hoolivalt ümber käia elutähtsa loodusvara – veega. Saates on külas üks veemajanduskavade autoreid, keskkonnaspetsialist Karl Kupits. Saatejuht on Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/161967

Mis on meditsiinigeoloogia? Mis võiksid olla olulised teemad Eestis, millele meditsiinigeoloogia võiks keskenduda? Kas meie põhjavee radioaktiivsus on ohtlik? Kas uue kaevu rajamisel tuleks alati kontrollida selle vee omadusi? Neile ja ehk teistelegi küsimustele vastab geoloog ja keskkonnateadlane, Tallinna tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Erik Puura.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/161966

Ajakirja Eesti Loodus juuli-augusti numbri keskseks teemaks on vooluveekogud. Vaatluse all on nii veemajanduskavad kui meie jõgede lämmastiku ja fosfori sisaldus, vooluvett vajav ebapärlikarp ning mullune ränk põud Euroopas. Lisaks saab teada, kust algavad Eesti jõed ja kuidas kodumajapidamised reovett mõjutavad. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/161965

Eesti Looduse kolleegiumi liige Kaljundi Jüri on tuntud IT-ettevõtja, Garage48 üks asutajatest ning ta on ELFi nõukogusse kuulunud aastast 2021 Foto: Katre Liiv

Juuni lõpus valis Eestimaa looduse fond (ELF) nõukogu uueks esimeheks Jüri Kaljundi. Jüri võttis ameti üle Aveliina Helmilt, kes asus 1. juuli tööle kliimaministri meeskonnas teadusnõunikuna. Jüri on aastast 2021 kuulunud ELFi nõukokku ja on ka Eesti Looduse kolleegiumi liige.

ELFile andtud intervjuus kinnitab Kaljundi: “Ettevõtjad peavad kuulama ja katsuma mõista teadlasi ning oma ala spetsialiste just ökoloogia, keskkonnakaitse ja bioloogia valdkondades, olgu nad meilt või mujalt. Kasvõi hetkeks peab alla suruma oma tegevusvaldkonna majandus- ja ärihuvid, vähemalt neisse piiridesse, mis on loodusele vastuvõetavad. Lahenduseks pole ju vastu vaidlemine, lobitöö ja PR, vaid reaalsed loodussõbralikud muutused ja teod oma ettevõttes.”

Eesti Looduse suvenumber keskendub vooluveekogudele. Karl Kupits selgitab, miks on vaja veemajanduskavasid. Arvo Iital kirjeldab Eesti jõevee kvaliteedi muutusi. Katrin Kaldma tutvustab ülipika elueaga ebapärlikarpi, kes Eestis elutseb ainult ühes jões. Arvo Järvet ja Raivo Aunap uurivad, kust algavad meie vooluveekogud. Pikas intervjuus selgitab
kalauurija Meelis Tambets, millist kahju teevad paisud meie kalastikule. Saame teada, mida kindlasti ei tohi visata WC-potti.
Mait Sepp ja Taavi Pae tutvustavad Viru-Jaagupi kihelkonda. Kadri Aller meenutab, mismoodi Mehhikos talgulaagris merikilpkonni päästetakse. Aasta seene kivipuraviku ja tema sugulased teeb selgeks Irja Saar. Veel saab
lugeda kätega kalapüügist, vooluveekogude nimetustest, hiigelkibuvitsast ja meremaalidest

2014. aastal plaaniti Lääne-Virumaal haldusreformi, mille käigus pidi Viru-Jaagupist saama üks maakonna tõmbekeskus. Ümbruskonna inimestele tundus see kavatsus kummaline: seal ei ole kooli, ainult kirik ja surnuaed ning üks väike pood.

Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE

Soome-ugri kultuuriruumi käsitlustest tõuseb esile siinsete rahvaste erilised suhted loodusega. Need on lähtunud mõõdupuust „nagu mina muile, nii muud minule“ [4]. Valitsev on olnud usk, et kui inimene hävitab loodust, siis see vastab samaga: mets eksitab ja vesi uputab.

Tekst: KADRI ASMER

Eesti vooluveekogude kvaliteeti on aastakümneid hoolega jälgitud: mõõdetud erisuguste elementide ja ühendite hulka vees. See on üks viis anda hinnang inimtegevuse mõjule ja ühtlasi alus, mille järgi seada piiranguid või kavandada, mismoodi loodust paremini hoida. Suurt tähelepanu on pööratud lämmastiku- ja fosforisisaldusele, kuna need toiteelemendid mõjutavad enim looduse tasakaalu.

Tekst: ARVO IITAL

Pikaajaline keskmine üldlämmastikusisaldus ületab Selja jões ligi kaks korda hea seisundi piiri, mis on 3,0 mgN/l. Selle põhjus on nii suure nitraadisisaldusega põhjavee suur osakaal jõe toitumuses kui ka intensiivne põllumajandustootmine valglas. Selja jõe valglas hõlmab põllumajandusmaa 67% maakattest Foto: Arne Ader / loodusemees.ee

Veel 30–40 aastat tagasi avaldas Eesti pinnaveekogudele ja rannikumerele suurt mõju tööstusettevõtetest ja asulatest pärinev punktreostus.
Heitveega veekogudesse jõudva ja seal hapnikuvaegust tekitavate orgaaniliste ühendite hulk on nüüd 17 korda väiksem, fosfori ja lämmastiku hulk on vähenenud vastavalt kuus ja kolm korda.
Üldsuundumus on kahanev, sest reoveekäitlus on tublisti paranenud, nõnda ei ole jõgede orgaaniline reostus enam üldjuhul probleem. Samas leidub ka jõgesid, näiteks Keila ja Vääna, mille valglas on heitveest pärit lämmastiku ja orgaaniliste ainete hulk 2010. aastast peale aina suurenenud.

Fookus põllundusel
Kui punktreostusallikate panus oli märgatavalt vähenenud, nihkus tähelepanu hajureostusele, sh põllumajandusmaalt pärit reostusele. Taimetoitainete (lämmastik, fosfor, kaalium) ärakanne põllumaalt oleneb suuresti kasutatava sõnniku ja mineraalväetise kogusest. Väetiste kasutus vähenes järsult 1990. aastate alguses. Ent viimasel kümnel aastal on tarvitatud mineraalväetiste kogus jõudnud taas ligikaudu samale tasemele nagu kolmekümne aasta eest.
Statistikaameti andmetel tarvitatakse lämmastikväetisi praegu ligi 40% rohkem ja kaaliumväetist samavõrra vähem. Põllukultuuride saak on aga 1,7 korda suurem, mistõttu võib järeldada, et väetiste kasutus on praegu märksa tõhusam.

Läänemeri eutrofeerub edasi
Läänemerre punktreostusallikatest ja atmosfääri vahendusel jõudev toitainete hulk on ajavahemikul 1995–2017 tunduvalt vähenenud [3]. Sellegipoolest on üks põhiprobleem endiselt liigne eutrofeerumine. See ilmneb merevee suuremas taimetoitainete (peamiselt lämmastiku ja fosfori) sisalduses ja sügavama mereosa hapnikuvaeguses. Põhjuseks on nii loodusolud, sh vähene veevahetus Atlandi ookeaniga, kui ka inimtekkeliste toitainete kanne valglalt.
Seetõttu on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjonis (HELCOM) Läänemere tegevuskava raames kokku lepitud, et edasist reostust tuleb vähendada. On määratud kindlaks maksimaalsed lämmastiku- ja fosforikogused, mis Läänemere eri osades valglat jagavate riikide territooriumilt võivad merre jõuda. Aastane lämmastiku piirmäär, mis võib jõgede, punktreostusallikate ja atmosfäärse sadenemise kaudu jõuda Eesti alalt Soome lahte, on 11 334 tonni ja fosforil 225 tonni; Liivi lahe kohta on piir 13 099 tonni lämmastikku ja 185 tonni fosforit aastas [2].
Keskmiselt 73% lämmastikust ja 88% fosforist kandub Läänemerre jõgedega [3]. Seetõttu on vaja (ja ka võimalik) seda koormust vähendada eelkõige vooluveekogude valglatel. Selleks on tõhusad näiteks väetiste kasutus määral, mis ei ületa põllukultuuride vajadust lämmastiku, fosfori ja kaaliumi järele, talvine taimkate põldudel (pidurdab erosiooni), ning paljud teised kohustuslikud meetmed ja lisaabinõud.

Narva jõe Narva lävendi keskmine üldlämmastiku- ja -fosforisisaldus oli aastatel 2014–2019 vastavalt 0,58 ja 0,026 mg/l, mis on lämmastiku kohta hea ja fosfori kohta väga hea näit. Narva jõe toitainesisaldust mõjutab palju Peipsi järve veekvaliteet.
Seetõttu on lämmastiku ja fosfori seisundiklasside piirid teistsugused võrreldes väiksema valglaga jõgede omadega: Narva jõe hea seisundiklass üldlämmastiku alusel on 0,5–0,7 mgN/l ja üldfosfori järgi 0,04–0,06 mgP/l Foto: Arne Ader / loodusemees.ee

Fosforiga oleme toime tulnud
Keskkonnaagentuuri seireandmete järgi on viieteistkümne Eestist Läänemerre suubuva olulisema jõe (Narva, Pühajõgi, Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõgi Pudisoo, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vihterpalu, Kasari ja Pärnu) fosforikanne viimase ligi kolmekümne aasta jooksul vähenenud (vt joonist). Suhteliselt suurem on see langus olnud Narva jõe puhul. Selline suundumus on olnud iseloomulik ka teistes Läänemere-äärsetes riikides. Seetõttu on vähenenud ka Eesti rannikumere üldfosfori sisaldus [5].
Keskkonnaagentuuri andmetel kanti 2014.–2019. aasta keskmisena nende jõgedega Läänemerre 637 tonni fosforit, millest Narva jõgi tõi 67% ning Pärnu jõgi 12%. Narva jõe valglast jääb Eesti alale alla 30%, mistõttu on arvutuslik fosforikanne merre kõnealuse viieteistkümne jõe valglalt 337 tonni aastas. See on väiksem kui HELCOMi seatud siht, kuid näidule tuleb liita nende vooluveekogude panus, mille kohta seiret ei tehta. Otse merre sattuv heitvesi hõlmab fosfori kogureostusest aga 7–8%.
Üldfosfori (hõlmab kõiki fosfori eri vorme ja ühendeid) sisaldus on viimase kolmekümne aasta jooksul samuti kahanenud mitmes Läänemerre suubuvas jões: Narva, Pühajõgi, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõgi, Pirita, Keila, Kasari, Pärnu. Ühelgi juhul ei ole see seotud jõe loodusliku äravoolu muutustega. Vähenenud on punktreostusallikatest lähtuva saaste hulk, ühtlasi on märgatavalt paranenud reoveekäitlus jõgede valglates. Üldfosfori sisaldus on suurenenud ainult Pudisoo ja Vihterpalu jõel: tõenäoliselt on see seotud punktreostuse mõjuga madalveeajal.
Fosforisisalduse kasvav trend on nendele jõgedele olnud iseloomulik ka viimasel aastakümnel. Keskmine üldfosforisisaldus on enamikus Läänemerre suubuvates jõgedes väike, jäädes alla hea seisundi piiriks oleva 0,08 mgP/l taset. Sellest suurem on keskmine üldfosforisisaldus viimasel aastakümnel olnud vaid Vääna, Pudisoo ja Keila jões.

Lämmastikuga liialdame
Lämmastikukanne merre nii Narva kui ka teiste suuremate jõgedega on alates 1997. aastast üldiselt suurenenud, ehkki Narva jõe puhul on selle näidu suundumus olnud viimasel kümnendil kahanev (vt joonist).
Jõgedega ära kantava lämmastiku kogus on heas korrelatsioonis põllumajandusmaa osakaaluga valglas. Viieteistkümne seiratava jõe lämmastikukanne Läänemerre on aastail 2014–2019 olnud keskmisena 23 400 tonni, millest Narva jõe osa hõlmab 42% ning Pärnu jõe osa 22%. Tehes Narva jõe kohta taas ümberrehkenduse, kantakse käsitletavate jõgede valglatelt merre veidi üle 16 500 tonni lämmastiku aastas. Otse merre sattuva heitveega lisandub ligi 350 tonni lämmastikku, millest ligi 64% tuleb Tallinna reoveepuhastist ja 10% Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli piirkonna puhastist.
Vaadeldaval ajavahemikul (1993– 2019) saab Narva ja Loobu jõe suurenenud lämmastikukoormust selgitada nende jõgede suurema äravooluga. Seevastu ülejäänute ehk Selja, Loobu, Valgejõgi, Pudisoo, Jägala ja Pärnu puhul võib siiski oletada inimõju.

Jõgedega ära kantava lämmastiku kogus on heas korrelatsioonis põllumajandusmaa osakaaluga valglas.

Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala ja Pärnu jõe ülemjooks asub Pandivere kõrgustikul, mille nõlvadel avaneb rohkelt allikaid ning põhjavee osakaal kõrgustikult lähtuvate jõgede vees on suur. Arvutuslik baasäravoolu osakaal, mis kirjeldab valdavalt põhjaveelist toitumust, hõlmas aastail 2011–2022 Selja jões 70–78% ja Loobu jões 63–77% ning Kunda jões 72–77%, kusjuures ööpäevade kaupa varieerus see vahemikus 3–100% [6]. Mullune suvi oli soe ning sademeid tuli juunis, augustis ja septembris vastavalt vaid 60, 57 ja 79 protsenti normist [1]. Kuna sademeid oli vähe, jäi Loobu ja Selja jõe keskmine vooluhulk septembris ajaloolise miinimumi lähedale [4] ja oli madal ka Kunda jõe Sämi seirejaamas. Et suvistel ja talvistel madalveeaegadel toitub jõgi kohati ainult põhjaveest, mõjutab see oluliselt ka pinnavee seisundit ja taimetoitainete kannet Läänemerre. Tasub teada, et aeglase veevahetuse tõttu koguneb põhjaveekihtidesse paljude aastate vältel toitaineid, mis mõjutavad ka pinnavee kvaliteeti pikka aega ja kõikidel aastaaegadel.
Pärnu lahe kohta on leitud statistiliselt oluline positiivne seos samal aastal Pärnu jõe veega sisse kantava lämmastiku ja üldlämmastiku sisalduse vahel rannikuveekogumis [5]. Seega võib jõe lämmastikuhulga kasvusuundumus ka edaspidi kergitada lämmastikusisaldust selles poolsuletud lahes. Lämmastikusisaldus on viimasel kolmekümnel aastal olnud tõusuteel ka Kasari jões, kuid jõe suublaks olevasse Haapsalu lahte jõudev lämmastikukogus samas ei suurene, kuna jõe äravool on aja jooksul vähenenud.
Statistiliselt oluline langustrend üldlämmastiku koormuses on ilmnenud vaid Purtse, Vääna ja Pühajões. Kuna muutust, saab vähenenud lämmastikukannet neis jõgedes selgitada vähenenud inimmõjuga. Heitvee üldlämmastiku koormus Eesti jõgedele on vähenenud, eelkõige 1990. aastatel.

1. Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022. Keskkonnaagentuur, Tallinn, www.ilmateenistus.
   ee/2023/03/eesti-meteoroloogia-aastaraamat-2022-aasta-kohta.
2. HELCOM 2021. Revised Nutrient Input Ceilings to the BSAP update. Baltic Marine Environment Protection Commission, Helsinki.
3. HELCOM 2022. Assessment of sources of nutrient inputs to the Baltic Sea in 2017. Baltic Marine Environment Protection Commission, Helsinki.
4. Hüdroloogiline aastaraamat 2022. Keskkonnaagentuur, Tallinn, storymaps.arcgis.com/stories/8245e90ad9f44e598dd204acc863d2cd.
5. Iital, Arvo jt 2021. Siseveekogude ja mere veenormide vahelised seosed ja võrreldavus. Lõpparuanne. Tallinna tehnikaülikool, Tallinn, www.etag.
   ee/wp-content/uploads/2021/07/KEM-ttu_veenormid_lopparuanne_13.05.2021.pdf.
6. Pärn, Joonas et al. 2022. LIFE IP CleanEst projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019–2022 a seiretulemuste kokkuvõte, lifecleanest.ee/sites/cleanest/fi les/2022-10/LIFE_IP_CleanEst_tegevus_C10_l%C3%B5pparuanne%2027.09.2022.docx.pdf.

ARVO IITAL (1952) on geograaf ja keskkonnateadlane, Tallinna tehnikaulikooli emeriitprofessor.

Mullune hiliskevad polnud Hinnomäe rästastele meelepärane: hulk pesi rüüstati. Kuna rästad pesitsevad suve jooksul enamasti kaks korda, sai lindude pesaelu taas hoo sisse suvise pööripäeva paiku.

Tekst ja fotod: ARNE ADER

2020. aastal võitis Soome maineka Finlandia kirjandusauhinna Anni Kytömäki romaani „Margarita“ eest [6]. Bioloogi haridusega autor oli mitme aasta jooksul tegelenud ebapärlikarbiga ja raamatu pealkiri tulenebki ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) varasemast ladinakeelsest nimetusest Margarita. Ebapärlikarp kannab selles teoses ka üht olulist teemaliini.

Tekst ja fotod: KATRIN KALDMA

Sebrakalad Iisraelis Weizmanni instituudis. Sebrakala kasutatakse arengubioloogias mudelorganismina, kuna liik areneb kiiresti ja teda on kerge kasvatada Foto: Deror_avi / Wikimedia Commons

Ultraviolettkiirgus teeb rakkudele kahju, aga elusolenditel on välja kujunenud hulk viise, kuidas end kaitsta. Selgroogsete nahale pakub kaitset pigment melaniin. USA Utah’ ülikooli bioloogid on avastanud, et kalade marjaterades leiduv aine gadusool kaitseb kalamaime juba nende elu alguses kahjuliku kiirguse eest. Gadusooli avastasid biokeemikud ligi 40 aastat tagasi ja mõnda aega arvati, et kala saab seda toidust või oma kehal elavatelt mikroobidelt. 2015. aastal tehti kindlaks, et sebrakala DNAs on gadusooli sünteesi kontrollivad geenid, seega suudab ta ise seda ainet sünteesida. Päikesekaitset pakutakse ka oma järeltulijatele.

New Scientist / Loodusajakiri