Loodusajakirjad
Väikese elurikkuse nädalalõpp Tartu loodusmajas tutvustab seeni, samblaid, samblikke ja putukaid
Tartu loodusmajas 17.-18. augustil toimuval väikese elurikkuse nädalalõpul saavad enneolematu tähelepanu osaliseks vähemärgatavad, ent looduses mitmesuguseid olulisi rolle täitvad organismid: samblad, samblikud ja putukad. Päevakavas on sammalde ja samblike retk spetsialistidega, putukaretk, temaatilised töötoad, putukate ööpüük ja kaks pereüritust. Loodusmajas saab vaadata sammalde ja samblike näitust ning läbida temaatilist avastusrada.
Vaata nädalalõpu kava loodusmaja kodulehelt.
Enigma kolmanda vooru auhinna võitis Kuldar Traks
Kolmanda vooru ülesanded ei olnud väga rasked. Otsitavate kujundite pindala leidmisega said hakkama kõik lahendajad, kes vastused ära saatsid. Raskusi valmistas selle tõestamine, et otsitava kujundi pindala on just nii suur kui see, mille lahendaja vastusena teele saatis. Iga ülesande täielik lahendus andis kaks punkti. Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja kuus punkti teenisid Vladimir Jaanimägi, Aivar Kauge, Kalle Kulbok, Marko Orav, Kuldar Traks, Hannes Valk ja Martiina Viil.
Vooruauhinna võitis neist Kuldar Traks.
Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“ või loodushäälte CD-plaadi. Sarjas ilmunud raamatutega ja CD-plaatidega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.
Kolmanda vooru vastused:
Ül 1. S = 7
Ül 2. S = 55
Ül 3. S = 11
Üks võimalik lahenduskäik (mis tuletab abivalemi kõigi selliste ülesannete tarbeks) on esitatud siin:
3_vooru_yks_lahenduskaikBIOLOOGIAFILOSOOFIA | Evolutsiooniteooria ja inimloomus
Tekst: EDIT TALPSEPP
Allikas: Pixabay
Mereleitsakud kimbutavad Läänemere habrast elustikku
Tekst: MARILIIS KÕUTS
2024. aasta maikuu lõi temperatuurirekordeid ja jäi eredalt meelde kevadena, kui kevadet õieti polnudki. Välkkiirelt tormas loodus lumesajult ja miinuskraadidelt pikaajalisele suveleitsakule, jätmata isegi aega talveriideid kappi panna. Kevadise kuumalaine põhjustas atmosfäärne blokeering Skandinaavia kohal, mis tõi Läänemere kohale selge ilma ja kõrge õhutemperatuuri. Kuumalaine algas 14. mail ja vältas kokku ligi kolm nädalat.
SÜNDMUSTE HORISONT | Kas astronoomilised mõõtmised nõuavad uut seletust tumeenergia kohta?
Tekst: ANDI HEKTOR, KRISTJAN KANNIKE
Füüsikud, täpsemalt kosmoloogid, on viimastel kuudel olnud ärevil. Põhjus on Ühendriikide teleskoobi-instrumendi DESI uued astronoomilised mõõtmisandmed. Need justkui viitavad, et suureskaalaline universum meie ümber on viimase miljardi aasta jooksul käitunud oodatust hoopis erinevalt.
ARU JA TEHISARU | Tehisaru sunnib õpetajaid õppetööd muutma
TEKST: Kristjan-Julius Laak
Eesti koolisüsteem on 2022. aasta PISA-testide järgi Euroopa parim. Meie riigi haridus on maailma absoluutses tipus. Sel puhul on paslik küsida, kas üldse tasub midagi muuta? Siiski, Eestis on üha süvenenud professionaalsete õpetajate puudus. Selles olukorras tundub ahvatlev kasutada tehisaru, mis on alati olemas ja valmis õppijaid toetama. Kas tehisaru toob revolutsiooni haridusse? Kas tehisaru kaasamine tagab hea hariduse igale lapsele?
Kas parem kui tavaõpe?
KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Ajalugu ja teadus
Tekst: MATI LAUR
Leopold von Rankel ja ta kaasaegsetel läks korda esitleda ajalookirjutust kui teadust, mis pühendub mineviku käsitlemisele „nii, kuidas see tegelikult oli“. Siitpeale ei kaheldud ajaloo teadusliku uurimise võimalikkuses. Vaieldi pigem selle üle, kas ajalooteadus peab toetuma loodusteadustega samalaadsele metodoloogiale või käima oma rada.
Gabriel de Tarde pidas võimalikuks prognoosida ka moe levikut. Pildil kujutatud Prantsusmaa kuninganna Marie-Antoinette’i soenguid jäljendada oli iga pariislase enamasti küll kättesaamatuks unistuseksAjalugu kui seaduspärasuste jada
MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm ja jaanipühad
Tekst: AIN KALLIS
Millisel külal on suurem ja uhkem jaanituli, seda vägevam on küla.
Vanarahva tähelepanek
PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Palverändurid ja pühakud
Tekst: ANU MÄND Fotod: STANISLAV STEPAŠKO
Keskaegsete palverändurite välimuse kohta annavad tunnistust tolleaegsed kunstiteosed.
Et ohutumalt rännata ja saada osa halastustegudest (näiteks almused ja ööbimiskoht), pidi palverändur olema äratuntav, st kandma spetsiaalset riietust ja aksessuaare. Keskaegsete palverändurite välimuse kohta annavad tunnistust tolleaegsed kunstiteosed: harilikult on rändureil pikk sau, laia servaga müts, mis kaitses ilmastiku eest ja mille külge sai kinnitada palverännumärke; vööl või seljal rippuv jooginõu ja söögikauss, mis ühtlasi täitis kerjakausi otstarvet. Vagaduse ilminguna kandis rändur kaelas või vööl palvehelmeid, mis olid odavast materjalist, nagu puit, et toonitada kandja alandlikkust ega äratada kaasreisijates või maanteeröövlites halbu kavatsusi. Pika teekonna tõttu võisid rõivad olla räbaldunud ja jalatsid auklikud. Mõnikord on kujutatud jalutuid, pimedaid või muu kehalise puudega palverändureid. See annab aimu, miks kurnav rännutee oli ette võetud: sihtkohas asuva reliikvia juures loodeti imekombel terveneda.
INTERVJUU | Inimene peab liikuma
hoiab meid liikumatuna. See omakorda
kujundab ülejäänud väärtuste
süsteemi, mille tõttu otsitakse töövälisel
ajal kiiret meelelahutust, mis
ei nõua füüsilist aktiivsust.” Foto: VALLO KRUUSER
Ülekaalulisus ja rasvumine on Eestis üks peamisi tervisehäirete põhjusi. Tervise arengu instituudi hinnangul läheb ülemäärasest kehakaalust tingitud südameveresoonkonnahaiguste, teist tüüpi diabeedi, liigese- ja kõigi teiste seostuvate hädade ravi riigile maksma ligikaudu 125 miljonit eurot aastas. Rasvumise peasüüdlaseks peetakse eeskätt valesid toitumisharjumisi ning liiga vähest liikumist ja kehalist aktiivsust. Miks me liigume vähe? Kuidas oma liikumisharjumusi targalt muuta? Kui kasulik on õues kõndida ning millised on aktiivsusmonitoride ja kaalulangetusravimite ohud? Sellest ja paljust muustki on Tallinna ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Pordiga vestelnud Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.
Tervise arengu instituudi viimaste andmete järgi vohab eesti rahva seas ülekaalulisus ja rasvumine: elanikest veidi üle poole on ülekaalulised. Seejuures on laste hulgas koguni kolmandik ülekaalulisi ja iga kümnes rasvunud. Kuidas te niisugusele muret tekitavale suundumusele vaatate?
Elusorganisme matkiv robootika aitab luua tehismeeltega roboteid
TEKST: Janno Torop, Olavi Reinsalu, Mart Ernits, Veikko Linko, Veronika Zadin
Čapeki ulmenäidendis astusid üles RUR-i robotid Allikas: Wikimedia Commons
Maailma suurimal sisalikul on raudkattega hambad
Komodo varaan on maailma suurim sisalik, kelle põnevad kohastumused (näiteks mürginäärmed) on zoolooge väga pikka aega paelunud. Nüüd on selgunud, et varaanihambaid kaitseb ainulaadne kate, mis hoiab hammaste sakilised servad teravana ega lase neil kuluda. Seda laadi katte olemasolu polnud varem teada ühegi loomaliigi puhul.
Kate avastati siis, kui zooloogidele oli jäänud silma, et komodo varaani hambatippe ja sakilisi servi katab oranž kiht. Seda uurides ilmnes, et hambaemail sisaldab rohkesti rauda, mis muudab hambad eriti tugevaks ja kulumiskindlaks. Nii saavad komodo varaanid isegi suurest saakloomast kogukaid tükke rebida ega pea kartma hammaste kulumise pärast.
Täiskasvanud komodo varaan võib kasvada kolme meetri pikkuseks ja kaalub keskmiselt 80 kilogrammi. Liiki leidub vaid Väikestel Sunda saartel, nagu Komodol, Floresel ja Rincal. Varaanid kütivad peaaegu kõiki loomi, kellest nende jõud üle käib: väikelinnud, pühvlid või hoopistükkis liigikaaslased. Mõnel juhul on komodo varaani rünnaku tõttu hukka saanud ka inimesed.
Londonis asuva King’s College’i teadlased on uurinud komodo varaanide hambaid ja nende ehitust nii skaneeriva elektronmikroskoobiga kui ka röntgenspekroskoopia abil. Hambaemail osutus õhukeseks, vaid 20 mikromeetri paksuseks, kuid selle välimine paari mikromeetri paksune kiht sisaldas tsinki ja ohtralt rauda. Võrdluses teiste roomajaliikide hammastega selgus, et sellist rauarikast katet leidub ka teistel varaanidel ja krokodillidelgi. Tõenäoliselt on kate roomajate seas laialt levinud, kuid seda ei ole varem lihtsalt avastatud.
Komodo varaani hambad sarnanevad kujult türannosauruste ja teiste röövtoiduliste sauruste omadega. Sestap arvavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution ilmunud uurimuse autorid, et rauarohke kate võis olla juba hiidsisalikel. Selle kohta nad tõendusmaterjali ei leidnud. Samas ei saa välistada, et rauarikas kiht võis kaitsta röövtoiduliste hiidsisalike hambaid, kuna kivististe keemiline koostis võib olla aastamiljonite jooksul muutunud. Seda probleemi tuleb veel uurida.
Võib-olla saavad uuest zooloogiateadmisest kasu olla isegi hambaarstid. Varaanihammaste kattekihti jäljendades võidakse leida uusi viise, kuidas inimese hambaemaili tugevdada või uuendada.
Nature Ecology & Evolution
Eesti looduse päeva tähistatakse loodusretkedega
Eesti looduse päeva traditsioon sai l alguse 2018. aastal, mil tähistasime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.
Käesoleval aastal on võimalik osa saada erinevatest loodusretkedest. Retked toimuvad ajavahemikul 10.-19. august ja kulmineeruvad 17. augustil Pärnumaal Kablis toimuva Kabli Valge ÖÖga.
Retkedel osalemine on kõigile huvilistele tasuta, kuid kohti on piiratud arv ning osalejad peavad registreeruma.
Vali endale, oma perele või sõpruskonnale meelepäraseim retk ja veeda koos meiega üks vahva päev looduses! Lae enne retke oma nutiseadmesse ka loodusvaatluste nutirakendus, mis pakub lihtsat võimalust oma loodusvaatlusi talletada ja teistega jagada.
Keskkonnaamet/RMK/Loodusajakiri
RAJAKAAMERA LOOD | Hall-kärbsenäppide kaks esimest elunädalat
Hinnomäe pooleteise hektari suuruses kuusikus pesitses 2022. aasta suvel kaks paari hallkärbsenäppe. Ühe pesa juures jälgisin linnupere toimetamisi alates poegade koorumisest kuni väljalennuni ehk täpselt kaks nädalat.
Tekst ja fotod: ARNE ADER / loodusemees.ee
Murdunud remmelgas poegadele hälliks
LIHTNE KÜSIDA | Milline metsamari on parim?
Et sellele küsimusele vastata, tuleb kõigepealt täpsustada, kellele parim.
Metsis sööb isukalt mustikaid Foto: Georg Aher Metsis sööb isukalt mustikaid Foto: Georg Aher Metsis sööb isukalt mustikaid Foto: Georg Aher
Inimese vaatevinklist on parimad need metsamarjad, mis maitsevad hästi, sisaldavad rohkesti kasulikke aineid ning mida on kerge noppida ja säilitada. Niisiis peaaegu kõik meie metsamarjad. Nende hulka ei kuulu ehk lillakas: ehkki tal on hea hapukas maitse, kasvab ta hõredalt ja marjas on suur seeme. Samuti ei ole kuigi hinnatud sinikas, sest tal on omapärane maitse ning usutakse, et ta põhjustab halba enesetunnet (loe selle paikapidavuse kohta lk 13–14). Pihlakaid lisatakse salatitesse ja moosidesse, kuid rästaste ja siidisabade õnneks ei tarvita inimesed mõrkja maitsega pihlamarju kuigivõrd. Ka toompihlakad jäävad enamasti lindudele.
Erinevalt lindudest ja imetajatest ei pea putukad marjadest eriti lugu. Samas on marjataimede õies leiduv nektar, pungad ja lehed paljudele putukatele tähtis toit. Kui mustikas õitseb öökülmade ajal, mil kimalased, erakmesilased, kärbsed ja teised tolmeldajad ei ole aktiivsed, siis ei tasu marjasaaki loota. Mustikalehed on toiduks mitut liiki liblikatele, näiteks raba-võiliblikale ja rohetiivale. Mustikalehti söövad ka mitut liiki vaksikud, konkureerides laanepüü ja teiste metsas elavate kanalistega. Mustikamarjadel on kindel koht metsise suvises menüüs.
Kõiki metsamarju, sealhulgas mõnda sellist, mis inimesele mürgine, söövad hiired, kährikud, mägrad, oravad, nugised, rebased ning isegi hundid, rääkimata karudest. Tundub siiski, et mürgistest marjadest toitujaid on vähe. Enamasti levivadki need taimed risoomi abil. Ühtlasi kasvab neid üsna harvalt, näiteks näsiniint. Söödavate marjade seemneid levitavad edukalt linnud.
Seega on väga raske vastata, milline mari on parim. Inimesed peavad väga headeks maasikaid, vaarikaid, murakaid, mustikaid, pohli, põldmarju ja jõhvikaid. Need kõik on tervisele väga kasulikud. Me pole oma eelistustes üksi, sest marjad on eluks vajalikud paljudele loomadele. Loodetavasti jätkub marjadele piisavalt kasvukohti ning seeläbi ka loomadele toitu ja elupaiku.
SIRJE JA GEORG AHER
Eesti kihelkonnad| Iisaku kihelkond: kriivad, poluvernikud ja rahvuspark
Tartust Jõhvi sõites keerab maantee Kauksi kohalt Peipsist eemale. Tosin kilomeetrit läbi laante ja metsadevaheliste põldude ning hakkabki paistma haljendav küngas kirikutorniga. Oleme jõudnud Alutaguse pealinna Iisakusse. Ümber selle laiub Iisaku kihelkond, mille ulatuslikud loodusmaastikud kuuluvad omakorda Alutaguse rahvuspargi koosseisu.
Iisaku kihelkonna maastike ainulaadne
osa on kriivad ehk sisemaa luited,
mis küllaltki ootamatult soisest pinnasest
üles kerkivad. Nende nõlvad võivad
olla päris järsud: kuni paarkümmend
meetrit tõusu
Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: SVEN ZAČEK
