Loodusajakirjad

Telli voog Uudisvoog Loodusajakirjad
Eesti Loodus Horisont Loodusesõber Eesti Mets
Internetiaadress: https://www.loodusajakiri.ee
Uuendatud: 9 minutit 55 sekundit tagasi

TUNNE LOODUST | Kas sisalik või vesilik?

11 juuni, 2024 - 11:42

Tekst: PIRET PAPPEL

„Ja siis nägin täna veel sisalikku. Ta oli selline oranžika kõhuga. Ujus tiigis ringi.“ Loodushuviliste laste vanemad kuulevad sellist juttu üsna tihti. Ja mõnikord võivad seda rääkida ka täiskasvanud. Vesilikud ja sisalikud kuuluvad eri loomarühmadesse, kuid nende sarnane välimus tekitab segadust.

Vesiliku ja sisaliku sassiajamine on üsna tavaline. Välimuse poolest on need loomad esmapilgul väga sarnased. Meie liikidel on neli jalga (välja arvatud jalgadeta sisalik vaskuss, keda aetakse segi maoga) ning sale pruunikat värvi keha, mis lõpeb lühema või pikema sabaga. Vesilikud ja sisalikud on kõigusoojased, kuid erinevad elupaigalt ja eluviisilt siiski suuresti.

Kassikaku pesakohad vajavad kaitset

11 juuni, 2024 - 11:37

Sel kevadel valminud kassikaku kaitse tegevuskava seab järgneva viie aasta eesmärgiks suurendada kriitilises seisundis kassikaku järelkasvu ja suurendada liigi teadaolevate elupaikade pindala.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kuke sõnul ohustab kassikakku väljasuremine meie looduses, mistõttu vajab liik tõhusat kaitset. „Viimastel aastatel on Eestis registreeritud vähem kui kümne kassikaku paari pesitsemine ja möödunud aastal sai Eestis lennuvõimeliseks teadaolevalt ainult üks kassikaku poeg. Et kassikakud Eestis lähikümnenditel välja ei sureks, on vajalik leida üles ja tõhusalt kaitsta kõiki kassikaku elupaiku ning võimaldada häirimatut pesitsemist,“ ütles Kukk.

I kaitsekategooria nimestikku kuuluva kassikaku arvukus on viimastel aastakümnetel pidevalt ja kiiresti vähenenud, praegu on Eesti looduses 30–40 paari, kuid mitte kõik paarid ei saa järglasi. Eesti kassikaku populatsiooni käekäiku mõjutavad nii looduslikud ohutegurid nagu pesarüüste, toidunappus ja saagialade kvaliteedi muutused kui ka inimmõjud nagu keskkonnamürgid, pesitsusaegne häirimine, hukkumine elektriliinides ning metsaraie varem teadmata elupaikades.

Kaitse tegevuskava koostanud ekspert Renno Nellise sõnul pesitseb kassikakk enamasti vanades hõredates valgusküllastes männikutes, valdavalt rannikualadel ja rajab pesa maapinnale. „Maaskasvavatele kakupoegadele on ohuks murdmine röövloomade ja -lindude poolt, aga osades pesapaikades on suur inimeste külastuskoormus, sest kassikakud pesitsevad rannikulähedastes, niiöelda puhkemetsades, mis meeldivad ka inimestele,“ rääkis Nellis.

Sel kevadel kinnitatud tegevuskava näeb muu hulgas ette maapinnast kõrgemal asuvate pesaaluste rajamist asustatud elupaikadesse, et vähendada poegade murdmist ja häirimist maapinnal. Kava järgi tuleb lisaks jätkata noorlindude uuringut GPS-saatjate abil; jälgida riikliku seire käigus lindude käekäiku kõikides teadaolevates elupaikades, uurida hukkunud lindude surmapõhjuseid ning paigaldada asulate lähedastesse elupaikadesse infotahvlid, mis paluvad hoida koeri lõastatult ja mitte jalutada väljaspool teeradu.

Kassikakk on suurte oranžide silmade ja silmatorkavate sulgkõrvadega Eesti ja kogu Euroopa suurim kakuline. Ta on paigatruu, häirimistundlik ja pikaealine lind. Kui paariline hukkub, jääb lind vahel pikaks ajaks üksikuks. Ka Eestis on teada mitmeid pesapaiku, kus kassikakud on üksikud ja enne uue paarilise leidmist järglasi ei saa.

Kassikaku kaitse tegevuskava eelnõu koostas MTÜ Kotkaklubi liigiekspert Renno Nellis. Kinnitatud tegevuskavaga on võimalik tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Kassikaku pesitsemist pesaalusel on võimalik vaadelda veebikaamera vahendusel Kotkaklubi YouTube’i kanalilt.

Keskkonnaamet /Loodusajakiri

TEHNOKRAADI KROONIKAD | Aju-arvuti liidesed aitavad halvatutel suhelda ja liikuda

11 juuni, 2024 - 11:30

Tekst: ÜLAR ALLAS

Ajaloo koidikust peale on otsitud võimalusi parandada halvatud inimeste elukvaliteeti. Üks lahendus on aju ja arvuti liidesed, mis võimaldavad suhelda arvuti või telefoniga ainuüksi mõtete abil. Seadmed muutuvad üha võimekamaks ja äratavad ärihuvi.
Maailmas on ligi 40 inimesele siirdatud implantaat, mis ühendab aju arvutiga. Üks neist on ameeriklane James Johnson. 2017. aastal vigastas Johnson spordiõnnetuses kaela ega olnud enam võimeline liigutama oma käsi, jalgu ega keha. 43-aastase mehe elu muutus otsekohe trööstituks.
California tehnoloogiainstituudi teadlased tegid talle ettepaneku liituda aju-arvuti liidese uuringuga. Nad selgitasid, et esmalt siiratakse patsiendi ajukoorde kaks elektroodivõret, mis registreerivad närvikoe rakkude elektrilisi signaale ehk närviimpulsse. Need signaalid edastatakse arvutisse, kus tõlgendatakse algoritmide abil patsiendi mõtteid ja kavatsusi. Seejärel teeb süsteem seda, mida patsient oli soovinud: käivitab arvutiprogrammi või liigutab proteesiseadet. Teadlased hoiatasid, et tulemuste saavutamiseks võib kuluda mitu aastat treeninguid, ent Johnson ei kõhelnud hetkegi. Juba aasta pärast oli halvatud mees õppinud implantaadi abil arvutiekraanil kursorit liigutama. Praegu suudab ta mõtte jõul kontrollida robotkätt, luua Photoshopi tarkvaraga kunsti ja mängida arvutimänge. Ühel päeval loodab James Johnson jälle autot juhtida.

Teise vooru auhinna sai Raimo Herkül 

5 juuni, 2024 - 20:00

Enigma tänavuse teise vooru ülesanded olid lihtsad. Iga ülesande täielik lahendus andis kaks punkti. Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja kuus punkti teenisid Margaret Braun, Raimo Herkül, Vladimir Jaanimägi, Aivar Kauge, Kalle Kulbok, Meelis Reimets, Kuldar Traks, Hannes Valk ja Martiina Viil. Vooruauhinna võitis neist Raimo Herkül.

Nimi I II III IV V VI Jaanimägi, Vladimir 6 6     Kulbok, Kalle 6 6     Traks, Kuldar 6 6     Valk, Hannes 6 6     Viil, Martiina 6 6     Kauge, Aivar 6 6     Braun, Margaret  6     Herkül, Raimo  6     Reimets, Meelis  6     Väljamäe, Heldur 3      

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“ või loodushäälte CD-plaadi. Sarjas ilmunud raamatutega ja CD-plaatidega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee

Teise vooru vastused: 

Ilm ja eesti kirjandus

5 juuni, 2024 - 11:00

Tekst: AIN KALLIS

Need ilmad on kodused. / Need on meie kodused ilmad. / Ja süüdi undnägevad silmad.

Debora Vaarandi

SÜNDMUSTE HORISONDIL | Altermagnetism sillutab teed väiksemale, energisäästlikumale ja kiiremale elektroonikale

5 juuni, 2024 - 10:52

Tekst: ANDI HEKTOR, KRISTJAN KANNIKE

Magnetid on inimkonda võlunud juba aastatuhandeid. Kuidas ometi suudab tühjuses üks magnet teist magnetit nii tugevalt mõjutada!? Magnetitel on ka lõputu hulk rakendusi, arvutimälust kuni elektrimootoriteni. Hiljuti füüsikute avastatud altermagnetism tõotab magnetiliste materjalide kasutusalasid veelgi täiendada.

Magnetite külgetõmbumist märgati juba ligikaudu kahe ja poole aastatuhande eest, kuid avastusi tehakse selles vallas praegugi. Äsja leitud altermagnetilistel ainetel pole püsivat magnetvälja, ent teistelt magnetilistelt omadustelt on nad lähedased püsimagnetitele.

Fotovaatluskampaania “Sammal või samblik”

4 juuni, 2024 - 09:17

Tartu loodusmaja kutsub kaasa lööma kodanikuteaduse algatuses “Sammal või samblik” , mis kestab 25. augustini.

Sammalde ja samblike ilu ja mitmekesisus jääb nende väikeste mõõtmete tõttu sageli märkamatuks. Nüüd on hea võimalus neid rohkem tundma õppida, eristada samblaid ja samblikke ning aidata oma vaatlustega liikide levikut kaardistada.

Eelnev sammalde ja samblike liikide tundmise oskus ei ole vajalik, peaasi, et vaatluse juures oleks pilt ja pildi tegemise asukoht ning et liigi tunnused oleksid hästi nähtavad (väga udused fotovaatlused arvesse ei lähe). Hiljem, kui teadlased on vaatlusplatvormi sisestatud info üle vaadanud, saab teada, kellega me igapäevaselt kõrvuti elame.

Kuidas osaleda?
  • Märka looduses sammalt ja/või samblikku.
  • Pildista ta üles.
  • Sisesta foto, asukoht ja vaatlusandmed PlutoF-platvormile.
  • Teadlane määrab leiu.
  • Saad targemaks ja panustad kodanikuteadusesse!

Kutsume osalema kõiki loodusesõpru üle Eesti, vaja läheb vaid nutitelefoni ja loodust märkavat silma. Sammalde ja samblike üles pildistamiseks ning vaatluste andmebaasi sisestamiseks pole vaja isegi koduaiast kaugemale minna. Samas on vaatluskampaania tore võimalus ühendada perekondlik jalutuskäik või matk millegi kasulikuga ning teha teele jäävatest liikidest fotovaatlusi. Samblad ja samblikud on vähenõudlikud organismid, keda võib näha kasvamas nii puudel, kividel, maapinnal, maha langenud okstel, kõnniteepragudes, katustel kui ka muudel inimtekkelistel objektidel.

Sammalde ja samblike liikide levikust Eestis ei ole üleliia head ülevaadet, sest nende organismirühmadega tegelevaid teadlasi on Eestis väga vähe. Siinkohal saab igaüks anda harrastusteadlasena oma panuse teadustöösse ning omandada oskusi ka edaspidi, ükskõik millise organismirühma kohta vaatlusi teadusandmebaasi sisestada. Teadlased vaatavad sisestatud vaatlused nagunii üle ning lisavad või kontrollivad üle liigimäärangud. Osalejad saavad liigileidude kohta tagasisidet ning nii saavad vaatluste sisestajad oma kodu- või puhkepiirkonna elurikkuse kohta midagi uut teada.

Põhjalik vaatluste sisestamise juhend ja lühike videoõpetus.

Tartu loodusmaja / Loodusajakiri

ARU JA TEHISARU | Tehisaru ja loomulik lollus

4 juuni, 2024 - 09:10

Tekst: JAAN ARU

Inimaru ei ole täiuslik. Keerilistes olukordades ei ole inimene hea mõtleja. Ja mis kõige hullem – üldjuhul ei ole inimene nendest puudustest ise teadlik. Näiteks kui olete kurnatud, siis teie otsuste kvaliteet halveneb ja tegutseda, näiteks autot juhtida, on ohtlik. Siiski võib inimene istuda väsinult autorooli, saamata aru, et tema sooritus on tavalisest tunduvalt viletsam. Inimaru puuduste tõttu võime teha halbu otsuseid, sattuda õnnetusse või koguni kaotada elu. Tehisarul oleks potentsiaali neid probleeme leevendada ja vähendada, kui püstitaksime eesmärgi niisuguse tehnoloogia abil inimmõistust toetada. Kahjuks on neid probleeme tehisaruajastul seni peaasjalikult võimendatud ja ära kasutatud.

Kas eksistentsiaalne risk?

INTERVJUU | Mikrobioom on samasugune ökosüsteem nagu mets või märgala

4 juuni, 2024 - 08:56

Mikrobioomi uurimisest on Tartu ülikooli mikrobioomika professori ELIN ORUGA vestelnud Horisondi toimetaja Piret Pappel.



Foto: LAURI KULPSOO


KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU? | Ajalooga rahvad ja ajaloota rahvad

3 juuni, 2024 - 10:40

Tekst: MATI LAUR

18. sajandi lõpuks olid loodud tingimused, mis võimaldasid ajalookirjutusel kujuneda iseseisvaks teadusdistsipliiniks. See sai teoks 19. sajandi algupoolel.

Vastukaaluks valgustusliikumisele, mis taotles kogu inimkonna arengu ratsionaalset mõtestamist, tõi 19. sajand esiplaanile rahvusluse ja romantismi. Ajalookirjutuse keskmesse tõuseb nüüd riik kui rahvusluse kehastaja ja kaitsja. Arusaam, et ajalugu kulgeb eri rahvastel eri radu, tõi kaasa rahvuste hierarhia konstrueerimise. Riigini jõudnud ajalooga rahvaid hakati siitpeale eristama riikluseta ning seetõttu ka ilma ajaloota jäänud rahvastest.

Haruldased palverännusuveniirid Tallinnast

2 juuni, 2024 - 09:50

Tekst: ANU MÄND

2018. aastal tuli Tallinna Jahu tänava keskaegse prügila kaevamistel päevavalgele tuhandeid põnevaid leide, sealhulgas on mitu tinapliist palverännumärki. Kõigi puhul ei ole teada, millisest palverännusihtkohast need pärinevad.

Riia värav – Pärnu unustatud linna- ja kindlusevärav

2 juuni, 2024 - 09:16

Jääb vaid imestada, kui vähe teame isegi mõnest kõige suurejoonelisemast arhitektuuriteosest, mis kunagi Eestis on ehitatud. Kunstiloolane Elsbet Parek on oma 1971. aastal ilmunud Pärnu arhitektuuriajaloo ülevaates märkinud, et Riia värava kirjeldusi ega kujutisi pole säilinud. Rootsi sõjaarhiivis on tallel mõni projektjoonis, aga selles, millisena värav valmis, on valitsenud ebaselgus. Töötades mõni aasta tagasi põgusalt Peterburis Venemaa riiklikus mereväearhiivis, jäid mulle 1797. aastal koostatud kindluseplaanide atlases silma selle värava joonised: väga üldised ja ilma täieliku fassaadijooniseta, kuid siiski piisavad, et teha esimene katse rekonstrueerida värava välisilmet.

Tekst: RAGNAR NURK

Rootsi aja lõpus laienes Pärnu kindlustatud linnasüda oma keskaegsetest piiridest väljapoole. Seetõttu tuli rajada uusi bastionaalkindlustusi ja nendega seotud linnaväravaid. Tänapäeval võib Pärnu olla uhke Tallinna värava üle, mis on lähipiirkonna ainus sellelaadne barokne kindlusevärav. Vähem on teada, et Kuninga tänava teises, idapoolses otsas paiknes veelgi uhkem Riia värav. Mõistagi oli just Riia – Liivimaa metropoli – maantee alguses asuv värav kindluse peavärav. Pärnu kindluslinna kolmas värav, jõepoolne Veevärav, viis sadamasse ning kujutas endast lihtsat tunnelilaadset läbikäiku.

Maaülikool kutsub niitmispäevale

27 Mai, 2024 - 09:17

Niitmispäev toimub 25. juunil algusega kell 10.00 EMÜ kogukonnaaia juures.

Niitmispäeval soovime tutvustada nii erinevaid EMÜ linnakus kasvavaid taimi kui ka vikatiga niitmist. Taimi tutvustab lähemalt Marika Kose (Eesti maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetool) ning vikatiga niitmist juhendab Indrek Kuuben (Eestimaa looduse fond). Kohal on ka Eesti ppõllumajandusmuuseum oma eksponaadiga ning nende juhendamisel õpime heina rõuku panema.

Osalema ootame kõiki, kes soovivad kätt proovida ja niitmisega rohkem tuttavaks saada. Kui sul endal on vikat olemas, siis võta see kaasa. Vikatit saab laenata ka kohapeal.

Niitmispäevale järgneb mõni päev hiljem ka riisumine. Kuupäev sõltub ilmast. Ootame ka riisumisele appi kõiki huvilisi.

Talgulised päeva jooksul janu tundma ei pea ning kõiki ootab üks soe kõhutäis.

Talgulised päeva jooksul janu tundma ei pea ning kõiki ootab üks soe kõhutäis. Loe rohkem EMÜ kodulehelt ja selleks, et saaksime päeva paremini planeerida, palun registreeri ennastSilma saab üritusel peal hoida ka Facebookis.

Vastavalt vajadusele toimuvad tegevused nii eesti kui ka inglise keeles.

Kontakt: Sille Rebane (sille.rebane@emu.ee)

Alanud on haudelinnustiku punktloendus

27 Mai, 2024 - 09:15

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid 25. maist kuni 15. juunini osalema haudelinnustiku punktloendusel, et koguda teavet meil pesitsevate lindude kohta.

Loendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud, kes tunnevad ära meie tavalisemad linnud välimuse, laulu ja häälitsuse järgi. Eriti oodatud on punktloenduste läbiviimine Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Loendusperioodil 25. maist kuni 15. juunini tuleb teha enda valitud rajal üks loendus. Osaleja saab ise valida loendusraja, kus tuleb fikseerida 20 loenduspunkti. Loendust tuleb teha ilusa ilmaga varahommikul alates päikesetõusust ning igas loenduspunktis tuleb viie minuti jooksul kirja panna kõik kuuldud ja nähtud liigid. Samal rajal tuleb loendusi teha igal aastal, sest pikad ja ühtlased andmeread annavad usaldusväärsemad tulemused.

Enne loenduse tegemist tuleb tutvuda täpse metoodikaga lehel www.eoy.ee/punktloendus. Uue loendusrajaga alustamiseks tuleb ühendust võtta koordinaatori Renno Nellisega aadressil renno.nellis@gmail.com.

Punktloenduste seireprojekti eesmärgiks on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mis annab meile teavet erinevates elupaikades ja keskkonnas toimuvate üldiste muutuste kohta. Kogutud andmeid kasutatakse nii Eestis kui rahvusvaheliselt erinevate analüüside ja uuringute tegemisel.

Lisateave:
Renno Nellis
Haudelinnustiku punktloenduse koordinaator
Tel 5302 1377
renno.nellis@gmail.com
www.eoy.ee

Loodusajakiri: uus Sõrve looduskaitseala

24 Mai, 2024 - 09:22

Tallinna külje all asuv Sõrve looduskaitseala moodustati 2023. aastal. Milline on Sõrve looduslaama liigirikkus ja kui palju on sealt leitud kaitsealuseid liike? Kuidas vaid 10 km kaugusel Tallinnast on säilinud nii mitmekesine loodus? Põgusalt tuleb juttu 25. mail toimuvast Eesti Looduse õppekäigust Sõrve looduskaitsealale. Saates on külas zooloog ja maastikuökoloog Lauri Klein. Saadet juhib Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/173994

Loodusajakiri: kirjad ja kirjavahetused

17 Mai, 2024 - 09:21

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist leiab just sellise pealkirjaga artikli, milles Tiina Ann Kirss ja Kanni Labi Eesti kultuuriloolisest arhiivist annavad ülevaate, miks kirjavahetused teadlastele huvi pakuvad. Kutsusime Tiina Ann Kirsi saatesse külla et küsida: kuidas loodi nõukogude ajal kirjavahetus raudse eesriide taga olevate sugulastega või kodust kaugele küüditatutega? Miks ajal, mil paberkirju saadetakse järjest vähem, saavad kirjavahetustest koostatud raamatutest menukid? Saatejuht on Tiiu Rööp.

RAJAKAAMERA LOOD | Nugise-emand käis saagijahil

13 Mai, 2024 - 10:12

Sedapuhku vahendan rajakaamerasilma kaudu emanugise tegemisi. Täpsemalt saame aimu, millise toidupoolisega emaloom poegi toidab ning millal ta saagijahil käib.

Tekst: ARNE ADER Fotod: ARNE ADER / loodusemees.ee

Tunamullusel kevadsuvel jälgisin Otepää mail ühe nugise-emanda saagijahti. Suvila pööningul elavasse nugiseperesse kuulus ema ja tema kolm poega (nugiseisandad järglaste kasvatamisel ei osale). Samas kohas aasta varem üles kasvanud nugisepoegade ronimisharjutustest majaseinal ja katusel olen kirjutanud Eesti Looduses ka varem (vt EL 2022/6).

Võnnu kihelkond – suur ja mitmekesine

10 Mai, 2024 - 12:57

Võib liialduseta öelda, et enamjagu eestlasi on käinud Võnnu kihelkonnas: kas klassiekskursiooniga Taevaskojas või lugedes Friedebert Tuglase romaani „Väike Illimar“. Ent Võnnus on palju rohkematki kui Ahja jõe äärsed Devoni liivakivipaljandid ja Illimari ringkäikudel nähtud järv, künkad ning viinaköök.



Väga suure osa Võnnu kihelkonnast hõlmab Emajõe Suursoo, millest voolab läbi Emajõgi ja kus asuvad ka kihelkonna suurimad järved Foto: Ragnis Pärnmets


Loodusajakiri: Eesti Looduse kevadnumber

10 Mai, 2024 - 09:20

Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk, kes tutvustab looduskaitsele keskenduvat Eesti Looduse mai-juuni numbrit. Lisaks tuleb juttu karulaugust, Eesti Looduse ja Eesti loodusuurijate seltsi koostööna toimuvast vestlusõhtust ning Eesti Looduse 25. fotovõistlusest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti Looduse õppekäik: elurikkuse laegas – uus Sõrve kaitseala

8 Mai, 2024 - 19:25
EL-matka-banner2

Ajakiri Eesti Loodus kutsub looduskaitsekuul matkale!

Tule laupäeval, 25.05 kell 13 Murastesse, et kohaliku retkejuhi Val Rajasaare eestvõttel teha tiir vastsel Sõrve kaitsealal.

Mullu novembris suuresti kohalike algatusel loodud Sõrve looduskaitseala asub pealinna külje all. Sõrve suurim väärtus on peaaegu terviklikult säilinud metsaala. Loodushuvilistele on silma jäänud sealne erakordne kakurikkus, aga kaitset vajavaid looma- ja ka taimeliike leidub alal teisigi. Eesti keskkonnaühenduste koda valis Sõrve looduskaitsealaloomise ka 2023. aasta keskkonnateoks. Kaitsealast on pikemalt kirjutatud Eesti Looduse värskes mai-juuninumbris!

Retke alustame Muraste Konsumi juurest. Ühissõidukiga saabujatel tuleb väljuda Kolmiku peatuses. Plaanis on teha kuni kuue kilomeetri pikkune ring. Jalga tasub panna kummikud, sest vesiseid lõike on omajagu.

Eesti Looduse tellijatele on retk tasuta, teistele maksab viis eurot. Oleks hea, kui annad oma tulekust meile teada!

Info:

Katre Palo

loodusajakiri@loodusajakiri.ee

tel 610 4105