Loodusajakirjad

Telli voog Uudisvoog Loodusajakirjad
Eesti Loodus Horisont Loodusesõber Eesti Mets
Internetiaadress: https://www.loodusajakiri.ee
Uuendatud: 1 minut 53 sekundit tagasi

Orhideenäitusel Tartu ülikooli botaanikaaias näeb Ecuadorist pärit liike

29 veebruar, 2024 - 12:12
Tänavuse orhideenäituse programm on sisustatud põnevate ürituste, töötubade ja ekskursioonidega Foto: Katrin Mäeots

1.–10. märtsini toimuval Tartu ülikooli botaanikaaia orhideenäitusel saab sel aastal vaadelda põnevaid orhideeliike otse Ecuadorist. Näituse osana toimub ka orhideekonkurss, millest on võimalik oma orhideega osa võtta. Näituse programm on sisustatud põnevate ürituste, töötubade ja ekskursioonidega.

Näitusel on väljas erinevad orhideeliigid Ecuadorist, sealsest orhideeaiandist Ecuagenera. Näitusele saabuvate taimede hulgas on liike, mis on levinud laialdasemalt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, kuid ka Ecuadorile ainuomaseid ja väga kitsa loodusliku levilaga liike ehk endeeme.

„Ecuagenera aiandi aastakümnete pikkuse töö tulemuseks on arvukad orhideeliikide avastused ning nende kaitsmine ja paljundamine, üha hoogustuv kaitsealade moodustamine ning uute hübriidide aretamine. Ecuador on loodusliku mitmekesisuse poolest üks rikkamaid riike kogu maailmas, kus ainuüksi orhideeliike on teada üle 4200! Mitmed nendest liikidest ja perekondadest on värskelt ka eestikeelse nime saanud,“ sõnas näituse korraldaja ja botaanikaaia vanemaednik Sten Mander.

Lisaks toimub sel aastal osana orhideenäitusest ka orhideekonkurss, kuhu on osalema oodatud kõik, kel õitseb kodus parasjagu mõni huvitav orhidee. Orhideekonkursi esikolmik selgitatakse välja rahvahääletuse tulemusena – kõigil orhideenäituse külastajatel on võimalik taimi hinnata ning valida oma lemmik. Võitjakolmikule paneb Tartu Ülikooli botaanikaaed välja väärilised auhinnad – põnevad orhideetaimed.

Orhideenäituse ajal toimuvad 2. ja 9. märtsil kell 14 töötoad, kus tutvustatakse orhideesid ja antakse nippe nende hooldamiseks. Töötuba viivad läbi botaanikaaia aednik Ingrid Akkermann ja Anni Oja, kes on oma teadmisi täiendanud Costa Rica Lankesteri botaanikaaias, mille üheks tegutsemissuunaks on kohalike orhideede paljundamine ning nende reintrodutseerimine.

Töötoas tegutsetakse botaanikaaia enda taimede näitel. Töötubades saab korraga osaleda kuni 15 inimest, osalemine on tasuline – 10 eurot inimene. Osalemiseks on vaja eelregistreeruda botaed@ut.ee või telefonis 737 6180. Lisateave töötubade kohta: Anni Oja, cashmir@gmail.com.

Lisaks töötubadele toimuvad orhideenäituse ajal ka ekskursioonid. Ekskursioonid toimuvad 1.–3. ja 8.–10. märtsil kell 11. Ekskursioonil osalemine on tasuline, pileti hind inimese kohta on 10 eurot ja maksimaalselt saab ühest ekskursioonist osa võtta 12 inimest. Osalemiseks on vaja eelregistreeruda botaed@ut.ee või telefonil 737 6180.

Orhideenäituse programmi kuulub ka 6. märtsil kell 18 Tartu Ülikooli botaanikaaias toimuv loodusõhtu „Orhideede sigimiskombestikust – purjus herilased, parfüümimeistrid ja kaunis petukaup“, kus linnaaednik ja orhidee-entusiast Anni Oja räägib orhideede sigimiskombestikust.

10. märtsil kell 14 toimub orhideekonkursi autasustamine, millele järgneb näituse ekskursioon. Ekskursioonile järgneb kontsert, kus esineb Lisanna Kuningas. Kontsert on osa Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali linnujämmikontserdisarjast, see kuulub Euroopa Kultuuripealinna põhiprogrammi.

Lisaks orhideenäitusele saab botaanikaaia õppeklassis samal ajal näha ka kunstniku Tõnu Tamme orhideemaale. Orhideenäituse puhul on botaanikaaed tööpäeviti avatud tavapärasest natuke kauem: näitust saab tulla vaatama E–R kell 10–18, L–P kell 10–17. Sissepääs botaanikaaia piletiga. Kõigil orhideehuvilistel on võimalik taimi kaasa osta.

Tartu ülikooli botaanikaaed /Loodusajakiri

Tallinna metsades on ligi 100 hektarit vääriselupaiku

29 veebruar, 2024 - 12:04

Lamapuidu olemasolu metsas on üks vääriselupaiga tunnustest (autor: Ilja Matusihis)

Värske uuringu kohaselt leidub Tallinna metsades vääriselupaiku (VEP) rohkem kui 95 hektaril, millest ligi 2/3 paiknevad linnale kuuluval maal ja ülejäänud riigimaal.

Tallinna linnale kuuluvates metsades viidi Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel läbi vääriselupaikade inventuur, mille tulemusena leiti kümneid hektareid uusi vääriselupaiku ja sadakond hektarit potentsiaalseid vääriselupaiku. Vääriselupaigad on erilised, paari hektari suurused paigad vanas loodusmetsas, kus esineb väiksel alal rohkelt haruldasi ja ohustatud taime-, looma- ja seeneliike.

Vääriselupaigad paiknevad Tallinnas näiteks Nõmme-Mustamäe, Pirita jõeoru ja Aegna maastikukaitsealal, Pääsküla raba kaitsealal, Ülemiste järve ümbruses, Lillepi pargis ja Viljandi mnt ümbruse metsades. Suurima pindalaga VEP-d on Loomaaia territooriumil paiknev Veskimetsa (13,6 ha) ning Maarjamäel Klindiparki ümbritsev rusukalde mets (10,1 ha).

Teave vääriselupaikade kohta on Tallinnale vajalik selleks, et hoida linna metsade kõige liigirikkamaid osi ja võimaldada vanametsaliikidel levida ka teistesse õigesse ikka jõudnud metsadesse. „Suurem osa Tallinna metsadest on 70-90 aasta vanused ja seega just jõudnud sellesse ikka, mil nad muutuvad sobivaks vanametsaliikidele. See ei tule kellelegi üllatusena, et väljaspool Tallinna on sellises vanuses metsadele väga suur raiesurve. Seepärast vastab üha enam tõele paradoks, et loodusmetsa nägemiseks tuleb tulla Tallinna,“ ütles keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal.

Uuringust selgus ka, et üle linna leidub sadu hektareid vanu metsi, millel on vääriselupaikadele iseloomulikud tunnused, kuid mis VEP-de looduslikkuse kriteeriumitele ei vasta. Valdavalt on tegemist linnaelanike seas armastatud puhkemetsadega, kus kasvavad 100–200 aasta vanused puud ja võivad elada mitmed haruldased liigid.

Tallinna vääriselupaigad torkavad silma ka oma eriilmelisuse poolest. Need paiknevad 15 erinevas metsa kasvukohatüübis. Kuigi valdavalt on tegemist männimetsadega, leidub vääriselupaiku ka kuusikutes, sanglepikutes, tammikutes, pärnikutes ja saarikuis.

Vääriselupaikade inventuur Tallinna linnale kuuluvates metsades viidi läbi eelmisel, Tallinna Euroopa rohelise pealinna aastal maist oktoobrini.

Tallinna linnavalitsus /Loodusajakiri

Rändlinnud saabuvad!

27 veebruar, 2024 - 15:48

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Maastikugeneetika

27 veebruar, 2024 - 15:44

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

19 veebruar, 2024 - 11:53

Tekst. Erki Russow

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit, neist esimeses tutvustab Erki Russow omaaegse palverännumaailma mitmekesist palet.

Vastseliina linnuse kabelis 1353. aastal aset leidnud imetegu oli piisavalt mõjukas, et pälvida paavst Innocentius VI heakskiitu.
Juba peatselt pärast 1354. aastat tunti linnust ametlikult tunnustatud palverännukohana,
kuhu tuldi nii Liivimaalt kui ka mujalt Euroopast Foto: Erki Russow

1524. aastal seadis Viljandi komtuur Rupert de Grave end pikemale palverännakule läänekristliku maailma teise serva. Mitme aasta peale veninud reis viis isand Ruperti esmalt Jeruusalemma Jeesuse hauale, sealt Rooma Peetruse radadele ning hiljem Saksamaa kaudu Hispaaniasse Santiago de Compostelasse Jaakobus Vanema pühapaika. Reisilt naasis ta 1528. aasta hilissuvel, olles jõudnud septembri hakul laevaga Lübeckist Tallinna ja sealt tagasi Viljandi ordulinnuse kõrgete müüride vahele.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

18 veebruar, 2024 - 11:14

Tekst: Ken Kalling

Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi päraku veenikomud on üks arstiteaduse ajaloos enim käsitletud vaevusi, eelistatakse sellest pigem viisakalt vaikida. Ka tõve rahvusvaheliselt tuntud nimetus on õigupoolest peitesõna, tähendades hemorroidikude, loomulikku osa anaalkanalist.

Niiviisi on hemorroidide kirurgilist eemaldamist kujutanud keskaegne raamatuillustraator. Ravitseja vasakus käes on veenikomude fikseerimise instrument, paremas aga nuga Allikas: Wikimedia Commons

Diskreetne teema

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kliimateadlane Piia Post: kliimamuutustest arusaamine algab füüsika põhitõdedest

15 veebruar, 2024 - 12:02

Meteoroloogi ja kliimateadlast, õigemini atmosfäärifüüsikut Piia Posti küsitlenud Toomas Kukk. Intervjuu ilmus Eesti Looduse 2019. aasta veebruarinumbris. Neljapäeval, 15. veebruaril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Atmosfääri tsirkulatsioon kui õhu tants üle mastaapide ja maakera“. Loengus kuuleb, mil viisil mõjutab õhuringlus kodust Läänemere piirkonda.

piia_post

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Haruldane kalifornia kondor üllatab neitsissigimisega

14 veebruar, 2024 - 11:52

Tuletame meelde, mis on partenogenees ehk neitsissigimine, mille puhul embrüo areneb viljastamata munarakust.

Tekst: TAMBET TÕNISSOO

Eesti_Loodus12_2021-part-2

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

12 veebruar, 2024 - 13:33

TEKST: Ain Kallis

Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt tehtud foto Maad ümbritsevatest eri värvi atmosfäärikihtidest. Kõige alumine pilvesiluettidega oranž kiht on troposfäär, selle kohal sinist ja valget värvi stratosfäär. Kosmosepiirini ehk 100 kilomeetri kõrguseni küündib mesosfäär ning punased ja rohelised virmalised veiklevad põrgukuumusega ehk 1500–2000 plusskraadiga termosfääris Foto: ESA / Wikimedia Commons

Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on sõnal „taevas“ mitu tähendust. Kõigepealt on ta „nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, Päike, Kuu ja tähed, taevalaotus, taevavõlv“ , siis veel “uskumustes jumala asupaik; paradiis, taevariik“. Selle viimase mõistega käib tavaliselt nagu sukk ja saabas kokku põrgu, palju põnevam paik. Sõnaraamatu definitsiooni kohaselt on see „surnute ja pahade vaimude asupaik, allmaailm; ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik“.

Nähtamatu sõda, mida peetakse megahertside, signaalide ja kilovoltidega

12 veebruar, 2024 - 12:07

Tekst: KADRI PAAS

Et võidelda lääneriikide süsteemide vastu, on Venemaa aastaid arendanud võimekust pidada elektroonilist sõda ega kõhkle oma mitmekesist arsenali ka Ukrainas laialdaselt kasutada. Sõja puhkedes leidis aga Ukraina kaitseväe ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi end nõukogudeaegsete EW-süsteemide keskelt.

TEHNOKRAADI KROONIKAD | Kvantkiirendiga superarvutid on tulnud, et jääda

12 veebruar, 2024 - 11:16

Tekst: Ülar Allas

LUMI on üks Euroopa energiatõhusamatest superarvutitest. Selle andmekeskust hoiab töös hüdroenergia; hiidarvutist eraldunud soojus suunatakse Kajaani linna kütma Foto: Mikael Kanerva / CSC

Skeptikute arvates kulub veel vähemalt 10 aastat, enne kui luuakse kasutuskõlblikud kvantarvutid. Tegelikult on kvantrevolutsioon juba alanud: loodud on esimesed hübriidsüsteemid, mis sobitavad kvantarvutuse klassikalise andmetöötlusega. Ühe hübriidi tekkesse on andnud suure panuse ka Tartu ülikooli spetsialistid.

Loodusajakiri: Horisont 1/2024

9 veebruar, 2024 - 13:45

Ajakiri Horisont on läbinud „värskenduskuuri“: uuenenud on nii kujundus kui koduleht. Lisaks on alguse saanud mitu uut artiklisarja: Jaan Aru kirjutab arust ja tehisarust, Ülar Allas tehnokraadi kroonikaid, Mati Laur avab moodsa ajalookirjutuse lätteid ning Erki Russow liigub palverändurite jälgedel. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/173979

Inimaru tehisaru ajastul

9 veebruar, 2024 - 11:33

Tekst: JAAN ARU

Tagasihoidlikult väljendudes on tänapäeva tehisaru üsna võimas: mida muud öelda algoritmide kohta, mis suudavad disainida paremini kui disainerid ja kirjutada esseid paremini kui mõni professor. Kui keegi selles kahtleb, võib ta proovida programme Dall-E3 ja ChatGPT. Meie ülikoolide professorid, kaasa arvatud siinse artikli autor, suudaksid küll kirjutada paremaid esseid oma teemadel (mina näiteks tehisarust, teadvusest, loovusest, ajust jne), aga ChatGPT suudab seda teha mis tahes teemal.

Mulluse Enigma 6. vooru auhinna sai Kalle Kulbok

8 veebruar, 2024 - 16:36

Horisondi mulluse kuuenda numbri Enigma-ülesanded olid lihtsad. Need, kelle lahendustes vigu ei olnud, said iga ülesande eest kaks punkti. Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja kaheksa punkti teenisid Aivar Kauge, Kalle Kulbok, Meelis Reimets, Siim Sammul, Kuldar Traks, Hannes Valk ja Martiina Viil. Loosi tahtel võitis neist vooruauhinna KALLE KULBOK.

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“ või loodushäälte CD-plaadi.
Sarjas ilmunud raamatutega ja CD-plaatidega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.

NimiIIIIIIIVVVIJaanimägi, Vladimir546446Kulbok, Kalle546448Reimets, Meelis546448Sammul, Siim54   8Sõlg, Anti546   Traks, Kuldar546448Tõnissoo, Toomas5422  Valk, Hannes544448Viil, Martiina546448Väljamäe, Heldur54444 Kauge, Aivar446448Orav, Marko5  44 Seljamaa, Jarmo 4    Luik, Katre   44 Lüüs, Indrek 2  4 Lausmaa, Toomas    4 Enno, Sven-Erik    4  Kuuenda vooru vastused

Üksteist mittetulistavaid lippe saab panna malelauale 8, kuningaid 16, ratsusid 32 ja odasid 14. Ühte
võimalikku paigutust igat liiki malendite puhul näed alljärgnevatel joonistel:

INTERVJUU | Sammhaaval üha paremate päikesepatareide poole

8 veebruar, 2024 - 13:39

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris on juba aastaid uuritud kesteriiti kui üht lootustandvat ja keskkonnahoidlikku päikesepatareide absorbermaterjali. Eelmisel aastal tõusis see uurimisrühm enda väljatöötatud kesteriidiga maailma tippu, sest suutis esimesena suurendada selle materjali kasuteguri rekordilise 12 protsendini. Kesteriidi uurimisest, päikeseenergeetika suundumustest ja noore teadlase elust on TTÜ materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi direktori professor Maarja Grossberg-Kuusega vestelnud Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Fotod: Vallo Kruuser

Aastavahetuse eel vahetasid Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) presidendi rolli Eesti teaduste akadeemia (ETA) liikme staatuse vastu. Mida ETA endast kujutab? Kas see on üks elitaarne klubi või mis?

Taani teadlased loodavad hõlpsamalt taaskasutada segakiudriiet

8 veebruar, 2024 - 13:21

Tekst: PIRET PAPPEL

Elastaani, lükra ja spandeksi nime all tuntud polüuretaankiudu kasutatakse väga palju spordiriietes, kus on tähtis mugavus ja materjali venivus Allikas: Pixabay

Tavaliselt hindavad inimesed mugavust, seetõttu on üha menukamad elastaanisisaldusega riided. Polüuretaanist toodetud elastaani pruugitakse nii pesus, sukkades-sokkides kui ka spordirõivastes. Seda lisatakse ka puuvillasele teksariidele tootmaks ülikitsa lõikega pükse, mida oleks muidu võimatu jalga panna. Matkarõivastele annab polüuretaankate veekindluse. Paraku on segakiust riiet raske taaskasutada.
See mure rõhub üha rängemalt, sest moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju on ülisuur. Viimase paarikümne aasta jooksul on tekstiilkaupade tarbimine peaaegu kaks korda suurenenud, kuid lõviosa vanadest rõivastest läheb endiselt prügilasse või põletatakse ära. Iga Euroopa Liidu elaniku kohta läheb aastas prügilasse umbes 11 kilogrammi riideid.
Taani Århusi ülikooli teadlased töötavad välja uut viisi, kuidas saaks segakiudriidest eraldada elastaani ja veekindla polüuretaanikihi kiudusid neid kahjustamata. Selleks kuumutasid nad elastaani ja nailonisisaldusega riiet koos tert-amüülalkoholi ja kaaliumhüdroksiidiga. Segu hoiti neli ja pool tundi temperatuuril 225 °C. Protsess lõhkus elastaani polümeeri ja jättis järele taaskasutuseks sobivad kiud.
Uurimus on ilmunud ajakirjas Green Chemistry.

Päike pakub põnevust

8 veebruar, 2024 - 13:16

Tekst: PIRET PAPPEL

NASA päikeseobservatoorium SDO (Solar Dynamics Observatory) pildistab Päikest ka 193 ongströmi lainealas. See toob esile raua isotoopide spektrijooned ning rõhutab päikeseloidete kuumemaid osi ja auke päikesekroonis

India Kolkata kosmosetippkeskuse teadlased on leidud uue seose Päikese suuremastaapse magnetvälja muutuse kiiruse ja Päikese aktiivsuse vahel. Ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society: Letters ilmunud artikkel ennustab, et Päike võib praeguse aktiivsustsükli tippu jõuda juba tänavu.

Päike nagu Maagi on suur magnet. Oluline erinevus on selles, et kui Maa poolused asuvad pikka aega ühes ja samas kohas, siis Päikese poolused vahetavad kohti. See toimub kord ligikaudu 11 aastase tsükli jooksul.

Päikese suuremastaapse magnetvälja ja tema diferentsiaalse pöörlemise (ekvaatoril kiirem, pooluste lähedal aeglasem) koosmõju avaldub väikesemastaapsete magnetiliste nähtustena. Kõige tuntumad neist on päikeseplekid, millede arv kasvab aktiivsustsükli alguses, saavutab maksimumi ja siis väheneb. Päikese aktiivsusega on seotud nähtused Maal ja tema ümbruses – virmalised, magnettormid, satelliite tabav kiirgusvoog jms. Sellepärast on maksimumi ennustamine oluline astrofüüsikaline probleem.   

Juba 1935. aastal avastas Šveitsi astronoom Max Waldmeier seose päikeseplekkide arvu esialgse kasvu kiiruse ja hilisema maksimumi tugevuse vahel. Hiljem on pakutud mitmeid teisi meetodeid päikeseplekkide maksimumi aja ja tugevuse ennustamiseks. Kahjuks on aga senised meetodid ebatäpsed. Parimaks näiteks on just praegune 25. tsükkel. Ta algas varem ja on tugevam kui ennustatud.

Priyansh Jaswal, Chitradeep Saha ja Dibyendu Nandy väidavad oma artiklis, et on olemas  tugev seos Päikese pooluste vahetumise kiiruse ja hilisema väikesemastaapse magnetilise akiivsuse vahel. Sellele järeldusele jõudsid nad kasutades magnetogramme aastatest 1975-2023 (neli tsüklit). Seost kasutades on võimalik ennustada päikeseplekkide hulka mõne aasta võrra ette.  

Autorid pakuvadki, et 2019. aastal alanud 25. päikesetsükkel (neid loendatakse alates 1755. aastast) võib tippu jõuda juba 2024. aasta jooksul. Seni on arvatud, et maksimum peaks saabuma vähemalt aasta hiljem

Astronoom Jaan Pelt kommenteerib:

Päikese 25. tsükkel on omamoodi huvitav ja selle kohta leiab lugemismaterjali kui kirjutada Google’i otsingusse näiteks „Solar cycle 25 maximum prediction“.

Uurimuses esitatud seos on arvutatud nelja punkti põhjal, need omakorda on leitud geofüüsikast pärit lainikuid kasutava algoritmiga. Tulemus ise on ilus, kuid vajab kindlasti edasist kinnitust. Artikkel on tekitanud teatud elevust, kuid seda saab muu hulgas seletada praeguse päikesetsükli eripäraga.

Priyansh Jaswal ja Chitradeep Saha on doktorandid, keda juhendab Dibyendu Nandy. Viimane on tuntud Päikese uurija. Juhuslikult on meil isegi üks ühine soomlasest kaasautor.

Tööd alustab tehisintelligentsi tippkeskus

8 veebruar, 2024 - 13:13
Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Cybernetica ühendavad jõu Eesti tehisintelligentsi tippkeskuses Allikas: Pixabay

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor Meelis Kulli juhatusel alustab tööd Eesti tehisintellekti tippkeskus, mis hakkab lahendama Eestile olulisi teadusküsimusi.

Tippkeskus arendab uuenduslikke meetodeid, mis aitavad töötada välja usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme e-valitsemise, tervishoiu, äriprotsesside juhtimise ja küberturvalisuse jaoks.
„Tehisintellekt on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja tekkinud on väga suur kasutamata potentsiaal. Meie digiriigi eduloo jätkamiseks on vaja tehisaru kasutusele võtta igal pool, kus see on mõistlik,“ kommenteeris Meelis Kull.
Selleks on vaja suuri keelemudeleid täiendada teabega eesti keele ja kultuuri ning Eesti riigi kohta. Samuti tuleb leida võimalused ühendada tehisaru praeguste digilahendustega, tagades üksiti usaldusväärsuse ja turvalisuse. Riik toetab tippkeskuse tööd seitsme aasta jooksul seitsme miljoni euroga. Keskuse töös osalevad ka Tallinna tehnikaülikool ja Cybernetica AS.

Tartu ülikool / Horisont

Pihlakamarjade pressjääk teeb lihapallid tervislikumaks

8 veebruar, 2024 - 13:08
Mõru pihlakamaik ei kutsu paljalt sööma, kuid viljades leidub palju kasulikke ühendeid Allikas: Pixabay

Detsembris Eesti maaülikoolis kaitstud doktoritööst selgub, et pihlakate pressjäägist saab eraldada ühendeid, mis vähendavad lihapallide rasvasisaldust ja hoiavad neid kauem söödavana.
Taimsed bioaktiivsed ühendid pakuvad toiduteadlastele suurt huvi. Võimalikke antioksüdante toidu-, kosmeetika- ja ravimitööstuse tarbeks otsitakse ka neist puuviljadest-marjadest, mida siiani on vähe uuritud. Ühtlasi soovitakse ühe rohkem väärindada puuviljade ja marjade töötlemise jääke.
Pihlaka vastu on inimene tundnud vähe huvi eelkõige erilise maitse tõttu. Suures koguses ja paljalt pihlakamarju (taimeteaduslikus keelepruugi järgi õunvilju) süüa ei saa. Samas on pihlakaid tarvitatud rahvameditsiinis ning viljadest tehtud mahla ja veini.
Mahlateol tekib pressjääk. Kui tahetakse töötada välja sellel põhinevaid toidulisandeid, on tähtis üksikasjalikult tunda pihlakasortide biokeemilisi omadusi.
Viive Saar määras oma doktoritööd tehes 16 saaki andva kultuurpihlakasordi ja looduslikult kasvava hariliku pihlaka viljade, mahla ja pressjäägi polüfenoolsete ühendite sisalduse ja tegi kindlaks, milline on nende võime siduda vabu radikaale. Nende omaduste põhjal valis ta välja need sordid, mida edasi uurida.
Valituks osutusid ’Likernaja’, ’Solnetšnaja’, ’Sahharnaja’ ja hariliku pihlaka pressjäägid. ’Likernaja’, ’Solnetšnaja’ ja hariliku pihlaka pressjääkide segu kasutati selleks, et valmistada funktsionaalseid lisandeid sealihast hakklihapallidele. Ilmnes, et kiudainerikkad lisandid vähendasid lihapallide rasvasisaldust, üks valmistatud lisanditest vähendas veel küpsetuskadu ligi kümnendiku võrra.
Lihapalle uurides määrati kindlaks, et et liha riknemisel tekkivaid aldehüüde ja ketoone leidus säilitamise 14. päeval ainult kontrollproovis, mitte aga lisanditega proovides. Samuti oli ainult kontrollproovis vähenenud linoolhappe derivaatide sisaldus, mis viitas küllastamata rasvhapete oksüdatsioonile. Seega võis järeldada, et pihlaka pressjäägi lisanditega on võimalik pärssida lihatoodete oksüdatsiooni ja neid kauem säilitada.

Eesti maaülikool / Horisont

Registreeru teoreetilise bioloogia kevadkooli!

8 veebruar, 2024 - 10:01

Poolesajas teoreetilise bioloogia kevadkool „Bioloogilise mõtte areng“ ootab huvilisi.

26.–28. aprillini toimuval juubelikonverentsil võetakse vaatluse alla bioloogiliste teooriate ja eluteadusliku mõtte areng.

„Ettekannetes arutletakse erinevate bioloogiateooriate ja -kontseptsioonide üle, käsitledes nende arengut viimase poole sajandi (või ka pikema aja vältel) ning tehes läbimõeldud oletusi järgnevaks pooleks sajandiks – kuidas need teooriad ja kontseptsioonid võiksid edasi areneda, millises suunas ja millistele olulistele vaheastmetele jõuda,“ räägib kevadkoolide algataja ja ideeline hing professor Kalevi Kull.

„Kevadkool leiab sel korral aset Theorbiologicumiks nimetatud Oecologicumis,“ lisab kauane eestvedaja ja kogumiku Schola Biotheoretica toimetaja professor Lauri Laanisto.

Teoreetilise bioloogia kevadkooli korraldab Eesti loodusuurijate seltsi teoreetilise bioloogia sektsioon. Kevadkool on 1975. aastast kokku toonud erinevate põlvkondade teadlasi, uurijaid ja kaasamõtlejaid ning võtnud vaatluse alla paljud erinevad teemad evolutsiooniteooriast ja süstemaatikast matemaatilise modelleerimise ja biomeetriani, aga ka bioloogia filosoofilised probleemid ning bioloogia ideede ajaloo. Teoreetilise bioloogia kevadkool on teeviit Eesti teadusmaastikul, milles võrsuvatest uutest valdkondadevaheliselt teineteist võimendavatest-täiendavatest teadmistest saab populariseerival viisil ühiskonda peegeldudes osa Eesti teadus- ja kultuuriloost.

Ürituse kava 

Selleks, et korraldajad teaksid Sind oodata, palun täida enne 18. aprilli registreerumisvorm.

Teoreetilise bioloogia kevadkoole korraldab Eesti loodusuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsioon, tänavuse aasta kaaskorraldajad on Tartu ülikool ja Eesti maaülikool. Kevadkooli toetab Eesti teadusagentuur.

Kohtumiseni kevadkoolis!

Lisateave:
Lauri Laanisto
5563 6784
lauri.laanisto@ut.ee