Loodusajakirjad

EL10_2022

 

Lae alla PDF

 
Eelmisel korral sai vastuste saabumise järel otsustatud, et jagamistehete taastamise esimese ülesande puhul loeme õigeks ka teise lahenduse (1:8 = 0,125), paraku oli see otsus vale.
Kalle Kulbok põhjendas et, abitehte lahutamise puhul viitavad tärnid, et jagatav peab olema suurem kui jagaja.
Seetõttu tuleb see teine lahendus ikkagi valeks lugeda ja kõik selle ülesande lahendajad saavad ühepalju ehk kaks punkti. Vastavad muutused on tehtud ka punktitabelis.
 

Nimi I II III IV V VI Kokku Jaanimägi, Vladimir 5 6 6 6 23 Sõlg, Anti 5 6 6 6 23 Traks, Kuldar 5 6 6 6 23 Valk, Hannes 5 6 6 6 23 Kulbok, Kalle 6 6 6 18 Orav, Marko 5 6 6 17 Reimets, Meelis 5 6 6 17 Väljamäe, Heldur 5 5 4 14 Lüüs, Indrek 6 6 Oidjärv, Sven 6 6 Zupping, Aavo 6 6 Tiismus, Robert 5 5 Viil, Martiina 5 5

 
Pindalade suhte leidmise ülesanded olid rasked. Lahendada võis mitmel viisil; kõige elegantsemad lahendused jagasid võrreldavad kujundid ühesugusteks kolmnurkadeks või rööpkülikuteks ning pindalade suhte jaoks loendasid neid kolmnurki või rööpkülikuid. Ühe sellise skemaatilise lühilahenduse (tõsi, ilma detailsete põhjendusteta) leiab allpool vastustest.
Kõik kolm ülesannet lahendasid õigesti Vladimir Jaanimägi, Kalle Kulbok, Anti Sõlg, Kuldar Traks ja Hannes Valk. Nemad kogusid kuus punkti. Heldur Väljamäe kogus 4 punkti.

Vooruauhinna saab seekord Kalle Kulbok.

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Sarjas ilmunud raamatutega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.
 

Selle numbri teemad:

Helen Rohtmets-Aasa: Rahvusülikool eksiilis: paguluse esimesed aastakümned
Sven Oras: Välgu taltsutamine osakestekiirendis
Kristiina Kaldas, Margus Lopp: Põlevkivikerogeen – keemiatööstuse tulevikutooraine
Aivar Kriiska: Ângkôr Kambodžas: UNESCO maailmapärand koroona ajal
Intervjuu Peeter Hõrakiga: Meditsiiniline pööre tegi inimese pikemaks ja targemaks
Perearst Karmen Joller endast ja teadusest
Piret Pappel: Kuidas loimurid taluvad veepuudust?
Erilised kopsurakud aitavad jaki mäe otsa
Udo Uibo: Krimmi sõda
Ain Kallis: Ilm ja rongiliiklus
Andi Hektor, Kristjan Kannike: Kui rasked võivad olla neutrontähed?
Edit Talpsepp: Loodusliku valiku ühikud ja mitmetasandiline evolutsioon
Ken Kalling: Pahal lapsel mitu nime
Anu Kannike: Tarvitage rohkem ja paremat piima! 1935. aasta piimanädala lööklaused Eesti Vabariigis
Ingrid Sahk: Kuidas taimed pildiks said?
Martin Malve: Varauusaegne Tallinn Tõnismäe eeslinna kalmistu
Jüri Ivaski Kosmosekroonika
Sulev Kuuse: Bioloogid Jerevanis 33. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
Tõnu Tõnso Enigma: Veel kord trips-traps ilma trullita!
Indreks Salise ja Jevgeni Nurmla mälusäru.

E-ajakiri saadaval SIIT

Aleksei Lotman nendib, et igas suuremas sõjas kannatab nii inimene kui ka loodus. Inga Tomson selgitab, kuidas Ukrainas rindejoone läheduses loomi päästetakse. Merilin Kalmaru annab ülevaate, kui keskkonnahoidlik on Eesti katsevägi. Taavi Pae ja Mait Sepp näitavad, millised militaarsed märgid on sõjad jätnud meie maastikele juba muinasajast alates. Jaan Laas kirjutab, kuidas taanlased hakkasid Saaremaale rajama kivilinnust. Meie seekordne intervjueeritav on Priit-Kalev Parts, haabjameister, talunik ja väikeettevõtja, kes räägib majanduskasvust, riigikaitsest ja inimkonna tulevikust. Anname nõu, mismoodi ennetada kodus kahjurputukaid. Matsalu filmifestivaliga seotud inimesed mõtisklevad, milline on hea loodusfilm. Veel saab lugeda öökülmadest, mättaelanikest, Uusna põllumustritest, Lõuna-Eestis kasvavatest eksootilistest magnooliatest ja maapirnist. Osta värske ajakiri SIIT

EL9_2022

 

Lae alla PDF

Eesti Looduse lõikuskuu number uurib sügisande ja viljadest toituvaid olendeid. Mati Martin teeb selgeks, kes on hernekaunades, õuntes ja teistes viljades elutsevad ussid. Saame tuttavaks näiteks vaarikamardika ja pirnimähkuriga. Samuti on ta võtnud vaatluse alla varreleediku, kes on asunud Eestis maisi kahjustama. Marju Kõivupuu kirjutab, milline vägi on esivanemate arvates tänavuse aasta puul pihlakal. Katrin Heinsoo ja Marika Kose on järele uurinud, millistes kooslustes võiks leida enim ravimtaimi. Veel saab lugeda sigurist, ravimtaimede toimest ja Väike-Umbjärvest. Mait Sepp arutleb, kas suvised kuumalained muutuvad üha tavalisemaks. Soovitame, kuhu minna vaarikale ja jõhvikale. Selgitame, mis teeb pähklist tõelise pähkli ja miks nimetatakse pihlaka vilja õunviljaks.
Esikaanele püüdis tamme-kirjurähni koos kirsiga Arne Ader Osta värske ajakiri mugavalt meie e-poest!

Kuigi jagamistehete taastamise ülesannetes ei olnud ette antud ühtegi arvu, sai need tehted ikkagi taastada. Raskeimaks osutus esimene ülesanne, mis tundus esmapilgul kõige lihtsam olevat. Paraku on sellel ülesandel peale kõigi poolt üles leitud lahendusele 9 : 8 = 1,125 olemas ka teine lahendus (1 : 8 = 0,125), mis jäi enamikul lahendajatest kahe silma vahele. Kõik kolm ülesannet lahendasid õigesti Vladimir Jaanimägi, Anti Sõlg ja Hannes Valk. Nemad kogusid kuus punkti. Ülejäänud lahenduste saatjad said 5 punkti.

Vooruauhinna saab fortuuna tahtel seekord Vladimir Jaanimägi.

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Sarjas ilmunud raamatutega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.
 

Nimi I II III IV V VI Kokku Jaanimägi, Vladimir 5 6 6 17 Sõlg, Anti 5 6 6 17 Valk, Hannes 5 6 6 17 Orav, Marko 5 6 5 16 Reimets, Meelis 5 6 5 16 Traks, Kuldar 5 6 5 16 Kulbok, Kalle 6 5 11 Väljamäe, Heldur 5 5 10 Lüüs, Indrek 6 6 Oidjärv, Sven 6 6 Zupping, Aavo 5 5 Tiismus, Robert 5 5 Viil, Martiina 5 5

 

Kolmanda vooru ülesannete vastused
1) 9 : 8 = 1,125 ja 1 : 8 = 0,125
2) 102 : 96 = 1,0625
3) 65 : 64 =1,015625

 
Fotode laadimine ja tingimused
 

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 23. korda. Fotosid saab võistlusele esitada 31. oktoobri keskööni.
Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotode konkursse. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias.

Lisainfo:
e-post: eestiloodus@loodusajakiri.ee
tel 742 1143
 

Toetajad:

Selle numbri teemad: Kaarel Piirimäe: „Sama hästi kui venelaste maa“: USA ja Suurbritannia suhtumine Balti riikide okupeerimisse Paul Erik Olli: Vesiniku värvid Aimar Ventsel: Põhjarahvad ja alkohol: müüdid ja tegelikkus Intervjuu Leho Tedersooga: Elustiku mitmekesisust reguleerivad seened Piret Pappel: Zika viirus paneb sääse suu vett jooksma; Täid kolisid lindudelt imetajatele Udo Uibo sõnalugu: Mänd ja pedajas Nadežda Kongi, Sergei Vlassov: Nanopoorsed vaskelektroodid Ain Kallis: Ilm ja paraadid Andi Hektor, Kristjan Kannike: Elu vajab tasakaalutust Edit Talpsepp: Mis on bioloogiline altruism? Ken Kalling: Katarakt ja selle ravi: kaetorkajast tehisläätseni Ester Bardone: Esimene eestikeelne algupärane taimetoidu kokaraamat – uue toitumisviisi suunanäitaja Kirjanik Jan Kaus endast ja teadusest Jaanika Anderson, Ken Ird: Pildi vajalikkusest teaduses ja õppetöös Martin Malve: Tallinna unustatud kalmistud: 1710. aasta musta surma kalmistu Jüri Ivaski kosmosekroonika Oleg Košik: Medaleid füüsikavõistlustelt Jüri Allik raamatust „A History of the Human Brain: From the Sea Sponge to CRISPR, How Our Brain Evolved“ Ulvar Käärt raamatust „Kuidas me õpime? Miks aju õpib paremini kui mistahes masin… esialgu“ Tõnu Tõnso Enigma: Leiame kujundite pindalade suhted Indrek Salise ja Jevgeni Nurmla mälusäru Ristsõna Ajakiri saadaval SIIN 

EL8_2022

 

Lae alla PDF

Kelly Kittus teeb selgeks, mis on lepatriinude täpivalem, ja kinnitab, et neid mardikaid saab enamasti määrata ka üksnes foto põhjal. Riho Marja ja Eneli Viik kirjeldavad põllumajandusmaadel tegutsevate kimalaste toidulauda. Henn Timm on kokku seadnud suurte mageveekarpide määraja. Kadri Põldmaa tutvustab tänavuse aasta seent kõrreliste tõlvtõvikut. Pikas intervjuus räägib kliimateadlane Velle Toll andmete kogumisest, kliimaprognoosidest ja kliimapoliitikast. Mait Sepp aitab kliimamuutuste teemalist uurimistööd kavandada, ja ühtlasi saame tema kirjutisest teada, kuidas on muutunud suvine ilm Kirde-Eestis. Veel saab lugeda Tuhala laulukojast, rajakaamera ees suplevast varblasest, paekivist ja naistepunast. Uurime, kas suvel peab vähem magama ja mida teha loodusest leitud surnud metsloomaga.

Kuula juulinumbri tutvustust Kuku raadios SIIT

Osta värske ajakiri SIIT

Esikaanel viistäpp-lepatriinu, foto autor Urmas Tartes

EL7_2022

 

Lae alla PDF