Loodusajakirjad

metsa

 

Lae alla PDF

Emadepäeval algava looduskaitsekuu teema on „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“. Jaanus Remm ja Maris Hindrikson selgitavad mainumbris ilvese, hundi ja karu praegust seisundit ning annavad ülevaate uuest suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavast. Egle Tammeleht arutleb, kas meie karude arvukus on käest läinud, ja annab soovitusi, kuidas kaitsta mesilat. Riho Marja ja Andres Kalamees tutvustavad Eesti kõige haruldasemat hanelist väike-laukhane, kes veel kuni 1960. aastateni oli tavaline läbirändaja. Intervjuus mõtiskleb ökoloogiliselt tasakaalustatud metsanduse arendaja Lembit Maamets selle üle, kas metsasõda saab lõpetada. Aare Verliin tutvustab tänavust aasta kala ahvenat ning Nele Ingerpuu ja Kai Vellak aasta samblaks valitud sulgjat õhikut. Anname nõu, mismoodi ehitada aeda mesilaspesa. Samuti saab lugeda kadakatäksist, hapust oblikast, Age ojast ja biokuvamisest.

Osta värske ajakiri SIIT

EL5_2022

 

Lae alla PDF

arlekiinlepatriinu

 

Lae alla PDF

Aprillikuisest Eesti Loodusest  saab lugeda Arvo Järveti ülevaadet Eesti suurimate jõgede kevadistest üleujutustest. Loomulikult meenutame ka Tartu uputusi.
Marko Vainu ja Jaanus Terasmaa kirjutavad Koiva vesikonna allikatest.
Marju Kõivupuu meenutab allikatega seotud rahvapärimusi. Kadri Sohar tutvustab karpvähilisi, kelle uurimine annab infot allikavee kvaliteedi kohta.
Pikas intervjuus räägib Aivar Ruukel Soomaast, haabjatest ja loodusturismi nüüdisolukorrast.
Lisaks saab lugeda meie loodust ohustavast lepatriinust, Lustimäest ja lõokannustest. Anname nõu, mida teha siis, kui vesi kipub tuppa tulema.

Osta värske number SIIT

kuhu_karvad_jaid

 

Lae alla PDF

Esimese vooru ülesanded olid lihtsad. Kahes esimeses ülesandes sai arvusüsteemi aluse kätte lihtsa ruutvõrrandiga, kolmandas ülesandes tuli otsida sellist kuupvõrrandi täisarvulist lahendit, mis rahuldaks võrratusi 7 < x < 10, neljandas ülesandes tekkis neljanda astme ja viiendas ülesandes kuuenda astme algebraline võrrand. Neid võrrandeid ei olnud tarvis lahendada, piisas sellest, kui arvus olevate numbrite ja eelmise ülesande abil osati panna paika vahemik, millest otsida võrrandi lahendiks sobivat täisarvu.

Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja viis punkti teenisid Vladimir Jaanimägi,  Marko Orav, Meelis Reimets, Anti Sõlg, Robert Tiismus, Kuldar Traks, Hannes Valk, Martiina Viil ja Heldur Väljamäe.

Vooruauhinna võitis seekord Robert Tiismus.

Nimi I II III IV V VI Kokku Jaanimägi, Vladimir 5 5 Orav, Marko 5 5 Reimets, Meelis 5 5 Sõlg, Anti 5 5 Tiismus, Robert 5 5 Traks, Kuldar 5 5 Valk, Hannes 5 5 Viil, Martiina 5 5 Väljamäe, Heldur 5 5

 

 

EL4_2022

 

Lae alla PDF

Selles numbris: Igor Kopõtin: “Me tahame ise määrata ja kujundada oma ajalugu. Rahumeelselt. Rahulikult. Ausalt.” Andres Ainelo: Erilised nanokehad haiguste vastu Ago Pajur: 12. märts Elmo Tempel: 4MOST, järgmise põlvkonna kosmosevaatlusseade Intervjuu Lenne-Triin Kõrgveega: Ligi pool vähijuhtudest saab ennetada Ajakirjanik Joonas Hellerma endast ja teadusest Piret Pappel: Kuidas mõjub narkoos putuktoidulisele taimele?; Willendorfi Veenus võis rännata üle Alpide Udo Uibo sõnalugu: Kartul Markus Otsuse tabamus elektronmikroskoobi proovist Edit Talpsepp: Essentsialistlik mõtlemine ja selle vastuolulisus Anu Kannike: Ameerika toiduabi Eesti lastele. Toitluspunkti menüü aastast 1919 Uus rubriik “Teaduspilt”: Kas kunst või teadus? Jüri Ivaski kosmosekroonika Toomas Tiivel raamatust “Ökoloogia võhikutele” Oleg Košik: Edukas aasta matemaatikavõistlustel Tõnu Tõnso Enigma: Ridades ühesugune summa, veergudes ühesugune korrutis Kuma ristsõna Indrek Salise ja Jevgeni Nurmla mälusäru

Värske ajakirja saab osta SIIT

luhijalgsete_karvad

 

Lae alla PDF

Märtsinumbrist saab teada, milleks vajatakse karvu ja kuidas on võimalik, et mõnel loomal neid polegi.

Timo Palo kirjutab jääkaru karvkattest, mis on loodud eluks karmis kliimas.

Toomas Esperk vaatleb putukate ja teiste samalaadsete loomade karvu.

Jaanus Elts kinnitab, et suled teevad linnust linnu.

Pikas intervjuus räägib arengubioloog Tambet Tõnissoo oma tudengiajast ja sellestki, kuidas tõhusalt õpetada. Veel saab tema sulest lugeda ülevaadet pärilikest teguritest, mis muudavad loomad karvutuks.

Mati Martin heidab pilgu kirpude ja täide maailma.

Bellis Kullman selgitab, mida annavad karvad seentele. Kas habe on meestele kasulik, saab teada Jüri Alliku kirjutisest.

Peale selle saab lugeda Astangu-Mäeküla rohealast ja vanillist.

Juhani Püttsepp meenutab, mis juhtus taevaskodadega pärast Saesaare paisu rajamist. Uurime tehisnaha jätkusuutlikkust ja lambavilla ning lemmikloomakarvade

kasutusvõimalusi.

 

Värske number on saadaval SIIT

mitu_hiidrahnu

 

Lae alla PDF

EL3_2022

 

Lae alla PDF

Vabariigi aastapäeva kuul saame tõdeda, et Eesti on rändrahnumaa.
Martin Suuroja ja Kalle Suuroja proovivad leida vastust küsimusele, mitu hiidrahnu on Eestis.
Nele Ingerpuu ja Kai Vellak tutvustavad rändrahnudel ja kaljudel kasvavaid samblaid.
Ave Suija teeb selgeks, millised värvikirevad samblikud kasvavad suurtel kividel.
Mall Hiiemäe kirjutab rändrahnudest kui vaimse kultuuri vahendajatest.
Pikas intervjuus arheoloog Valter Langiga on juttu kiviaedadest, muistsetest põldudest, detektoristidest ja Eesti arheoloogia käekäigust.
Aleksander Pototski reisijutt viib putukajahile Venemaa Kaug-Itta ja Juhani Püttsepa kodumaine rännak suusasõpradele hästi tuntud Harimäele.
Veel saab teada, kui suur pidi olema Kalevipoeg, et hiiglaslikke kive laiali loopida.
Võtame kokku samblikuvaatluskampaania ja uurime humala häid omadusi.
 

Osta veebruari ajakiri SIIT

Nii nagu varasematel aastatel, olid ka seekord kuuenda vooru ülesanded teistest raskemad. Esimesel ülesandel on üks vastus, teisel kaks. Ülesannete koostaja oli kolmanda ja neljanda ülesande puhul leidnud paar vastust, aga ta ei teadnud, kui mitu vastust neil ülesannetel on. Seni on kolmandal ülesandel leitud (koos lahendajate abiga!) kolm ja neljandal ülesandel viis vastust.

 
Iga vastus andis ühe punkti. Hannes Valk ja Kuldar Traks kogusid 4 punkti, Anti Sõlg aga 6 punkti. Tänu viimase vooru lõpuspurdile möödus Anti Sõlg eelmises voorus liidriks tõusnud Hannes Valgust ja võitis 2021. aasta Enigma ülesannete lahendamise võistluse ka üldkokkuvõttes. Selle eest saab ta lisaks vooruauhinnale ka aasta-auhinna, milleks on 100 euro eest raamatuid Tallinna ülikooli kirjastuselt. Palju õnne!
 

Nimi I II III IV V VI Kokku Sõlg, Anti 10 6 8 6 9 6 45 Valk, Hannes 10 6 8 6 10 4 44 Traks, Kuldar 10 6 8 6 9 4 43 Jaanimägi, Vladimir 10 6 8 6 9 39 Kulbok, Kalle 10 6 8 6 9 39 Reimets, Meelis 10 6 k 9 25 Orav, Marko 10 6 4 20 Väljamäe, Heldur 8 6 14 Schultz, Gert 8 6 14

EL2_2022

 

Lae alla PDF

Selles numbris:
Ülar Allas: Maailm krüptoraha kütkes;
Niilo Kaldalu: Bakterid, kes teesklevad surnut ja kavaldavad üle antibiootikumid;
Mihkel Truman: Tartu tudengielu sõdadevahelises Eesti Vabariigis; Alar Läänelaid, Jürgen Kusmin, Kalev Tihkan: Rändav uks sajandite hämarusest;
Intervjuu õigusteadlase ja riigikohtu esimehe Villu Kõvega; Näitleja ja lavastaja Andres Mähar endast ja teadusest; Piret Pappel: Hiina tuumasünteesireaktor on püstitanud uue rekordi; Superbakter siili seljast; Udo Uibo sõnalugu: Saag ja saks; Eimar Kull: Labsuliblika tiib; Ain Kallis: Ilm ja (auto)transport; Andi Hektor, Kristjan Kannike: Tagasi tulevikust: arvutid ja ajasilmused; Ken Kalling: “Oleme ilma süüta vangid, elavad surnud”; Edit Talpsepp: Kuidas määratleda kaasasündinud tunnuseid?;
Mart Kuldkepp: Tunnustus Eestimaa Töörahva Kommuunile; Martin Malve: 18. sajandi Vene mere- ja maaväe hospidalikalmistu; Jüri Ivaski kosmosekroonika; Mihkel Pajusalu: Eesti õpilaste medalisadu rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil; Toomas Tiivel raamatust “Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas”; Ulvar Käärt raamatust “Tõravere lugu”; Tõnu Tõnso Enigma: Aastaarv eri arvsüsteemides;
Ristsõna ning Indrek Salise ja Jevgeni Nurmla mälusäru. E-ajakiri saadaval SIIT