Loodusajakirjad

Selles numbri teemad:
– Ago Pajur: VAMP-ilt UMP-ile: Eesti majandusest aastail 1920–1924
– Victor Alari: Uudne nutikas poi aitab uurida merejää ja lainetuse vastasmõju
– Alar Läänelaid, Rūtilė Pukiene, Werner H. Schoch: Üllatus: Nõo apostlid on meisterdatud eksootilisest puidust
– Intervjuu Tartu ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassiliga: Eesti digitiiger vajab liitlasi
– Indrek Koff endast ja teadusest
– Piret Pappel: Kapsad lähevad kuumuses ühte nägu; Kas pesupulber vajub unustuse hõlma?
– Ain Kallis: Ilm ja Nobel
– Andi Hektor, Kristjan Kannike: Kvantmehaanika hoolib aegruumi kõverusest
– Edit Talpsepp: Kas bioloogias on loodusseadusi?
– Ken Kalling: Levinud haigus, mida veel hiljuti ei tuntud
– Tõnu Tannberg: „Olen püüdnud teha, mis suutsin“. Friedebert Tuglase kiri Endel Jaanimägile
– Jaanika Anderson: Vanakreeka maailm savilt paberile
– Martin Malve: Tallinna unustatud kalmistud: Liivalaia tänava all on peidus kirikaed
– Jüri Ivaski kosmosekroonika
– Hendrik Vija, Oleg Košik: 2022 oli matemaatikaolümpiaadil uuenduste aasta
– Pärtel Piirimäe raamatust „Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal“ ja Anto Aasa raamatust „Geograafia võim. Kümme maakaarti, mis näitavad meie maailma tulevikku“
– Tõnu Tõnso Enigma: Kaartide värvimine nelja värviga
– Jevgeni Nurmla ja Indrek Salise mälusäru.

(e-)ajakiri saadaval SIIT

https://e-pood.horisont.ee/

Sirje Kasendi saab nüüd kanda hiie sõbra kirvest, mis kehastab esivanemate tarkust, osavust, julgust ja usaldust looduse vastu

Hiie väe üritusel Tartus 3. detsembril tunnustati looduslike pühapaikade uurijaid ja tutvustajaid. Hiiesõbraliku teo eest said tänukirja Meoma ja Toomalõuka küla, Võro ja Seto instituut, Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus, Tamme-Lauri tamme väravate rajajad, Mari Ojasaar ning pesitsusrahu eest seisjad MTÜ Päästame Eesti Metsad ja Eesti ornitoloogiaühing. Tunnustatud tegude kohta saab pikemalt lugeda Hiite Maja kodulehelt hiis.ee.

Möödunud veebruaris kutsus Eesti maaülikooli röövlinnutöörühm linnuvaatlejaid üles pöörama tähelepanu Tartus talvitavatele lindudele. Eesmärk oli selgitada, kuidas linnalindude arvukus ja levik mõjutab GPS-saatjatega märgistatud kanakullide liikumist. Valim jäi siiski piiratuks, lühidalt saab sellest lugeda ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värskest numbrist.

Aasta linnu metskurvitsa fotovõistlusel sai esimese koha Remo Savisaare foto „Pimeduse saabudes“. Teisele kohale jäi Tauri Pärna fotoga „Kuramaaž“ ja kolmandale Mati Puum fotoga „Metskurvits pesal“. Videote auhinnad jäid võistlustööde vähesuse ja kesise taseme tõttu välja andmata.

Töid hindas žürii koosseisus loodusfotograaf ja Tallinna loomaaia loodushariduse spetsialist Heiko Kruusi, loodusfotograaf Val Rajasaar, keskkonnaagentuuri ja Matsalu rõngastuskeskuse spetsialist Kaarel Kaisel, Eesti ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ning aasta linnu foto- ja videovõistluse koordinaator Tarmo Mikussaar.

Eesti mükoloogiaühing valis mullu 10. detsembril peetud aastakoosolekul 2023. aasta seene. See on kergesti äratuntav ja laialt levinud harilik kivipuravik (Boletus edulis).

Piret Pappel

Jaanuar on tõeline talvekuu, mille alguses veel hästi ei taju, et varsti peaks päevad pikemaks muutuma. Novembri lõpus saabunud Siberi kõrgrõhkkond tõi ilma pikema hoiatuseta kohale päris talve: erakordselt sooja hilissügise võttis üle lumesadu ja esimene lumi jäi püsima. Sulailmad saabusid alles talvise pööripäeva eel.

Tänavuse aasta puu tiitli on pälvinud üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Mänd sai selle tiitli ka 22 aastat tagasi.

Harilik mänd on küllap meie kõige visam puuliik: ta saab ühtviisi hakkama rabas, liivasel ja paekivisel mullal. Seetõttu hõlmabki männikute levila kolmandiku Eesti metsamaast. Kui mullaviljakuse ja niiskuse suhtes lepib mänd kõigega, siis hämaras, valguseta ei taha ta kasvada. Männikus jätkub valgust ka puude alla, nii et männikud on alati valgusküllased.

2023. aasta Eesti Looduse äsja ilmunud jaanuarinumbris tutvustab männi perekonda metsateadlane Ivar Sibul. Maailmas teatakse kuni 120 männiliiki, mis on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, lähistundrast lähistroopika ja kõrgmäestikeni. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd, kuid paljusid teisi männiliike on meile sisse toodud ilu- ja pargitaimedena.

Eesti keeles on mändi eri piirkondades kutsutud mitmesuguste nimetustega. Need on väljendanud nii männipuu vanust, suurust, kasvukohta kui ka otstarvet. Eesti kirjakeeles on põhiliseks saanud „mänd“, ehkki see on „pedajast“ palju noorem männipuu nimetus. Esialgu tähendas „mänd“ toidu segamiseks kasutatud abivahendit pudrumända. Männinimetuste põnevast ajaloost kirjutab jaanuari Eesti Looduses keeleteadlane ja murdeuurija professor Karl Pajusalu.

Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustatakse lähemalt ka teisi aasta olendeid: lendoravat, auli, keldriöölast, rohelist hiidkupart ja valget tolmpead. Samuti saab ülevaate 2023. aasta mullaks valitud leetunud mullast. 

Pildil hariliku männi käbi, foto autor – Ivar Sibul.

Lisateave:
Toomas Kukk
Eesti Looduse peatoimetaja
toomas.kukk@loodusajakiri.ee
518 9420
www.loodusajakiri.ee

EL1_2023

 

Lae alla PDF

Eesti Looduse jaanuarinumbris saame tuttavaks 2023. aasta olenditega.
Asjatundjad tutvustavad põhjalikult tänavust aasta puud, looma, lindu, liblikat ja aasta samblaks valitud rohelist hiidkupart. Kes on männi sugulased ja kuidas on tänavust aasta puud kutsunud põhjaeestlased?
Kas lendorav on endiselt ohustatud?
Kuidas mõjutavad auli tuulepargid?
Millised taimeliigid kasvavad tänavusel aasta mullal?
Kuidas toodab orgaanilist ainet hiidkupar, kelle lehed on tibatillukesed ja klorofüllita?
Rauno Kalda annab juhiseid, mismoodi vaadelda ja määrata talvituvaid nahkhiiri, häirimata neid.
Pikas intervjuus räägib dendrokronoloog Alar
Läänelaid, kuidas tehakse kindlaks põlispuude ja puitehitiste vanust.
Veel saab lugeda Esna kabelist ja koekultuuridest.
Soovitame juba tänavu talvel alustada linnuvaatlusi ning võrdleme lumetorme Monikat ja Birgitit.

Soeta värske number SIIT

Kaanefotol roheline hiidkupar, autor: Leena Gerz

EL1_2023

 

Lae alla PDF

 
Trips-traps-trllita ülesanded ei olnud rasked.
Kõik kuus ülesannet lahendasid õigesti Vladimir Jaanimägi, Kalle Kulbok, Meelis Reimets, Anti Sõlg, Kuldar Traks ja Hannes Valk. Nemad kogusid 6 punkti. Heldur Väljamäe kogus 5 punkti.
 

Nimi I II III IV V VI Kokku Jaanimägi, Vladimir 5 6 6 6 6 29 Sõlg, Anti 5 6 6 6 6 29 Traks, Kuldar 5 6 6 6 6 29 Valk, Hannes 5 6 6 6 6 29 Kulbok, Kalle 6 6 6 6 24 Reimets, Meelis 5 6 6 6 23 Väljamäe, Heldur 5 5 4 5 19 Orav, Marko 5 6 6 17 Lüüs, Indrek 6 6 Oidjärv, Sven 6 6 Zupping, Aavo 6 6 Tiismus, Robert 5 5 Viil, Martiina 5 5

 

Vooruauhinna sai seekord Meelis Reimets.

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Sarjas ilmunud raamatutega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.
 

 

Mariliis Tähepõld kirjutab kunsti kasulikust mõjust. 
Peeter Hõrak mõtiskleb kunsti ja loomingu tekkepõhjuste üle. 
Urmas Tartes arutleb loodusfoto kui kunstiliigi üle.
Aet Alev-King õpetab joonistama taimi: see on hea harrastus, mis aitab kaliike põhjalikumalt tundma õppida. 
Ingrid Sahk meenutab, mismoodi on maastikud jõudnud maalidele.
Eero Epner on teinud ülevaate loodusest Eesti maalikunstis. 
Pikas intervjuus räägib filmimees Riho Västrik Siberist ja Eesti loodusfilmidest. 
Veel saab lugeda rosmariinist, paeliidust ja GLOBE-i ekspeditsioonist. 
Õpetame joonistama päris lindu, teeme tiiru Eesti kunstnikega seotud paikades ja jälgime punahirvede pulma. 
Samuti saab näha tänavuse fotovõistluse parimaid pilte.

Värske number on saadaval SIIT

 

Toetajad:

 

#td_uid_1_638be563490d0 .td-doubleSlider-2 .td-item1 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/SZ_190809_NIKON-D500049.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_1_638be563490d0 .td-doubleSlider-2 .td-item2 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/SZ05034.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_1_638be563490d0 .td-doubleSlider-2 .td-item3 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/SZ03436-1.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_1_638be563490d0 .td-doubleSlider-2 .td-item4 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/Oises-pimeduses-Varsakabi-pimeduse-varjus.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_1_638be563490d0 .td-doubleSlider-2 .td-item5 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/Palav-Hapnikku.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_1_638be563490d0 .td-doubleSlider-2 .td-item6 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/Orav.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_1_638be563490d0 .td-doubleSlider-2 .td-item7 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/LF_poosa-nooloolane_Henri.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_1_638be563490d0 .td-doubleSlider-2 .td-item8 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/LF_kannupess_Henri.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_1_638be563490d0 .td-doubleSlider-2 .td-item9 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/DSCN4002-2.jpg) 0 0 no-repeat; } Noorte vanuseklassi võitjad 1 of 9 Loomafotode peaauhind - Evalotta Začek Parima käituva looma foto eest - Evalotta Začek Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi auhind - Evalotta Začek Taimefotode 1. auhind - Grete Johanna Korb Auhind parima veelooma pildi eest - Grete Johanna Korb Vikipeedia auhind - Grete Johanna Korb Parima väikese looma foto eest - Henri Suurkaev Seenefotode 1. auhind - Henri Suurkaev Loomafotode 1. auhind - Laura Mellik

 

#td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item1 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/DSC09244-2.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item2 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/DSF2748.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item3 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/10stFFGHJ.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item4 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/2022-03-12-18-51-23-BRadius8Smoothing1054.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item5 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/Pimeduse-ryytel.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item6 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/Rohelise_varju_all.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item7 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/lehteramblikud.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item8 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/5D7A2011.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item9 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/7Loomad-Kukk-johvikaga.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item10 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/DSC4792.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item11 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/Sugaval-veepeegli-all.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item12 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/DSC_1882s.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item13 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/Jaalind-25.06.2022-asendus-29.01.22.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item14 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/3-limak-08102022.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item15 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/20220530-SZ7_6333.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item16 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/Tulikas-naaber-Rasmus-Ilves.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item17 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/saakal_RS221868_ok.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item18 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/SZ_210620_NIKON-D850_341.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item19 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/põder-lehm-vasikas-EL-03958.jpg) 0 0 no-repeat; } #td_uid_2_638be5634c189 .td-doubleSlider-2 .td-item20 { background: url(https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/12/DSC08153_lc.jpg) 0 0 no-repeat; } Üldarvestuse auhinnatud tööd 1 of 20 Riigimetsa Majandamise Keskuse auhind - Ave Timm Eesti loodusmuuseumi auhind - Eimar Kull Loomafotode 1. auhind - Eimar Kull Eesti Looduse auhind - Eimar Kull Horisondi auhind - Erik Mandre EOÜ auhind aasta linnu pildi eest - Erik Mandre Vikipeedia auhind - Hannes Rohtma Parima väikese looma foto eest - Hannes Rohtma Tallinna loomaaia auhind parima liigikaitse foto eest - Ingmar Muusikus Taimefotode peaauhind - Janek Joab Auhind parima veelooma pildi eest - Jürgen Karvak Loomafotode peaauhind - Kalmer Lehepuu Auhind käituva looma parima foto eest - Kristjan Noormets Seenefotode 1. auhind - Peep Loorits Taimefotode 1. auhind - Raigo Tõnisalu Eesti Looduse auhind - Rasmus Ilves Tuulingu talu auhind - Remo Savisaar Keskkonnaministeeriumi ja Eesti jahimeeste seltsi auhind - Sven Začek Eesti Jahimehe auhind - Tauri Kirsipuu Seenefotode peaauhind - Tõnu Ploompuu

 

100 aastat tagasi määras Eesti astronoom Ernst Öpik esimesena maailmas Andromeeda galaktika kauguse.

Ta tõestas sellega, et meie kodugalaktika Linnutee pole sugugi ainulaadne ilmaruumi kese, vaid kõigest üks paljudest tähesüsteemidest.

Selle väärika tähtpäeva puhul valmis koostöös Tartu observatooriumiga Horisondi kosmose erinumber.

 

Värske numbri teemad:
Peeter Tenjes: 100 aastat galaktikate kaugusi ehk Kuidas Ernst Öpik Andromeeda galaktika kaugust hindas?
Rain Kipper: Gaia teleskoop paljastab Linnutee saladusi
Peeter Tenjes: Galaktikad moodustavad hiiglaslikke parvesid
Indrek Kolka: Mis iseloomustab massiivseid tähti
Indrek Vurm: Lööklained aitavad mõista noovaplahvatuste hingeelu
Hardi Veermäe: Universumi lühilugu
Intervjuu Jaan Praksiga: Satelliidid on kõrgtehnoloogilise ühiskonna lahutamatu osa
Hans Teras: Hiiglaste õlgadel. ESTCube-2
Mihkel Pajusalu: Tõravere kosmosetehnoloogia sihib Veenust, Kuud, Marssi ja komeete
Taavi Tuvikene: Maailma suurimad optilised teleskoobid avardavad arusaama universumist
Laurits Leedjärv: Kui Ernst Öpik saaks kasutada James Webbi teleskoopi
Taavi Niittee: Rahvateadlaselt teadusrahvale
Heli Lätt: Kosmosehariduskontor aitab õppetöösse lisada kosmose vürtsi
Piret Pappel: Mikrobioloogid hindavad kosmosejaama puhtust; Kus olid iidse Marsi parimad elupaigad?
Andi Hektor, Kristjan Kannike: Kosmisliste müüonitega saab materjale läbi valgustada
Ain Kallis: Ilm ja kosmos
Edit Talpsepp: Kuidas määratletakse elu astrobioloogias
Lea Leppik: Tartu tähetornis sündinud astronoomiapildid
Jüri Ivaski kosmosekroonika
Lugesin üht raamatut  96
Tõnu Viik: Öpiku alustatud Tähetorni Kalender saab peagi 100-aastaseks
Karmen Laud: Rahvusvaheliselt astronoomia- ja astrofüüsikaolümpiaadilt tuli Eestisse medal
Tõnu Tõnso Enigma: Veel poolmaagilisi ruute
Ristsõna ja mälusäru

Erihinnaga vaid 4.50€ saab värske ajakirja osta SIIT

EL12_2022

 

Lae alla PDF

Ajakirja Eesti Loodus 2022. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine toimub 2. detsembril algusega kell 15 Tartu loodusmajas (Lille 10, Tartu).

Programm
Tervitussõnad, Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja
Ettekanded:
„Loodusfoto – kunst ja teadus käsikäes“, Urmas Tartes, loodusfotograaf
„Vikipeedia mõju dokumentaalfotograafia arengule“, Ivo Kruusamägi, Wikimedia Eesti
Parimate võistlustööde esitlus
Auhindamine

Üritusele loob mõnusa džässimeeleolu duo Rohtla-Pappel klaveri ja kontrabassiga. Üritus on tasuta ja kestab pisut üle kahe tunni.

Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse, mis tänavu toimus 23. korda. Ajakirju Eesti Loodus ja Horisont annab välja MTÜ Loodusajakiri.

Fotovõistlust toetavad Eesti loodusmuuseum, Keskkonnaministeerium, Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tallinna loomaaed, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti botaanikaühing, Eesti jahimeeste selts ja ajakiri Eesti Jahimees, Eesti orhideekaitse klubi, Wikimedia Eesti, RMK, Tuulingu puhkemaja, looduskalender.ee, reklaamibüroo Salibar ja Keskkonnainvesteeringute keskus.

Lisateave:
Toomas Kukk
Eesti Looduse peatoimetaja
toomas.kukk@loodusajakiri.ee
742 1143
518 9420

2021. aasta konkursi loomafotode 1. auhind, Vikipeedia auhind – Kaarel Tammann

Talve hakul vaatleme seda, mis toimub mullas. Aivo Averin tuletab meelde, et muld on tsivilisatsiooni alustala. Ivika Ostonen tutvustab taimejuuri ja neid uurivat teadusharu. Marju Kõivupuu meenutab mullaga seotud rahvatarkusi ja Uudo Timm tutvustab mügrit, mutti ja teisi urumeistritest imetajaid.
Veel saab lugeda isaduse tuvastamisest, mesinduse jälgedest meie asustusloos, Borneo soodest ning pikka intervjuud ökoloogiaprofessor Mari Mooraga. Anname nõu, kuidas selgrootute abil kindlaks teha, kas aia- või põllumaa on viljakas. Ühtlasi saab novembrinumbrist teada, kuidas uurida kiilasjää tekke ohtu ja mida teha puukuurist tuppa sattunud ämblikuga?

Osta SIIT!

EL11_2022

 

Lae alla PDF

 
Fotode laadimine ja tingimused
 
Eelmiste aastate võidutööd
 

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 23. korda. Fotosid saab võistlusele esitada 31. oktoobri keskööni.
Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotode konkursse. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias.

Lisainfo:
e-post: toomas.kukk@loodusajakiri.ee
tel 518 9420
 

Toetajad: