Loodusajakirjad

Telli voog Uudisvoog Loodusajakirjad
Eesti Loodus Horisont Loodusesõber Eesti Mets
Internetiaadress: https://www.loodusajakiri.ee
Uuendatud: 17 minutit 49 sekundit tagasi

Ootame Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtule!

31 oktoober, 2024 - 11:41

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlus toimub tänavu 25. korda. Võistlusfotosid sai saata kuni 30. septembrini ja nüüdseks on žürii parimad palad ka välja valinud. Need selguvad 6. novembril kell 15 Tartu loodusmajas algaval pidulikul ja õdusal fotoõhtul. Vaatame koos tähelepanu pälvinud looduspilte, jagame auhindu ja kuulame sekka head muusikat Mick Pedajalt.

Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, liigikaitse, aasta orhidee või looduse maastike ja mustrite kategoorias. Uudsena antakse seekord koostöös keskkonnaameti PuisniiduLIFE-i projektiga välja eriauhind „Pärandit kandvad puisniidud“.

Kõik huvilised on oodatud õhtust osa saama!

Eesti Looduse fotovõistlus toetavad Fotoluks, Wikimedia Eesti, Salibar, Tuulingu talu, Husqvarna Eesti, kliimaministeerium ja KIK, projekt WoodMeadowLife, RMK, Eesti botaanikaühing, Eesti arboristide ühing, Eesti orhideekaitse klubi, Eesti ornitoloogiaühing, Tallinna loomaaed, Eesti loodusmuuseum, TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti jahimeeste selts ja ajakiri Eesti Jahimees.

Maaülikooli teadlased lugesid kokku Eesti raudkärblased

13 oktoober, 2024 - 17:28

Eesti maaülikooli teadlaste uuringus tehti kindlaks, et Eestis on levinud üheksa raudkärblase liiki. Lisaks sellele, et nad on tüütud putukad, võivad nad kanda ka patogeene.

Raudkärblased on suhteliselt liigivaene, omapärane sugukond kahetiivalisi, kuhu kuuluvad nii meile kõigile tuntud põdrakärbes (Lipoptena cervi) kui ka kümnekonna aasta tagune uustulnuk Eestis – hirvekärbes (Lipoptena fortisetosa). Lisaks nendele veel mitmed loomadel ja lindudel parasiteerivad liigid.

Raudkärblaste kehaehitus on kohastunud eluks imetajate karvastikus või lindude sulgede vahel. Nad on lamenenud, tugevate jalgadega ja paljude ogataoliste karvadega kärbsed. „Valmikud toituvad püsisoojaste loomade verest. Seenemetsas oleme ju tihti hädas põdrakärbestega, kes kipuvad meile krae vahele pugema,“ selgitas Eesti maaülikooli süstemaatilise entomoloogia professor Olavi Kurina.

Olavi Kurina rääkis, et Eestis puudus siiani korralik ülevaade meil esinevatest liikidest. „Hiljuti avaldatud teadusartiklis summeerisime senised (peamiselt eestikeelses) trükisõnas ilmunud andmed, töötasime läbi aastakümnete jooksul Eesti entomoloogilistesse kollektsioonidesse talletatud isendid ja kogusime aastatel 2020–2023 sihipäraselt materjali,“ sedastas Kurina.

Kokku tehti kindlaks üheksa raudkärblase liigi esinemine Eestis, mis on proportsioonis naaberalade elurikkusega. Üheksast neli liiki parasiteerivad imetajatel – lisaks eelnimetatud põdrakärbsele ja hirvekärbsele veel hobuse raudkärbes (Hippobosca equina), kes parasiteerib hobustel ja veistel ning lambakärbes (Melophagus ovinus), keda võib kohata lammastel. Tänu putukatõrjevahendite laiale kasutusele ja karjakasvatuse vähenemisele on nimetatud liigid küll Eestis taandumas (või juba taandunud). Ülejäänud viis liiki on parasiteerivad lindudel, nendest kaks spetsiifiliselt pääsukestel või piiritajatel. Potentsiaalselt võib rändlindudega sattuda Eestisse veel 4–5 liiki.

Olavi Kurina toonitas, et oluline on teada raudkärblaste liigilist koosseisu ja levikut Eestis, sest lisaks ebameeldivusele on meie lähiriikides tõestatud, et osa liike on võimelised kandma mitmesuguseid patogeene, sealhulgas ainurakseid ja baktereid nagu Trypanosoma spp., Babesia spp., Bartonella spp., jt. Tõsi, ei ole tõestatud inimeste nakatumist läbi raudkärblase hammustuse ja seega puudub otsene põhjus paanikaks, aga olukorra jälgimine on nii inimese kui looma tervise seisukohast vajalik.

Uurimus ilmus ajakirjas Checklist: https://checklist.pensoft.net/article/131063/.

Eesti maaülikool / Loodusajakiri

HARAKALE HAIGUS | „Uus aasta tuleb pliivaba“

12 oktoober, 2024 - 15:57

Tekst: KEN KALLING

Nõnda kuulutas Õhtuleht 1999. aasta detsembris. Uudis seisnes selles, et alates uuest aastatuhandest ei tohtinud Eesti tanklates enam müüa pliid sisaldavat bensiini. See kaotas ühe pliimure põhjustest, ent pliisaaste tagajärgedega looduses peame veel kaua arvestama.

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

12 oktoober, 2024 - 14:04

Tekst: MATI LAUR

Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes arusaam, et professionaalse ajalookirjutuse põhiadressaat ongi ajaloolased ise ning lugejaskond saabki piirduda üksnes omaenese tsunftiga. Oht jääda ilma laiemast publikust oli ajalookirjutuse muutuste varjukülg, mis seadis ajaloolaste ette küsimuse „Kuhu edasi?“.

19. sajandi lõpus tekkisid esimesed mõrad teaduse tormilisest arengust külvatud optimismi. Ratsionaalsuse asemel hakati rõhutama inimese irratsionaalsust: Sigmund Freud psühholoogias, Friedrich Nietzsche filosoofias, Fjodor Dostojevski kirjanduses. Albert Einsteini relatiivsusteooria tõi kaasa newtonliku maailmapildi kokkuvarisemise ja arusaama, et tõde oleneb eelkõige jälgija positsioonist. Subjektiivsust tõstsid esile ka moodsad kunsti- ja kirjandusvoolud. Seni oli ajalookirjutuse teaduslikkust rõhutades nõutud kirjutaja subjektiivuse elimineerimist, kuid nüüd hakati kahtlema, kas senine püüe hoida teaduslik käsitlus lahus uurijast ja tema kaasaja probleemidest on ikka õigustatud? Nietzsche hoiatas, et ajaloolase erapooletus ja distantseeritus oma uurimisteemast võib muuta ajalookirjutuse pelgalt faktiteadmiste kogumiks. Nietzsche meelest on nii üksikisikul kui ka rahval olemas optimaalne horisont, piiritlemaks, mida mäletada ja mida unustada. Totaalne mälu võib osutuda hukatuslikuks: kui ajalooteadus esitab lakkamatult uusi fakte ja teadmisi, suutmata neid seostada, põhjustab see orientatsiooni kaotuse.

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kuidas jõuavad linnud oma talvituskohta ja kevadel tagasi?

12 oktoober, 2024 - 12:19

Maailma rändlindude päeva tähistatakse kaks korda aastas: mai teisel laupäeval ja oktoobri teisel laupäeval.

Tarvo Valkeri artikkel linnurände kohta ilmus Eesti Looduse 2020. aasta oktoobrinumbris.

Eesti_Loodus10_2020-pages

Linnuvaatluspäevadel märkasid vaatlejad kõige enam merivarte

12 oktoober, 2024 - 11:43

Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch märkasid kohalikud linnuvaatlejad kokku 117 428 lindu. Linnuhuvilistele jäi kõige arvukamalt silma merivart.

Põõsaspea neemel toimunud linnuvaatluspäeval ja ka iseseisvalt vaatles 5.–6. oktoobril rändlinde 110 inimest, kes loendasid üle Eesti kokku 117 428 lindu 168 liigist. Kõige arvukam liik oli merivart, keda märgiti üles 26 218 isendit. Väga palju märgati ka auli (12 884 isendit), valgepõsk-lagle (9071 isendit), viuparti (8949 isendit) ja mustvaerast (5471 isendit).

Üllatuslikult kohtasid vaatlejad Põlvamaal ka aasta lindu kägu, kes lahkub talvitusalale tavaliselt augustis-septembris. Põnevamad vaatlused olid veel randkiur, stepi-loorkull, jõgivästrik ja vaenukägu.

Põõsaspea neemel, kus sel aastal on käimas suur rändeloendus, osales linnuvaatluspäeval 30 inimest, sealhulgas Soomest ja Prantsusmaalt. Põõsaspeal nähtigi kõige enam merelinde: merivarte, kaure, aule. Vaatlejad said jälgida ka välja-loorkulli ja rabapistriku möödalende.

Põõsaspeal tehtud vaatluste kokkuvõtet saab lugeda siit. Kõiki EuroBirdwatchi ajal tehtud vaatlusi näeb portaalist elurikkus.ee.

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimusid 32. korda. Euroopas ja Kesk-Aasias vaatles möödunud nädalavahetusel 25 000 inimest kokku 3,57 miljonit lindu. Kokkuvõtet saab vaadata lehelt www.eurobirdwatch.eu.

Eesti ornitoloogiaühing / Loodusajakiri

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

7 oktoober, 2024 - 12:33

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja matemaatika. Aina enam otsivad materjaliteadlased inspiratsiooni elusloodusest. Kuidas luua elusaid materjale? Kas teadus pakub lahendust jäätmemurele? Miks tuleb klassikalise keemia ja füüsika kõrval õpetada materjaliteadust?

Kõigest sellest on Tartu ülikooli rakendusliku materjaliteaduse professori Tarmo Tammega vestelnud Horisondi toimetaja Piret Pappel. (Intervjueeritava palvel läksime kohe alguses üle sina peale – P. P.) Laboris käis pildistamas Lauri Kulpsoo.

WILHELM KONSTANTIN FROMMHOLD PETERSEN, LIBLIKATEADLANE LIHULAST

7 oktoober, 2024 - 10:17

Tekst: KAJA LOTMAN

Tänavu suvel tähistasime baltisaksa loodusteadlase Wilhelm Konstantin Frommhold Peterseni 170. sünniaastapäeva. Nüüdisaegse liblikasüstemaatika üheks rajajaks peetud mehe juured on Läänemaal.

Horisondi sügisnumber

4 oktoober, 2024 - 10:22

Ajakirja Horisont oktoobri-novembri numbris saab alguse artiklisari toidust ja tervisest: avaloos kirjutab toiduteadlane Kristel Vene ülitöödeldud toidust. Lisaks saab värskest ajakirja numbrist lugeda Narva Keisriväravast, keelemudelite tööpõhimõttest, isejuhtivatest sõidukitest, kultuurirevolutsioonist ja memeetikast, palveränduritest teekonnal ning intervjuud TÜ rakendusliku materjaliteaduse professori Tarmo Tammega. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182769

Neljanda vooru auhinna võtis Aivar Kauge

4 oktoober, 2024 - 00:49

Neljanda vooru ülesanded olid rasked. T- ja X-pentamino tükeldamisel saadi hakkama kolme tükiga, F- ja V-pentamino tulid aga jagada neljaks tükiks. Minimaalse tükkide arvuga tükkidest kahest ruudust koosneva doomino-kujundi kokkupanemine andis kaks punkti; see, kellel läks tükke rohkem tarvis, teenis ühe punkti. Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja kaheksa punkti teenisid Aivar Kauge, Kalle Kulbok ja Kuldar Traks.

NimiIIIIIIIVVVIJaanimägi, Vladimir6667  Kulbok, Kalle6668  Traks, Kuldar6668  Valk, Hannes6667  Viil, Martiina666   Kauge, Aivar6668  Braun, Margaret 6    Herkül, Raimo 6    Reimets, Meelis 6    Orav, Marko  6   Väljamäe, Heldur3 3   

Vooruauhinna võitis seekordsetest lahendajatest Aivar Kauge.

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“ või loodushäälte CD-plaadi. Sarjas ilmunud raamatutega ja CD-plaatidega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.

Loodusajakiri: ürgjõe org Saaremaa ja Hiiumaa vahel

27 september, 2024 - 10:02

Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva ürgjõe oru hüpoteesile on geoloogidel nii poolt- kui vastuargumente. Eesti geoloogiateenistuse poolt algatatud Väinamere geoloogilise kaardistamise projekti raames uuriti Väinamerd neljal suvel. Mida teada saadi? Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuv aluspõhjaorund tekkis ürgjõe või liustike kulutava tegevuse tõttu? Saates on külas geoloog Igor Tuuling. Saadet juhib Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182768

Elusorganisme matkiv robootika

20 september, 2024 - 10:00

Mis on jäik robootika? Missugust robootikat nimetatakse pehmeks robootikaks? Milliseid võimalusi kätkevad liposoomi tehnoloogia ja DNA-origami? Nendel teemadel räägivad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ja materjaliteaduse kaasprofessor Janno Torop. Saadet juhib Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182767

Loodusajakiri: Juhani Püttsepp ja “Seik”

13 september, 2024 - 09:58

Saates on külas bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp, kellega räägime ajakirjas Eesti Loodus ilmuvast lugude sarjast „Seik“ ja Soest ning hundist. Saadet juhib Tiiu Rööp.

https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182766