Uudisvoogude koguja

Mustikad õitsevad

Harilik mustikas       Vaccinium myrtillus

Mustikate õrnad õied paistavad tagasihoidlikud, alul rohekasvalged, aga veidi hiljem roosaka varjundiga. Mustikaõied asetsevad üksikult lehtede kaenlais. Ühel õiel näeme viite õielehte, kümmet tolmukat ja emakat. 

Männitaelikud

Männitaelik ehk männipess        Phellinus pini

Enamustes kormaranipesades on mõned pojad juba koorunud

Toomingas alustas Kütiorus õitsemist 29. aprillil

Emaslind munemas

Vahtrad õitsevad kõikjal

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub rahvusvahelise rändlindude päeva eel kõiki huvilisi laupäeval, 10. mail vaatlema linde endale sobivas tornis iseseisvalt või koos juhendajaga.

Mai teisel laupäeval toimuvast tornide linnuvaatluspäevast saavad osa võtta kõik huvilised, vaadeldes linde iseseisvalt ükskõik millises tornis või osaledes juhendatud linnuvaatlusel. Lisaks rahvusvahelise rändlindude päeva tähistamisele selgitab ornitoloogiaühing välja ka kõige linnuliigirikkama torni.

Pildil näeme seitset nokka

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Emaslind toidab kuldnokapoegi. 

Kuslapuu ootab õitsemiseks soojemaid ilmasid

Eile sadas kogu Eestis vihma ja kohati päris ohtralt

Kevadine seahernes

Kevadine seahernes        Lathyrus vernus

Kevadise seaherne õitsemine jääb samasse aega ülastega ja nende kasvukohadki võivad olla sarnased ehk viljaka pinnasega leht- ja segametsad, puisniidud või pargid.

Magesõstar alustas õitsemisega Põhja-Eestis

Emaslind soojendab poegi ja paremal isaslind kes on toonud poegadele saagi

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Isaslind lahkus pesalt eile veidi enne kella ühteist

Mätastarn õitseb

Nädal oli sajune, tuuline ja muutliku temperatuurirežiimiga. Kiiresti vaheldusid normist külmemad ilmad soojematega. 

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 5,1…10,1 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -3,1…+2,0 kraadi võrra. Õhus esines miinuskraade neljapäeval ja reedel, aga maapinna lähedal esines külma enamikel öödel (päikesetõusu aegu oli rohi hallaga kaetud). 

Paiselehe närbuv õisik

Paiseleht       Tussilago farfara

Paiselehtede kevadine õitseaeg jõuab lõpukorrale. Alles peale õite närbumist, kui valmivad taime seemned, hakkavad paiselehed omale lehti kasvatama.

Kormoranipoeg ja vanalind pesal

Kaiavere ja Saadjärve kogused ühtlustuvad

Ajalooliselt ei pääse meie looduslik kalaliik angerjas Narva jõe vesikonna jõgedesse-järvedesse sellest ajast alates, kui Narva jõele rajati hüdroelektrijaama pais. Et angerjas on toidulaual siiski väga hinnatud, on tema maime asustatud korduvalt Eesti järvedesse – Võrtsjärve esmakordselt juba 1956. aastal. Süsteemseks ja järjepidevaks muutus asustamine aastakümneid hiljem. Aja jooksul on kujunenud angerjast oluline sissetulek Võrtsjärve kaluritele.

Isaslinnud konkureerivad nii paarilise kui pesa eest

Kalakotkas     Pandion haliaetus  

Kas pesakastis on viis või kuus kuldnokapoega hommikuks koorunud?

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kui eile koorus kaks kuldnokapoega, siis ööga on lisandunud koorujaid kas kolm või neli.