Uudisvoogude koguja

Taliteraviljapõllud on kollased 

Nädala esimesel poolel jätkus palavus. Keskmine õhutemperatuur kõikus esmaspäevast kolmapäevani 22,5…23,7 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kuue kraadi võrra. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmapäeval 30,3 °C, mis oli senise käesoleva suve kõige kõrgem näit Jõgeval. 

Marjalutikad

Marjalutikas       Dolycoris baccarum

Marjalutikad talvitusid valmikutena ja toimetavad looduses kevadest alates. Kuid suve teiseks pooleks on nad juba arvukamad, sest marjalutikate vastsed sarnanevad valmikutele, aga jäävad veel veidi pisemateks ja nende tiivad pole täielikult välja arenenud. Kuid valmikute ja vastsete elupaigad on sarnased elupaikades nagu ka toit. 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Lapsuliblikas         Gonepteryx rhamni

Tänavune liblikasuvi jääb suisa magedaks, sest liblikate arvukus on väike. Esimesi äsja koorunult säravkollaseid isas- ja kahvatumaid emaslapsuliblikaid sai märgatud siiski mõne nädala eest.

Kare kaisel ehk kare kõrkjas     Schoenoplectus tabernaemontanii

Järvekaisel ehk järvekõrkjas     Schoenoplectus lacustris

Kõige noorem must-toonekure kurepoegadest X on pesal ja V-d näeme turnimas ja T on kusagil kõrgemal oksal

31. juulil katkes ülekanne

Lillakas         Rubus saxatilis

Põhja-nahkhiir

Põhja-nahkhiir         Eptesicus nilssonii

Põhja-nahkhiiri võime kohata isegi polaarjoone taga, seega on tegu kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiirte liigiga. 

Üks kurepoegadest liigub oksal kõrgemale

Suitsupääsukeste päikeseloojangu aegne lennuakadeemia Võsu sadamas

Suitsupääsuke      Hirundo rustica

Tänavune jahe, vihmane ja putukavaene ilmastik lükkas putuktoiduliste lindude pesitsemise tavapärasest veidi edasi.

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja suvenumbris tutvustatakse silmatorkavaid linnuliike, keda viimasel ajal Eestis kohatud on. Samuti saab lugeda eelmise aasta linnu kägude seiklustest talvitusaladele ning veebikaameras tähele pandud juhtumitest kormoranilaiul.

Teabelehe Tiirutaja kaaneloos kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi silmatorkavatest lindudest, kes viimasel ajal Tartus ja ka mujal Eestis on inimeste tähelepanu püüdnud. Samuti arutleb artikli autor, kas peaksime võõrliikide pärast mures olema.

2025. aasta pesitsushooaeg hakkab lõppema ja on aeg teha selle hooaja viimased kontrollitud sisestused

Tara-seatapp                 Calystegia sepium

Harilik kassitapp          Convolvulus arvensis

Muidugi hakkavad silma suurte, heledate ja lehterjate õitega seatapud ja kassitapud, mis õitsemisega alustanud.

Liht-naistepuna                 Hypericum perforatum

Kandiline naistepuna       Hypericum maculatum

Liht-naistepuna alustas tänavu õitsemist juulikuu alul, aga taim õitseb pikalt. Lähedase liigikaaslase, kandilise naistepuna, õitsemine algas samuti juulikuul. 

Harilik vaarikas      Rubus idaeus

Aastati on vaarikasaagid meie looduses üpris erinevad. Seda mõjutavad nii õitsemiseaegsed öökülmad või takistavad vihmased ilmad putukatel taimi tolmeldada ja suvine põud jätab marjad kribalateks. Hea saagikus kordub kolme-neljaaastase sammuga.

Augustikuus ootab taevavaatlejaid aasta ilmselt tuntuim meteoriidisadu – Perseiidid. Seda tänu antud meteoriidisaju stabiilsusele, pikale kestvusele (17. juuli kuni 24. august), perseiidide kiirusele ja nende rohkusele.

Meteoorisaju nimi tuleb tähtkujust, kust sel ajal langevad meteoorid näivad tulevat ehk teisisõnu radiandist - Perseuse tähtkujust. Meteoorisadu nautides pole aga mõtet täpselt selles suunas vaadata, sest siis võivad mõned langevad tähed märkamata jääda. Tasub veidi kõrvale vaadata.

Rõngaste ja saatjatega kurepojad pesal

Vaade Laiuse voorelt

Nädal oli palavate ilmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis Jõgeva ilmajaama andmetel kogu nädala kestel 20 kraadist kõrgemana, kõikudes 20,1…23,0 kraadi piires. 

Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid päeviti 25,9…29,3 kraadini.