Uudisvoogude koguja

Hariliku käbiheina kasvukoht

Isaslind Madis tõi pesasse nirgi.

Nirk          Mustela nivalis

Metsmaasikad Põhja-Eestis

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Kurepojad ootavad hommikueinet.

Balti sõrmkäpp

Nädal algas südasuviselt sooja päikesepaistelise kuiva päevaga. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 23,6 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeva ilmajaama andmeil 17,1 °C. 

Edasine nädal kujunes aga sajuseks ja jahedaks. 

Must vägihein      Verbascum nigrum

Silma hakkavad mustad vägiheinad kruusateede veertes kaugelt. Põhjuseks on taime kõrgus ja pikk erekollane õisik, mis vahel moodustab pea poole kogu taime pikkusest, aga sirguda võib taim kuni pooleteise meetriseks. Musta vägiheina vars on punakas ja vaoline, tumerohelised lehed katavad vart hõredalt.  

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Kolmeharuliste sarvedega sokk on täiskasvanud loom ehk vähemalt nelja aasta vanune. Rohkem sarveharusid vanusega sokkudele juurde ei kasva, kuid sirguvad korraliku toidulaua ja hea tervise juures vaid veidi pikemateks. Sarvede all, vastu koljut kasvab sarve ümbritsev kännis ja kibunapärg. 

Eesti vanemate pärimuste järgi algavat sõnajalgade õitseaeg jaanilaupäeva keskööl vastu jaanipäeva ja õitseaeg kestvat vaid tunni, aga osade muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.

Sõnajalaõied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab, see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“. Igati peibutav müüt isegi 21. sajandi esimese veerandi lõpus.

Nõgeseliblika kevadpõlvkond                    Araschnia levana f. levana 

Nõgeseliblikas

Mis elu elavad praegu hundikutsikad? Viie–kuue nädala vanuselt hakkasid väikesed hundihakatised juba urust väljas uudistama.

Emaslind Helju toidab kotkapoega

Väike- konnakotkastel on pesas ainult vanem kotkapoeg

Täna varahommikust elame suves. Kalendrisuvi algas kell 5.42

Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunikuu päevadele. Nüüd on toimumas nn päikeseseisak ehk praegusel ajal on Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu. 

Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega väga märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles pärast ristisõdijate Liivimaale saabumist.

Kivitäksid, laulurästad ja paljud teised linnud vaatavad lõkkematerjaliks kokkukuhjatud risu- või oksahunnikule kui sobivale kiskjate eest varjul olevale paigale, kuhu oma pesa rajada ning ei oska aimata, et aasta lühimal ööl võiks nende järeltulev põlv tuleroaks jääda.

Amaranta Adojaan kaitses sel kevadel Tartu Ülikooli zoloogia osakonnas magistritöö, mis käsitleb kiskjate ohjamise mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele.

Metssiga         Sus scrofa

Fotol ületab maanteed kõhnana paistev kult ja sarnased näevad välja ka teised liigikaaslased, sest vastu suve toimus metssigadel karvavahetus.

Metssigade suvekarv moodustub harjasjast pealiskarvast. Aluskarva suveks ei kasvatata ja kohati märkame metssea kehal isegi paljast tumedat nahka. Suvekarvas metssead paistavadki sügiseni saledamatena.

Kibuvits        Rosa vosagiaca

Admiral          Vanessa atalanta

Admirable on  rändurliblika nimi prantsuse keeles, aga võib olla on eesti keeles liik lihtsalt nimemoonutusena admiraliks jäänud, kuid sarnaselt kirjutatakse liblika nime ka soome ja inglise keeltes?

Liblikat kohtasin nädalavahetusel Põhja-Eestis, sest enne seda olid ilmad viludad, aga paar päeva olid puhunud lõunakaarte tuuled, kuid võib olla polnud meie teed lihtsalt ristunud.

Kuuseheki munakurnas kuus muna

Hall-kärbsenäpp        Muscicapa striata

Meie looduses arvukalt pesitsevad hall-kärbsenäpid on inimese suhtes usaldavad oma varjamatu eluviisiga. Ühtlaselt hallika seljasulestiku ning valkja alapoolega, rinda katavad tumedamad triibud. Sulestiku järgi pole sugupooltel võimalik vahet teha. Laululindudeks neid ka õieti pidada ei saa, vaid isaslind siristab natuke pesitsemise ajal.