Hiied on olnud meie esivanematel looduslikeks pühapaikadeks ning paigamälu hoidjatena tähtsad tänapäevalgi. Hiitega olid seotud mitmed tabud: kes hiiest midagi varastama läinud, pole seda saanud, sest kaks põlevate silmadega musta koera olnud pidevalt valvel. Kes raiub hiiest, sel kuivab käsi.
Retk viib meid kõigepealt Keava linnamäele, kus meenutame aega, mil Novgorodi ja Suzdali vürstid tulevast Maarjamaad vallutama kippusid. Aasta 1054 tähistab vene kroonikates vürst Izjaslavi suurt sõjakäiku linnuse vastu, mida kutsuti Kedepiv. Kas oli selleks Eesti üheks viikingiaja tähtsamaks keskuseks Keava? Siinselt linnuselt on avastatud koguni neli põlengukihti, vallialune salakäik ja ristisõjaaegsed ründamisjäljed ning linnusest 500 m eemal veel teinegi linnamägi. Sejärel viib tee meid Paluküla hiiemäele, mis läbi aegade on olnud pühapaigaks meie esivanematele. Siinsetele puudele ja kividele toodi ohvriande ning siia on ka Kalevipoeg omal ajal sattunud. Hiiepärimusega on seotud ka Paka mägi Raikkülas, kus Eesti vaprad vanemad kärajaid pidasid. Paka mäel kasvavat taimestikku on Uku Masing kirjeldanud raamatus "Mälestusi taimedest".
Õpperetke kestus 6 tundi.
Küsi pakkumist info@loodusring.ee
Tellimine:
MTÜ Loodusring
Telefon 607 0045
info@loodusring.ee
www.loodusring.ee