Raadio Ööülikool

Mis on inimkaubandus ja miks sellest rääkida? Kas selleks, et võtta inimeselt vabadus, peab olema uks lukku keeratud?

Armastus kui universumit hingestav jõud. Olla siin maailmas armastuses eeskujuks nagu Jeesus Kristus on meie kõigi kutsumus.

Teadus loob mõisted ja ehitab nende peale loogikamängu. Animistlik kõne on pigem varjav, peitev ning heal juhul inimkogemusele viitav. Nii ka oma hingekäsitlustes.

Elmo Nüganen räägib saates põhiliselt Dostojevskist ja Tammsaarest. Leiab oma võrdluses nende vahel väga huvitavaid ühisjooni. Jumalast ja pühadest naistest ka.

Tänapäeval pole inimest, kes ei oleks moel või teisel kokku puutunud globaalsete keskkonnamuutustega, mille ilmingud ulatuvad äärmuslikest ilmastikunähtustest ja kliimamuutustest kuni rahvasterändeni. Üha tõsisemaks muutuvate keskkonnaprobleemidega tõtt vaatamine ja nende lahendamine ei ole ainult loodusteadlaste pärusmaa – teiste seas on ka humanitaaridel siin oma töö ära teha.

Vahel tekib tunne, et näeme midagi erilist. Erilisi asju vaadates võib sageli ajatajugi kaduda. Me võime erilisi asju lõputult vaadata. Kust saab alguse erilise äratundmine, oskus saada lummatud?

Kasvatusteadlane Airi Liimets kõneleb filosoofia ja muusika suhtest inimese igapäevase eluga.

2019. aasta saatega meenutame Jaak Johansoni

Mida kõneleb regilaul 21. sajandi inimesele? Kas aeg on üldse olemas – või on kõik – minevik, olevik ja tulevik - üleni põimunud. Regilaulu mõistmine annab meile esivanemate tarkust ja igavikulise elutunde.

Rääkides elust ja teatrist – mis on inimeksistentsi sügavam mõte? Inimene kui looja, oma elu režissöör. Saade on vene keeles, Elmo Nüganeni suurepärases tõlkes koos värvikate kommentaaridega. Nalja saab ka.

Inimese jaoks on aina loomupärasem minna kõikjale koos digivahendiga. Kuidas mõjutavad need "digitaalsed lisakehaosad" meie looduskogemust, sealhulgas austuse tekkimist looduse vastu? Kas looduse mõistmisel ja väärtustamisel on kihte, mida mitmeti kasulik äpimaailm sügavuti meieni tuua ei suuda?

Inimese jaoks on aina loomupärasem minna kõikjale koos digivahendiga. Kuidas mõjutavad need "digitaalsed lisakehaosad" meie looduskogemust, sealhulgas austuse tekkimist looduse vastu? Kas looduse mõistmisel ja väärtustamisel on kihte, mida mitmeti kasulik äpimaailm sügavuti meieni tuua ei suuda?

Igal keelel on oma meel. Milline on eesti keele olemus? Kuidas elada keeles ja meeles: kirkus ja varjundid, piiride hägusus, ilmaelu ilu.

Igal keelel on oma meel. Milline on eesti keele olemus? Kuidas elada keeles ja meeles: kirkus ja varjundid, piiride hägusus, ilmaelu ilu.

Kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk ning ajaloolane ja kultuuriteadlane Marek Tamm vestlevad teemal "Digimaailm ja mõnda".

Puude taga on ökosüsteem. Pärismaised puud on parimad.Kas puudel on õigust putukatele ja seentele?Miks on hea, kui majad on madalamad kui puud.Vanade puude kooslus kannab ökosüsteemi mälu.

Puude taga on ökosüsteem. Pärismaised puud on parimad.Kas puudel on õigust putukatele ja seentele?Miks on hea, kui majad on madalamad kui puud.Vanade puude kooslus kannab ökosüsteemi mälu.

Peeter Laurits on maailmarändur ajas ja ruumis; liigub erinevate ilmade vahel, kasutab enda ja meie hinge liigutamiseks mitmesuguseid sõiduvahendeid. Kunstnikuna on ta läinud süvitsi: vaadelnud maailma, parimatel hetkedel näinud ka läbi, näinud aega ja ruumi; pinnalaotust ja taevalaotust. Suurepärane elumõtestaja.