Raadio Ööülikool

Elu eesmärk - hea enesetunne. Hea enesetunne on nagu sisalik: vilksatab korra siin, korra seal. Teinekord jääb kätte vaid saba. Kuidas hoida head enesetunnet, siis kui läheb raskeks?

Bioloog Ernst Mayr väidab oma suurejoonelise teose "Bioloogilise mõtte ajalugu" sissejuhatavas osas, et füüsikateadusi ei saa pidada bioloogiast kaalukamaks – mis siis, et bioloogilised kehad alluvad füüsikalistele seaduspärasustele –, kuna Mayri väitel on elusorganismide, bioloogiliste süsteemide organiseeritus anorgaanilisest ainest keerukam. Mõlemad – nii füüsikalised kui ka bioloogilised teadused on vajalikud ja kõnekad. Füüsikute-matemaatikute ja bioloogide vahelise võrdse dialoogi võimalusi puudutab ja esindab ka sellenädalane "Ööülikooli" saade.

21. sajandi maailm oma digitaalsete võimalustega on toonud kaasa suure murrangu nii igapäevases elukorralduses kui erinevates kultuurivaldkondades. Millised on digimaailma pahed ja voorused? Kas inimestena saame paremaks ja targemaks?

Haridusest ja haritusest, vabadusest, usaldusest enda tarkusesse ja iseendasse. Vabadus olla mina ise, vabadus ning oskus kasutada oma mõistust ilma teiste käskude ja keeldudeta, teha ise valikud ja otsused ning nende eest ka vastutada.

Mis on elus vapustanud, mõjutanud, inspireerinud? Kirjanik Jaan Kaplinski jõudis selleni, et see on muusika.

apanoloog Alari Allik vaatleb milliseks on budismi-käsitlus muutunud kaasaegses ühiskonnas. Kuidas sobituvad vaimsed harjutused meie igapäevaellu. Kas kunagised tõelist eneseületust nõudvad toimingud, meelerahu nimel, on muundunud "nautlevaks budismiks"?

Ööülikooli unenägu "Inimkond peab maksma trahvi". Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja bioloog Kristjan Piirimäe.

Mereteadlane ja matemaatik Tarmo Soomere ning Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Andrus Laansalu arutlevad teemal "Kunsti ja loodusteaduste dialoog". Vestlust ärgitab kirjanik Jan Kaus.

Inglise keele ja kanada kirjanduse õppejõud Eva Rein "Fotograafia ja kirjandus".Kuidas loob kirjandus kujutluspilte? Valgused, varjud, lõhnad... Kõik on olemas ja mõnikord ka intensiivsemalt kui n-ö päriselt. Fotograafiast kirjandusteostes. Pilt ja sõna. Loeng on salvestatud Tartu Ülikooli kohvikus.

Mis on inimkaubandus ja miks sellest rääkida? Kas selleks, et võtta inimeselt vabadus, peab olema uks lukku keeratud?

Armastus kui universumit hingestav jõud. Olla siin maailmas armastuses eeskujuks nagu Jeesus Kristus on meie kõigi kutsumus.

Teadus loob mõisted ja ehitab nende peale loogikamängu. Animistlik kõne on pigem varjav, peitev ning heal juhul inimkogemusele viitav. Nii ka oma hingekäsitlustes.

Elmo Nüganen räägib saates põhiliselt Dostojevskist ja Tammsaarest. Leiab oma võrdluses nende vahel väga huvitavaid ühisjooni. Jumalast ja pühadest naistest ka.

Tänapäeval pole inimest, kes ei oleks moel või teisel kokku puutunud globaalsete keskkonnamuutustega, mille ilmingud ulatuvad äärmuslikest ilmastikunähtustest ja kliimamuutustest kuni rahvasterändeni. Üha tõsisemaks muutuvate keskkonnaprobleemidega tõtt vaatamine ja nende lahendamine ei ole ainult loodusteadlaste pärusmaa – teiste seas on ka humanitaaridel siin oma töö ära teha.

Vahel tekib tunne, et näeme midagi erilist. Erilisi asju vaadates võib sageli ajatajugi kaduda. Me võime erilisi asju lõputult vaadata. Kust saab alguse erilise äratundmine, oskus saada lummatud?