Raadio Ööülikool

Ajaloolane Ivo Juurvee (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) kõneleb teemal "Mis toimub spiooni peas". (2020)

Eetris on kultuuriantropoloog Argo Moori loeng "Üksik inimene muutuvas maailmas".

Jumalal on imevõimed: elada igavesti, luua elusolendeid, muuta oma keha, kontrollida looduskeskkonda ja ilma, lugeda mõtteid, suhelda suurte vahemaade tagant, liikuda väga kiiresti ja nii edasi. Kõigi nende kriteeriumide järgi on inimene tehnoloogilise progressi kaudu omandamas jumalikke võimeid.

Eetris on filmirežissöör Kersti Uibo loeng "Pealisülesanded. Elu kui improvisatsioon" (2018). Kuidas improviseerida elus ja loomingus nõnda, et oleks vaimusuurust?

Jooksufilosoof ja psühholoog Kristjan Puusild kõneleb jooksmisest nii haaravalt, et seda saadet võivad julgelt kuulata ka kõik spordikauged inimesed.

Kas oleksite valmis andma kaaskodanikule surmavaid elektrilööke? Lihtsalt selleks, et näha, kui palju ta kannatab. Või viskama üle päästepaadi parda laevahukust pääsenud inimesi, sest paat on ülekoormatud ja võib seetõttu kohe-kohe koos kõigi pääsenutega uppuda?

Eetris on Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsent Kaia Lehari "Taju ja liikumine. Kaks teeloleku võimalust". (2005)

Eetris on biosemiootik Kalevi Kulli ja ökoloog Asko Lõhmuse loeng "Puude ökosüsteem" (2020). Puude taga on ökosüsteem. Pärismaised puud on parimad.Kas puudel on õigust putukatele ja seentele?Miks on hea, kui majad on madalamad kui puud.Vanade puude kooslus kannab ökosüsteemi mälu.

Humanitaarteadlane Evald Saag. "Jutuajamisi Evaldi juures. Kultuur ja elu". (2007)

Näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Kalju Komissarov ja teatrikriitik, lavastaja ja poliitik Jaak Allik kõnelevad 60-ndate põlvkonnast. Tormilisest noorusest ja poliitilistest valikutest.

Vetelkõndimine on väga peen kunst. Aga see on võimalik. Mingi ime läbi on võimalik olnud ka see, et Eestimaa on läbi ajaloo jäänud alles. On vaja olnud õnne, julgust, otsustavust... vetelkõndimise erilist oskust. Kirjanik Kristiina Ehini loeng "Vetelkõndimisest" on eetris 22. augustil kell 22.10.

Kirjanik Tõnu Õnnepalu loeb luuletusi oma värskest kogust "Pimeduse tunnil" ja mõtiskleb selle üle miks kirjutatakse luulet. Ja kuidas kirjutatakse: kas vabavärss või riimiline luule. Sel korral riimiline. Telegramm on kootud kokku Tõnu enda salvestatud helipiltidega.Ööülikool 2020.

Tormise 90. sünniaastapäeva puhul on kavas muusikateadlase Tiia Järgi loeng "Tormise õppetunnid".