Uudisvoogude koguja

Möödunud aasta novembris ilmus üleeuroopaline teadusuuring avalikkuse suhtumisest suurkiskjatesse (Chapron et al., 2025). Uuring toimus aastal 2022-2023 ning selle käigus küsitleti 10807 inimest 23 Euroopa Liidu riigist (igast EL riigist, kus on alalised suurkiskjate populatsioonid). Uuring hõlmas ka Eestit. Siinkohal toome välja mõned märkimisväärsemad tulemused.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Rolf Peterson

Janek Joab kõneles Karula rahvuspargi külastuskeskuses toimunud vestlusõhtul "Värbkakk – väike lind, suured lood!", kuidas on kohtuda metsas värbkakuga – väikese, kuid üllatavalt julge kakulisega. Ta jagas oma kohtumiste lugusid erinevate värbkakkudega, rääkis piltide sünni telgitagustest ning sellest, kuidas linnud kogu jäädvustamise kulgu juhivad.

Suur tänu Jankile, et oma lugusid jagasid!

Esimesed krookused õitsesid.

Jätkame taalia teemadel. Itaalia teadlased avaldasid möödunud kuul väga põneva hunditeemalise  teadusartikli! Kui huntide kisklust rebastele aeg-ajalt ikka esineb, siis vastupidist - rebase kisklust hundile - ei olnud varem kunagi videole dokumenteeritud! (Lingi videole leiab allpool.)

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Buelli et al., 2026

Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib sellest, mida pidasid oluliseks tema õpetajad, ja vastab oma õpilaste küsimustele. Ühel vihmasel sügispäeval kogunes Merle Karusoo juurde Rõugu taluparki seltskond noori teatritegijaid, kes kõik olnud lühemat või pikemat aega Karusoo õpilased. Sooja ahju ääres istudes arutleti selle üle, millele teater toetub: sündmused, mis muudavad tegevuse käiku, inimeste tahtmised ja suhted, liikumine pealisülesande suunas. Need analüüsivahendid aitavad ehk paremini aru saada mitte ainult teatrist, vaid ka elust endast.

Kuulasid ja küsisid Johan Elm, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Hele Palumaa, Erik Richard Salumäe, Hillar ja Saara Sein, Eugen Tamberg, Jan Teevet ja Priit Põldma.

Salvestatud Rõugu talupargis oktoobris 2025.

Lembit Petersoni ja Juhan Viidingu "Laulu sügavast düünist" esitasid Jüri Krjukov, Priit Pedajas, Sulev Luik ja Lembit Peterson (1974);

Mart ja Jaak Johanson (2000) ja Richard Ester ja Laurits Muru (2026).

Toimetaja: Priit Põldma
Heli: Külli Tüli

Ööülikool 2026

Esimesed märtsikellukesed õitsesid juba eelmise nädala keskel.

Nädala ilmastik kujunes väga soojaks ja kolmapäevast alates kuni nädala lõpuni registreeriti viiel
päeval Jõgeval uued vastavate kuupäevade maksimaalsed ja ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride
kõige kõrgemad näidud vaatlusridadesse. 

Lehtmetsa all oli esmaspäeval lumikate sulamata.

10. NÄDAL 2.3.2026 – 8.3.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 0,1…3,1 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni seitsme kraadi võrra.

otsestriim | uudised | 

Kirjanik, tõlkija ja psühhoterapeut Ly Seppel-Ehini loeng räägib meie vaimukultuuri ja hariduse kujunemisest läbi kirjasõna. Sellesse on pikitud rohkesti isiklikke meenutusi ja läbielamisi.

Muusika Sven Grünberg „Öö“

Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.

Toimetaja Jaan Tootsen
Heli Külli Tüli

Ööülikool 2026

Kultuuriloolase ja folklorist Marju Kõivupuu tegevus- ja uurimisalaks on kultuuripärand kõige laiemas tähenduses. Eriliselt on Marjut läbi aastakümnete kütkestanud aga eestlaste ja ka teiste rahvaste surmakultuur.

Need ajad on pöördumatult möödas, kui hobuvankritel matuserong liikus aeglaselt kodukülast kalmistule. Küla või talu lähedusse jõudes hakati valju häälega laulma, andes niiviisi kogukonnale teada, et kellegi jaoks on see viimne teekond. Inimest igavikuteele saates võeti laulud üles kirikus, kalmistul ja peielauas. Traditsioonilised matuselaulud on vahetanud välja lahkunu lemmiklaulud ja -meloodiad, mida esitatakse üldjuhul helikandjatelt.

Matustel laulmine on osa meie kultuuripärandist, räägime sellest ja võtame mõne sobiva viisi üles. Nende mälestuseks, kes kaua on ära; neile, kes kaua on teel…

„Ööülikool“ tänab: Lauri Õunapuu ja Viljandi pärimusmuusika festival.

Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail.
Toimetaja: Jaan Tootsen.

Lumememmed esimesel sulapäeval. Möödunud neljapäeval lõppes sel 59 päeva kestnud külm.

Hundil on ökosüsteemi tugiliigina suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Olles küll kiskja, võtab ta elu oma saakloomadelt, kuid saakloomade arvukuse piiramise kaudu pakub hunt kaudselt elu paljudele teistele liikidele nii looma- kui taimeriigist. Kõige tuntum näide hundi mõju illustreerimiseks on olnud Yellowstone’i rahvuspargi ökosüsteemi tervise paranemine alates huntide taasasustamisest 1990. aastate keskel.  Teadlased pole aga alati üksmeelel huntide mõju määra üle arutledes.

Esmaspäevast reedeni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur -7,3….-15,5 °C piires, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) kahe kuni kümne kraadi võrra madalamale. Teisipäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks ‑23,7 °C ja kolmapäeval -24,0 °C. Nimetatud kahe päeva hommikul olid siis puud paksu härmatisega kaetud, mis päeva jooksul maha pudenes. Tänu rohkele päikesepaistele soojenes päeval õhk külmade ööde järel kuue kuni seitsme külmakraadini. 

Härmas kased kolmapäeval

Esmaspäevast reedeni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur -7,3….-15,5 °C piires, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) kahe kuni kümne kraadi võrra madalamale. Teisipäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks ‑23,7 °C ja kolmapäeval -24,0 °C. Nimetatud kahe päeva hommikul olid siis puud paksu härmatisega kaetud, mis päeva jooksul maha pudenes. Tänu rohkele päikesepaistele soojenes päeval õhk külmade ööde järel kuue kuni seitsme külmakraadini. 

Sinimustvalge värvikombinatsiooni leidmine Eestimaa loodusest valmistab igale eestlasele rõõmu ja vahest tuleb seesuguseid märkamisi sagedamini ette just 24. veebruari paiku. Fotograafidele – ja kes meist poleks tänapäeval fotograaf – on see eelkõige musta tooni leidmise väljakutse... Sinine taevas ja valge lumi raamivad meie talvemaastikke üpris sageli.

Eesti lipu värvid leiame aga ka pasknääride ja sinikaelte tiibadelt ning taevasina suunas sirgunud härmas kaskedelt.