Uudisvoogude koguja

Jane Goodall esinemas Mizzou Arenal. Foto: Mark Schierbecker, Wikimedai Commons

Briti etoloog ja primatoloog Jane Goodall muutis jäädavalt meie arusaama iseendast. Kõik sai alguse 1960. aastal, kui noor Goodall, kuulsa antropoloogi Louis Leakey soosik, saabus praeguse Tansaania Gombe Oja rahvuspargi metsikutele kallastele. Teadusmaailmas valitses toona kindel veendumus: inimene on ainus olend, kes valmistab ja kasutab tööriistu. 

Tänane öö vastu 30. septembrit oli mitmes mõttes eriline: juba õhtul sai taevas näha üsna võimsat virmaliste mängu ning temperatuur maapinnal langes paljudes kohtades miinusesse, nii et hommikul oli maa kaetud hallaga.

Põhja suunas vaatavast veebikaamerast saab vaatepilti kiirendusega näha Hiiumaa elamuskeskuse Tuuletorn lehelt.

Siin aga on mõned hingematvad vaated Jõgeva lähistelt 29. septembri õhtul, Mihklipäeval.

Kuivad päikesepaisteised ilmad sobisid põllutöödeks

Sel sügisel on märgatud Eesti metsades silmatorkavalt palju külmaseeni. Nende rohkusest on kõnelnud nii seenelkäijad kui ka loodusvaatlejad eri paigust üle maa.

Üks imetlusväärne külmaseeneputus jäi silma ka Otepää kandis Hinnomäel. Muljeid ja pilte sellest saad sirvida Loodusemehe ajaveebis. LINK

Sügislilled

Nädal kujunes soojaks, sajuseks ja päikesevaeseks. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid 12,7…17,3 kraadi piires, mis ületasid normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni seitsme kraadi võrra. Kõige soojem päev oli pühapäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeva meteoroloogiajaama andmetel 21,8 kraadini ja öösel langes termomeetrinäit õhus 13,7 kraadini.

Vaade Haukamäelt - kuldne sügis Karula rahvuspargis.

Täna, 22. septembril täpselt kell 21.19 saabub meile astronoomiline sügis. Päeva ja öö pikkus on siis võrdne, 12 tundi ning päike tõuseb täpselt idast ja loojub läände.

Veel eile tundus uskumatuna, et suvi ongi läbi saamas. Ilm oli täiesti suviselt soe, mitmel pool Eestis näitas termomeeter lausa 24 kraadi. Vaid ühe ööga on aga olukord muutunud ja paljudes kohtades on täna õhtul juba ligi 10 kraadi jahedam.

Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses Penijõe mõisas on kuni 12. oktoobrini avatud aasta lindu kormorani tutvustav rändnäitus. Matsalu loodusfilmide festivali raames saab 28. septembril samas kohas kuulata ka ettekannet karpa rollist looduses.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub osalema fotokonkursil „Märka mind! – 2025“

Pilte saab esitada kuni 1. oktoobrini 2025.

Vanuseklassid:

• kuni 11-aastased
• 12–16-aastased
• 17-aastased ja vanemad

Konkursi eesmärk on jäädvustada märkamist väärivaid loodushetki ja -nähtusi, et põnevaid ja kordumatuid vaatlusi ka teistega jagada. Pildistada võib putukaid, linde, imetajaid, taimi, seeni, marju, lehti või mida iganes – oluline on, et foto sünniks erilise märkamise või omanäolise loo äratundmise tulemusena.

Auhinnad:

Rohetav talivilja põld

Nädal oli südasuviselt soe. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid 16,0…18,7 kraadi piires, ületades normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni kuue kraadi võrra.  Nädala kolmel esimesel päeval tõusid päevased õhutemperatuurid Jõgeva ilmajaama andmetel üle 23 °C ja maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti esmaspäeval 24,6 °C. Nädala teine pool oli jahedam, kuid ka siis jäi ainult ühel päeval (reedel) maksimaalne õhutemperatuur 20 kraadist madalamaks.

Sünkroontõlkijad Silvia Glatzhofer (paremal) ja Maria-Theres Gruber arvavad, et odavam tehisintellekt võtab ühel päeval nende töö ära, aga samas loodavad ka, et soov töötada just inimestest tõlkijatega jääb osadel klientidel alles. 

Inimesi, kelle kutsehaiguseks on teiste lausete lõpetamine ning kes samas selle oskusega raha teenivad, kutsutakse sünkroontõlkijateks. Kõigile see amet ei sobi – pead armastama adrenaliini ja pinget ning olema maailma suhtes uudishimulik.

Eestist pärit haruldane must-toonekurg, kelle rändeteed eesti ornitoloogid jälgisid, on Saksamaal salaküti ohvriks langenud, teatab kohalik politsei. Lind leiti Greifswaldi loomaaia lähedalt surnuna ja leiti märke, mis viitavad tulirelva tabamusele. Sündmus on šokeerinud nii looduskaitsjaid kui teadlasi.

Kaelushiired ja leethiired on meie kõige tavalisemad metsahiired. Kaelushiired on neist suuremad ja tugevamad, silma torkavad nende pikk saba ning suured silmad, mis aitavad ööpimeduses näha.

Hilissuvel, kui metsas valmivad sarapuupähklid ja tammetõrud, on kaelushiirte toidulaud rikkalikult kaetud. Osa metsaandidest süüakse kohe, osa aga peidetakse panipaikadesse talvevarudeks.

Väikese kikkapuu viljad

Suviselt soojad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid Jõgeva ilmajaama andmetel 14,8…20,4 °C piires, mis ületasid normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni kaheksa kraadi võrra. Nädala kaks esimest päeva olid pilves ja jahedad. Maksimaalne õhutemperatuur jäi siis alla 20 kraadi, tõustes 17-18 kraadini. Kõige kuumemad päevad esinesid nädala lõpus. Laupäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 25,8 °C ja pühapäeval 26,2 °C. 

Hiljuti võttis meiega ühendust Rootsis elav Vaike, kes jagas muljeid Järvsö (Järvzoo) Hundihotellis ööbimise elamusest. Tegu on Rootsis, Vildriketi loomaaias asuva hotelliga.

Sügis on kohe käes ja seenemetsad on juba täis rohkem värve, lõhnu ja ootamatuid üllatusi kui südasuvel. See on aeg, mil paljud meist tõmbavad jalga kummikud, võtavad kätte korvi ja noa ning suunduvad metsa aardejahile. 

Aga mis siis, kui sa ei tunne seente maailmas end piisavalt kindlalt? Või kui soovid lihtsalt oma teadmisi värskendada ja näha, mis kõik meie metsades kasvab, ilma et peaksid ise läbi tihniku rühkima, siis saab minna seenenäitusele. 

Palu-karukellad Kõrvemaal.

Eesti loodus on täis salapära, mis ootab avastamist. Vahel piisab vaid ühest pilgust ja õigest hetkest, et jäädvustada midagi, mis võtab hingetuks. Kuidas aga püüda kinni selle aasta tavalisest erineva suve võlu? Just seda püüab leida MAFF-i loodusfotokonkurss "Suve ilu", mis annab võimaluse igaühel oma parimaid töid näidata.

Videol on näha rästikut metsateel Järvamaal Jalametsa raba läheduses.
Video: Tarmo Mikussaar

Viljakoristamise kuiva aega oli vähe

Suurkiskjad nagu pruunkaru, ilves ja hallhunt on Briti saartel juba sajandeid väljasurnud. Viimasel ajal on sealmail aga üha enam kõneainet kogunud debatt teemal, kas ökosüsteemide terviklikkuse taastamiseks (seejuures probleemse arvukusega hirvepopulatsioonide ohjamiseks) oleks mõistlik Briti saartele ja Iirimaale suurkiskjad tagasi tuua. Pärast sajanditepikkust elu ilma suurkiskjateta ei olda aga kindlad, kas nendega kooseksisteerimisega üldse toime tullakse.

Tekst: Laura Kiiroja