Uudisvoogude koguja
Seaohakad
Seaohakate kasvukoht
Rahvusvaheline kriitika tselluloositehasele – avalik pöördumine
Eesti metsalindude arvukus väheneb keskmiselt 50 000 paari võrra aastas. Kao üks peamisi põhjuseid on metsade üleraie, mida järjekordne hiigeltehas ainult süvendaks.
Vihmamärjad kurepojad
Kurepojad on nädalaga võrreldes suuremaks kasvanud
Röövkärblased lendamas
Küttkärbes on püüdnud lepatriinu
Liivarandade taim - merihumur
Merihumur Honkenya peploides
Merihumurid kasvavad liivarandadel mere poolt vaadates liiv-vareskaerte ees, sageli suurte padrikutena ja rannas jalutajal on neid suisa võimatu mitte märgata, aga taim kasvab ka kliburandadel.
28. NÄDAL 7.7.2025 – 13.7.2025. Jõgeval ja selle ümbruses
Vesisulg ja soopihl
Nädala algus ja lõpupäevad olid normist (keskmine 1991-2020) soojemad, keskosa aga jahedam.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,0…19,8 °C piires, mis erines normist -3,3…2,1 kraadi võrra.
Pühapäeval (nädala kõige soojemal päeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,8 kraadini, samas kõige jahedamal päeval (neljapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur ainult 14,8 kraadini.
Vihma sadas kõigil nädalapäevadel, kuid sajuhulgad olid suhteliselt väikesed.
Palderjan looduses
Õitsev palderjan kasvukohal
Harilik palderjan Valeriana officinalis
Suvi on palderjanid õitsele meelitanud. Rohuteadlased on taime kasutanud mitu tuhat aastat ja kasutavad ka tänapäeval. Hariliku palderjani on varematel aegadel aedades ravimtaimena kasvatatud.
Eelmise nädala kesknädala soe meelitas välja haavalumikud
Kui saabus möödunud kesknädalala kuivem periood, siis päike meelitas õisi külastama kõikvõimalikke putukaid ja liblikaid
Haavalumik Limenitis populi
Hundikutsikas #125 lugu
Hiljuti jagasid Voyageurs Wolf Project (Minnesota, USA) hundiuurijad oma lehel kurba lugu sealse Laphroaig´i hundikarja tänavuse pesakonna saatusest. Fotol näeme kutsikat #125, kes pidi pikalt urus üksi elama.
Tekst: Laura Kiiroja
Info ja fotod: Voyageurs Wolf Project
https://www.facebook.com/VoyageursWolfProject
VIDEO: tormiöö väike-konnakotka pesal
Tormine äikese õhtu ja öö
VIDEO: Tikutaja pukehetkel
Tikutaja betoonpostil
Päeva pilt: kiriteod maasikal
Meeskonnatöö
Rabamurakate korjamiseni läheb veel aega
Rabamurakad näevad Laeva soos veel sellised välja
Kaunis õitseja lubjarikkamal pinnasel
Verev kurereha Geranium sanguineum
Kurerehadest peetakse kauneimaks suurte, umbes kolme sentimeetriste punakaslillade õrnade õitega verevat kurereha.
Õitsemisega alustasid taimed tänavu juuni teisel poolel, aga õitseaega jagub veel augustikuul. Taimed armastavad valgusrikast aga kuivemat kasvukohta. Taime tihe puhmik võib küündida poole meetrini. Tagasihoidlikult kaunid õied paiknevad üksikult lehekaenlast lähtuval varrel.
Kõrvenõgesed õitsevad pikalt
Kõrvenõgesed
Kõrvenõges Urtica dioica
Kõrvenõgesed on tuntud taimed, sest kõrvetavad ja kasvavad kogumitena ehk kõikjal, kus vähegi viljakamat pinnast, kuid vahel märkame kõrvenõgeste puhmast sirgumas kivimüüritise pragudest.