Uudisvoogude koguja

 Enamik lehtpuid on raagus

Nädala alguses oli harilik kikkapuu veel lehes, nädala lõpus juba raagus

 

Eesti Looduse 26. fotovõistlusele saadetud tööd on hinnatud ning enim tähelepanu pälvinud pildid välja nopitud. Auhinnasaajad selguvad fotovõistluse lõpuüritusel neljapäeval, 6. novembril algusega kell 15 Tartu loodusmajas.

Üritusel vaadatakse võistlusele saadetud fotosid ja kuulata saab sekka head muusikat Taisto Uuslaililt. 

Kultuurmustika lehed on sügisel värvilised

Saialill

Sügis on jõudnud igasse metsaserva, tuues kaasa iseloomuliku värvidemängu ja melanhoolse, kuid kauni meeleolu.

Varem lopsakalt rohetanud sõnajalad on nüüdseks omandanud sügava kuldkollase tooni, valmistudes talveks. Just sel hetkel, kui päike hakkas silmapiiri taha vajuma, leidsid selle madalad kiired tee läbi puude ning langesid otse metsa ääres kasvavatele sõnajalgadele.

Tulemuseks oli lummav vaatepilt: erkkollane sõnajalapuhmas säras tumedama ja juba varjudesse sukelduva metsa taustal.

Sel pühapäeval, 26. oktoobril läheb Eesti koos ülejäänud Euroopa Liiduga üle talveajale. See tähendab, et ööl vastu pühapäeva kell 4.00 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi, kella 3.00 peale. Inimeste jaoks tähendab see üht lisatundi und, kuid loodusele on see vaid üks tavaline sügispäev.

Eesti metsades toimunud lindude pesitsusaegsed raied tõid tänavu kaasa erakordselt suure looduskahju. Keskkonnaameti kontrollide põhjal tehtud hinnang näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodi raied hävitasid vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.

Keskkonnaamet kontrollis 15. aprillist kuni 30. juunini pesitsusrahu järgimist 2667 metsateatisega alal. Aktiivne raietegevus tuvastati neist 152-l ehk 5,7% juhtudest. Sama proportsiooni üle-eestilise metsateatiste mahu peale kandes võib hinnata, et pesitsusaegsel perioodil toimus üle tuhande raie igal ajahetkel.

Järva vald on üks vähestest, kelle vapi peal on kujutatud looma. Jõhvi vallas on hirv, Otepääl ja Põhja-Pärnumaal näiteks karu, Saarde vallas ilves. Et Järval vallas on lausa hunt, on väga tore. 

 

 

Kollendav valge sinepi põld

Punetavad vahtrad

Viimasel ajal on Kagu-Eestist tulnud teateid puumavaatlustest. 16. oktoobrist on puumat koos kodumaise kaslase ilvesega 
võimalik oma silmaga vaadata ka Tallinnas Eesti Loodusmuuseumi hüpiknäitusel „Puuma buum“. Muuseumi kogudest ekstra välja toodud puuma ja ilvese topiseid kõrvutades saab uurida kahe kaslase erisusi ning mõelda kriitiliselt kaasa, kuidas puuma üldse Eestisse võib sattuda ja siinsetes oludes hakkama saaks.

Sügis on saabunud ning metsad säravad taas värvilistes toonides. Metsaelanikud valmistuvad tasapisi talveks. 

Osa linde suundub lõunamaale, et veeta seal külmemad kuud, samas kui teised liigid on kohastunud siinse karmima kliimaga ja suudavad selle raske aja kasina toiduvaruga üle elada. 

Video fail

 

Punase tamme lehed hakkasid värvuma

Tänavune sügis pole olnud kuldsete ja leekpunaste toonide loomisel kuigi helde. Nädalavahetusel Alam-Pedja Kirna matkarajal rännates jäi silma, et alles kolletama hakanud lammihaavikud (vt ka juures olevat fotot) olid juba poolenisti raagus ja täpselt sama oli juhtunud Pedja jõekalda künnapuudega! Mitmel pool Eestimaal on olnud siiski võimalusi kirkaid sügisvärve nautida: minu enda selle sügise kõige värvilisemad elamused on näiteks Haanjast ja Järvamaalt. 

Eesti hariduselu põhiküsimused on jäänud läbi aegade samaks: mida, kuidas ja kui palju? 
Kuidas meie praegune koolielu kohaneb kiiresti muutuva maailmaga? Ja loomulikult ka see suur küsimus - miks? Miks me käime koolis? Kõneleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.

Ööülikool tänab: Tarmo Tiisleri pere. Saade on salvestatud Villemi talus, Sookaera külas

Muusika: Koop Islands

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Paljud on kindlasti mõelnud, et kuidas see hundi taltsutamine kütil-korilasel võis käia.On väga tõenäoline, et tähtsaks asjaoluks tuleks pidada hundipoolset huvi – just tema jõlkus inimese jäätmehunnikute juures, mitte inimene ei püüdnud kusagilt metsa vahelt võsavillemeid kinni ega asunud taltsutama. Tekst: Helen ArusooFoto: Cornelia Arens Nagu kaarnad tulevad huntide söömaajale ja hundid ei aja neid ära, vaid peavad pigem oma partneriteks, kel oma roll täita –

Ajaloolane ja suursaadik Margus Laidre: „Vaevalt, et leidub kedagi, kes ei sooviks elada rahus. Paraku soovitakse seda teha n-ö omadel tingimustel ja pahatihti kellegi teise arvelt. Inimloomuse salasoppides on nimelt peidus iha teiste üle domineerida ja neid oma tahtele allutada. Seda nii üksikindiviidi kui ka riikide tasandil. Siit sünnivadki vägivald ning sõjad. Ja nii jõuamegi paradoksaalse järelduseni, et kui poleks inimesi, siis ei oleks ka sõdu“.

Ööülikool tänab: Ülle Madise, Piret Arukaevu

Saade valmis koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga, salvestatud Võimukõneluste sarjas 2024. aasta kevadel.

Muusika: Bo Hansson, „Lord of the Rings“

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Arujumikas

Jane Goodall esinemas Mizzou Arenal. Foto: Mark Schierbecker, Wikimedai Commons

Briti etoloog ja primatoloog Jane Goodall muutis jäädavalt meie arusaama iseendast. Kõik sai alguse 1960. aastal, kui noor Goodall, kuulsa antropoloogi Louis Leakey soosik, saabus praeguse Tansaania Gombe Oja rahvuspargi metsikutele kallastele. Teadusmaailmas valitses toona kindel veendumus: inimene on ainus olend, kes valmistab ja kasutab tööriistu.