Pildil aasta sammal- harilik lehviksammal (Foto: Meelis Suurkaev)
Aasta 2021 tegijad looduses hakkavad vaikselt selguma.
(Foto: Eleri Inno)
Aasta lind - kuldnokk (Sturnus vulgaris)
Aastal 2021 on fookuses meie kevadekuulutaja - kuldnokk.
Täpsem info uuel aastal https://www.eoy.ee
Aasta loom - rott
Eestis elab kaks rotiliiki: rändrott ja kodurott. Uuel aastal saame juba rohkem neist teada. Täpsem info Looduskalender.ee lehel
Foto: Eleri Inno
Aasta puu - kadakas (Juniperus communis)
Sellel aastal võtab kuuselt järje üle taaskord okaspuu- kadakas. Rahvapärased nimed on kadakal- kattai, kadak, kadajas, kadarik. (bio.edu.ee) Rahvapärimuses kuulub kadakas üleloomulike omadustega väekandajate hulka. Kadakat peetakse vastupidavuse sümboliks. Maailmas on harilik kadakas üks laiema loodusliku levilaga puuliike. Eestis kohtab kadakat sageli põõsakujulisena, ent meil ei ole haruldased ka kadakapuud. Et vältida haigestumisi, soovitatakse süüa iga päev mõni kadakamari. Tegelikult ei ole kadaka viljad marjad, vaid nagu ka teistel okaspuudel käbid. Kadakal kutsutakse neid marikäbideks. Eesti Looduse toimetus on aasta puud valinud juba 1996.aastast alates. Kindlasti saame palju huvitavat kadaka kohta lugeda edaspidi Eesti Loodusest. Mall Hiiemäel ilmus möödunud aastal uus raamat " Väike puu- ja põõsaraamat rahvapärimusest", kus on ka juttu kadakast. "Külgehakkavate haiguste ärahoidmiseks näriti iga päev kuni kümme kadakamarja ja tubades tehti kadakasuitsu" (Kolga-Jaani 1931)
Aasta kala- haug
Ajakiri Kalastaja eestvedamisel valiti aasta kala kolmandat korda. Haug on meie vete levinuimaid kalu, keda võib leida pea kõigist veesilmadest, kus on võimalik aastaringne elu. Kui toidubaas on piisav ja elupäevi antakse, kasvab haug tublisti üle 10 kg raskuseks ning enam kui meetri pikkuseks. Eesti parimad haugiveed asuvad Väinameres ning Lääne-Eesti saarte ümbruses, kus haugivaru on pärast 1990ndatel valitsenud mõõna-aastaid kenasti taastunud. Haug koeb aprillis-mais ning kudemise edukus sõltub peamiselt suurvee olemasolust ja sellest, kas tal lastakse rahus kudeda.
Täpsem info ajakirjast Kalastaja või facebooki lehelt Aasta kala
Aasta sammal - harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis)
Harilik lehviksammal on miniatuurset sõnajalga meenutava välimusega. Harilik lehviksammal kasvab niisketes toitainerikkamates okasmetsades maapinnal, kus ta võib moodustada ulatuslikke särav- või kollakasrohelisi vaibandeid. Täpsem info Eesti samblasõprade lehelt
Aasta liblikas- harilik päevakoer (Arctia caja)
Täpsem info https://lepidoptera.ee/uudis/aastaliblikas-2021-on-valitud-10
Aasta orhidee - väike käopõll
Tegemist on metsataimega, tema peamiseks kasvukohtadeks on soostuvad või rabastuvad kuuse- või männi- segametsad. Vahel võib leida ka kuivemates okasmetsades. Õitseb mais viimasest nädalast juuni keskpaigani.Õied meenutavad väikeseid tähekesi ja on kas rohekat või tumepunast tooni. Taimel on kaks vastakut südajat lehte, mis paiknevad varre alumisel osal, alati maapinnast kõrgemal. Väikest käopõlle leidub üle Eesti.
Täpsem info Eesti Orhideekaitse Klubi lehelt https://orhidee.ee/klubi/aasta-orhidee/
Aasta seen - lilla kübarnarmik ( Hydnellum fuligineoviolaceum)
Lilla kübarnarmik kuulub looduskaitsealuste liikide I kaitsekategooriasse. Ohustatud liikide Eesti punases nimestikus on seen aga arvatud äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse. Ta kasvab mükoriisamoodustajana maapinnal okaspuude ligiduses loo- ja nõmmemetsades. Kõik seni teadaolevad leiukohad paiknevad läänesaartel: Saaremaal, Vormsil ja Hiiumaal.
Aasta muld - rähkmuld
Rähkmullad on kujunenud lubjakivirikastel lähtekivimitel ning on neutraalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Peamine levikuala Põhja- ja Loode- Eesti ja saared.