Uudisvoogude koguja

Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir mis oli looduskaitseala loomise aluseks on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse.

Kamperriisikas

Kamperriisikas         Lactarius camphoratus

Leostunud gleimuldade levik Eestis. Allikas: Eesti maaülikool

Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.

Tegemist on märja mullaga, mis on kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil. Pinnal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont. 

Jänesed on käinud talirapsi söömas

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel -5,4…2,5 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991…2010) -1,7…5,4 kraadi võrra.

Esmaspäevast neljapäevani oli mõõdukalt külmad talveilmad ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel.

Nädala teisel poolel toimusid järsud ilmamuutused. Reede ja laupäev kujunesid väga soojadeks, pühapäev aga kogu nädala kõige külmemaks päevaks.

Alanud aasta lind on rahvapärimuses erakordselt hästi tuntud, ent Eestis teaduslikult väga vähe uuritud kägu. Eesti Ornitoloogiaühing jagab aasta jooksul seniseid teadmisi käost ning kavatseb välja uurida, kuhu meie käod talveks lähevad.

Kägu (Cuculus canorus) on Eestis üldlevinud linnuliik ja kuigi ta on üks populaarsemaid linde meie folklooris, ei ole seda liiki Eestis kunagi spetsiaalselt uuritud ega ka liigi bioloogiat lähemalt tutvustatud. Käo valimine aasta linnuks aitab tõhusalt kaasa näiteks tema pesitsusbioloogia ja rände uurimisele.

Eestis on ligi 2400 kutselist kalurit ja üle 100 000 harrastuspüüdja, kes kasutavad meie ühist kalavaru. Iga aasta vaatame riigi tasandil kalavarude seisu üle ja vajadusel muudame püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin.

Olge palun üksteise vastu kenad ja sõbralikud oleval ajal.

Heade ja õilsate soovide täitumist!

Teie Looduskalender.

LINK

Kalendriaasta viimastel päevadel on vahva järjekordsele aastaringile põgusalt tagasi vaadata. Valisin lõppeva aasta igast kalendrikuust ühe pildilise meenutuse.

Head vana aasta lõppu!