Loodusring

MTÜ Loodusajakiri saatis mõned nädalad tagasi Afganistani Eesti kontingendile loodusest ja teadusest kirjutavaid ajakirju Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets.

„Tahtsime toetada Eesti poisse, et seal kaugel maal oleks neil ikka Eesti loodus südames ja hinge lähedal," ütles MTÜ Loodusajakiri reklaamijuht Elo Algma.

loe edasi

Normal 0

Sõprus tähendab seda, et märtsis saab Tallinnas Põhja puiesteel vanas elektrijaamas töötavas Energia avastuskeskuses

• sirvida ja lugeda uusi ja vanu Horisondi numbreid;
• panna end koolivaheaja perenädalal 22.-27. märtsil proovile temaatilistel viktoriinidel, mille küsimustele pakuvad vastuseid näitused, aga õigesti vastanud saavad kaasa Horisondi märtsinumbri või Teleskoobi-eri.

Lisaks pakub Horisont kõigile, kes vormistavad märtsis Energia avastuskeskuses Horisondi aastatellimuse, kingituseks raamatu "Lehed ja tähed" neljanda osa alapealkirjaga "Evolutsioon ja revolutsioon".

loe edasi

Kuula samal teemal:

Toomas Jüriado intervjuu Loodusesõbra toimetaja Helen Arusooga

raadio KUKU 18. veebruari saates LOODUSAJAKIRI

Tänavuse aasta esimese Loodusesõbra kaanelt vaatavad vastu nimetus radokuu ja sirvilauad. Miks radokuu? Sest radokuul rajutab ja tuiskab: rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles.

Toimetaja Helen Arusoo selgitab: "... väga sobilikult looduskaitseaasta puhul (Eesti looduskaitse 100!) on Loodusesõber läinud üle maakeelsetele kuunimedele. Selle asemel et öelda jaanuar, veebruar, märts, ütleme edaspidi südakuu, radokuu, urbekuu.

torm Normal 0 Tormiks loetakse (püsi)tuul, mille kiirus on vähemalt 20,8 m/s. tuisk Normal 0

Tuisk on meteoroloogiliste nähtuste kogum, mille põhiline kriteerium on lumesadu või lumekanne; tuule kiirus 11–14 m/s; kestvus 12 tundi või vähem.

loe edasi

2011. aastal toimub Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mille käigus loetakse üle nii meie alalised elanikud kui ka eluruumid.

Valitsuse rahvaloenduskomisjoni otsusel toimub seekordne rahvaloendus kombineeritud meetodil, mis tähendab, et andmete saamiseks kasutatakse traditsioonilise kodukülastustega intervjuude kõrval esimest korda Eesti rahvaloenduste ajaloos ka e-loendust, mis võimaldab kõigil end ja oma leibkonda ise internetis e-ankeeti täites loendada.

2011. aasta rahva ja eluruumide e-loendus ning tänavune e-prooviloendus toimuvad Statistikaameti keskkonnas eSTAT. Prooviloenduse ankeedid (Eluruumi- ja leibkonnaankeet ja Isikuankeet) avati eSTATis 31. detsembril 2009 ja neid saab täita kuni 21. veebruarini 2010. Juhised, kuidas e-ankeeti täita, on samuti avaldatud Statistikaameti kodulehel.

Prooviloendusel on oodatud andmeid esitama prooviloenduspiirkondade elanikud.

loe edasi

Valitsus kinnitas 10. veebruaril 2010. aasta riigi teaduspreemiate saajad. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest eraldati tänavu teaduspreemiateks 3 600 000 krooni.

loe edasi

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on nimetanud 2010. aasta rahvusvaheliseks
bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks. ÜRO eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust sellest, kui oluline on elurikkus.

Seoses elurikkuse aastaga toimub tänavu rohkesti nii rahvusvahelisi kui ka kohaliku tähtsusega üritusi, mille keskne teema on loodus ja selle rikkuste kaitsmine, elurikkuse teema leiab 2010. aastal kajastamist ka MTÜ Loodusajakiri väljannetes, eeskätt muidugi Eesti Looduses. Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris toimuv bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverents Nagoyas Jaapanis. Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed põhisuunad pärast 2010. aastat.

loe edasi

Täpselt samal ajal kui pühapäeval, 7. veebruaril algab Tallinnas Estonia Kontserdisaalis VIII rahvusvahelise Chopini konkursi laureaatide galakonsert, hakkab suure meistri muusika kõlama ka kosmoses. Nimelt stardib 7. veebruaril 2010 Floridast Canaveralist järjekordne kosmoselend – missioon Endavour-STS130. Esimest korda ajaloos on kosmosemissiooni juhiks Poola päritolu astronaut George David Zamka.

Meeskond toimetab orbiidile mooduli Tranquility Node koos vaatluskupli ja erilaadungiga ning George Zamka palvel ka koopia Chopini käsikirjast ja plaadi tema muusikaga.

kosmoselend Rahvusvahelise Aeronautika Föderatsiooni (pr Fédération Aéronautique Internationale, FAI) definitsiooni põhjal algavad kosmoselennud 100 kilomeetri kõrguselt. Selle piiri pakkus välja Ungari päritolu USA teadlane Theodore von Kármán (1881–1963), sest see vastab umbkaudu kõrgusele, millest alates on atmosfäär juba nii hõre, et seal lendamiseks ei piisa enam aerodünaamilisest tõstejõust.

Lisainfo:

1. FAI ­ veebileht
2. Tõnu Tuvikene. Turistina kosmoses. Horisont 5/2008.

loe edasi

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks iseseisvuspäeva eel riiklikud autasud 97 inimesele kodu- ja välismaalt. Muu hulgas on Vabariigi Presidendi kodulehel öeldud: "Eesti tunnustab ajakirjanikke, kelle sõna on laiendanud meie kõigi mõtteruumi. Teenetemärgi saavad Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet, ajakirja Horisont teadustoimetaja Rein Veskimäe ning kolumnist ja tõlkija Erkki Bahovski."

loe edasi

Normal 0

Metobsiks kutsutakse rahvasuus Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumi, mille 145. sünnipäeva ehk 145 aastat meteoroloogilisi vaatlusi Tartus tähistati 1. veebruaril juubelikonverentsiga Tartu Observatooriumis, mida kõnekeeles nimetatakse asukoha pärast ka Tõravere Observatooriumiks. Lisaks tähistati konverentsi ja koosviibimisega ka 60 aasta möödusmist EMHI Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaama rajamisest ning 11 aasta möödumist selle arvamisest päikesekiirguse uurimise ülemaailmsesse baasjaamade võrku.

loe edasi

Normal 0

Astronoomiahuviliste ühendus Ridamus tuletab meelde, et ehkki Marsi vastasseis oli 29. jaanuaril ja Maale lähim moment 27. jaanuaril - kaht planeeti lahutas siis 99,33 miljonit kilomeetrit - muutub õhtune Marsi vaatlusaeg järjest paremaks: kogu veebruarikuu on Punane planeet küllaltki suure heleduse ja läbimõõduga ning vaadeldav kõrgel taevas, kus atmosfääri segav mõju on väikesem.

planeet Planeet on taevakeha, mis

• on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
• omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
• on puhastanud oma orbiidi ümbruse.

loe edasi

Horisondi jaanuarinumbri rubriigis “Üksainus küsimus” on juttu eestikeelsest Vikipeediast. Tänases KUKU raadio saates Loodusajakiri räägib samal teemal eestikeelse Vikipeedia üks administraatoreid, Tartu ülikooli geenitehnoloogia tudeng Ivo Kruusamägi. Teda küsitleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado.

loe edasi

Normal 0

Algas uurimisprojekt DIAMOND, mida koordineerivad Tallinna Tehnikaülikooli teadurid. DIAMONDi eesmärk on luua uus tehnoloogia veakindlate kiipide väljatöötamiseks.

Kiipide kiire areng on oluliselt tõstnud meie elukvaliteeti, kiipe sisaldavad nii kiipkaardid, kodutehnika, kellad kui sõidukid. Tänapäeval töötab maailmas rohkem mikroprotsessor-kiipe, kui on planeedil inimesi. Moodsad kiibid koosnevad aga miljarditest lülititest, mille suurus väheneb iga uue põlvkonnaga. Praegu on ühe niisuguse lüliti mõõtmed võrreldavad tuhandikuga juuksekarva läbimõõdust. Niivõrd keeruka kiibi vigadeta projekteerimine käib üle jõu eeskätt lülituste tohutu arvukuse tõttu, samuti on lülitid aina tundlikumad väliskeskkonna suhtes. 

DIAMOND Normal 0

DIAMOND on uurimisprojekt, milles osalevad Tallinna Tehnikaülikool, IT-korporatsioonid IBM ja Ericsson, Bremeni, Grazi ja Linköpingi ülikoolid, Eesti ettevõte Testonica Lab ja Ungari firma TransEDA. Projekt algas 2010. aasta jaanuaris ning kestab kolm aastat. Projekti mahuga 3,8 miljonit eurot (60 miljonit krooni) rahastab Euroopa Komisjon. DIAMONDi teaduslikuks koordinaatoriks on TTÜ Arvutitehnika instituudi vanemteadur Jaan Raik ja eesmärgiks veakindlate kiipide loomine.

DIAMONDis osalev uurimisgrupp, mis kuulub akadeemik Raimund Ubari juhitud TTÜ arvutitehnika ja -diagnostika laborisse, on aastast 1992 osalenud juba kümnes Euroopa raamprogrammi projektis ning koordineerib vabariiklikku Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskust CEBE.

loe edasi

Normal 0

Täna, 26. jaanuaril peetakse Tallinnas Radissoni hotellis Baltimaade kosmoseümaralaud.

Mitteametliku konsultatiivkohtumise siht on tutvuda naabrite olukorra ning tegevuskavadega ning määratleda ühishuvid. Ümarlaual osalevad Eesti, Läti ja Leedu kosmosevaldkonna asjatundjad, Eestit esindavad Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv, kosmosepoliitika töögrupi liige Alar Kolk ja EASi innovatsioonidivisjoni nõunik Madis Võõras.

loe edasi

Normal 0

Eesti Vabaõhumuuseum alustas 2009. aastal virtuaalmuuseumi loomisega. Tänaseks on virtuaaltuur, mis hõlmab nii talusid kui ka üksikobjekte, üleval muuseumi koduleheküljel. Tuuritada saab nii eesti kui ka inglise keeles.

Vabaõhumuuseumi eesmärk on tutvustada nüüdisaegsel moel oma ekspositsiooni ja ahvatleda inimesi päriselt muuseumi tulema.

loe edasi

Normal 0

Nime poolest laululinnud, eluviisilt pigem röövlid. Nõnda võiks lühidalt iseloomustada õgijaid, kelle Eesti Ornitoloogiaühing on valinud n-ö tänavuse aasta linnuks. 2010. aasta lind on järjekorranumbrilt juba 16. ning tegelikult on neid sedapuhku siis isegi kaks: punaselg-õgija ja hallõgija.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Õgijad on meie looduse tavalised asukad, punaselg-õgija vanalinde elab meil pesitsusajal umbes samapalju kui Tartus elanikke, samasuvised pojad peale selle. Ometi ei suuda need huvitava nime ja elukommetega linnud tuntuse poolest võistelda eelkäijate kodukaku ega tedrega. Projekti "Aasta lind 2010" juht Tarmo Valker kirjutab jaanuari Eesti Looduses, et mõlemad meie õgijaliigid jahivad putukate kõrval ka närilisi ja sisalikke, mõnikord koguni linde. Õgijate nokk on tugev nagu kullil. Rahvasuu ongi hallõgijat kutsunud tihasekulliks. Tihaseid sööb hallõgija meelsasti, nagu ka teisi väiksemaid linde. Enamasti on neid siiski raske tabada ning linnu põhitoiduks on seetõttu närilised. Veel kuuluvad hallõgija menüüsse roomajad ja suuremad putukad. Kirjanduses leidub isegi andmeid, et hallõgija saagiks on langenud nirk. Paljudes loodusesõprades on ahhaa- või mis-nüüd-elamusi tekitanud tänavuste aasta lindude omapärane komme koguda suuremaid saakloomi teravate okste otsa varuks.

loe edasi

Täna, 20. jaanuaril avatakse Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudis pidulikult kõrgepinge labor.

Labori pindala on 79 ruutmeetrit ja kõrgus 7,25 meetrit ning seadmed läksid maksma ligi 4,2 miljonit krooni. Tegemist on Eestis unikaalsete kõrgepingeseadmetega: impulsspinge generaatoriga pingele 800 kilovolti ja vahelduvpingekaskaadiga pingele 300 kilovolti.

Normal 0

Tehnikaülikooli kõrgepinge labori uued seadmed. Foto: TTÜ

loe edasi

Talvine vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli kestab 6.-14. jaanuarini.

TTÜ ootab üliõpilasi rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja magistriõppesse.
Mitmel erialal saab õppida päevases ja kaugõppes, lisaks eesti keelele
ka inglise ja/ või vene keeles.

loe edasi

Ajakirjade Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets toimetused soovivad kõigile oma lugejatele head uut aastat!

MTÜ Loodusajakiri väljannetest ilmub 2010. aastal esimesena Horisont, milles tuleb juttu

• mullusest arheoloogia-aastast ja möödunud aasta muinsusüllatusest, mis jäi ekskavaatorikopa ette Kukrusel;
• kliimateemadest, ja seda loomulikult Kopenhaageni konverentsi valguses;
• Eestis peetud heitlustest tööpuudusega kahe maailmasõja vahel;
• neuronite elust, aga peamiselt sellest, kuidas juhtida-kontrollida nende surma – apoptoosi; 
• maakeelsest ja -meelsest Vikipeediast;
• rännakust Antarktika jäämägede juurde;
• kunagisest Soome mereväe uhkusest Ilmarisest ja tänapäeval erakapitali eest ehitatavatest kosmoselaevadest ja -rakettidest;
• võimalusest ravida puna-rohelist värvipimedust jpm.

kliima Normal 0

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.

Normal 0 Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.

tööpuudus Normal 0

Tööpuudus – tööta olek, ühiskondliu nähtus, mis väljendub töötamisvõimaluste puudumises inimestel, kes võivad ja tahavad töötada.

apoptoos Normal 0

Apoptoos (kr apo - ära ja ptosis - kukkuma) - protsess, mille käigus rakk osaleb oma surmas. Apoptoos on nn programmeeritud surm, mille käigus organism kõrvaldab kõik antud arenguhetkel ebavajalikud või kahjustunud rakud. Apoptoosi käigus kaovad näiteks konnakullese saba ja inimese lootel esinevad sõrmedevahelised nahakurrud, n-ö ujulestad.

loe edasi

Lisaks loodusajakirjade ja muidugi Horisondi lugemisele saavad teaduse ja eriti tähistaeva huvilised soodsate ilmaolude korral täna imetleda ka osalist kuuvarjutust.

Nagu teatab veebiajakiri Vaatleja, on Rahvusvahelist Astronoomia Aastat 2009 lõpetav kuuvarjutus nähtav kogu Euroopas ja Aasias ning suures osas Aafrikast ja Austraaliast. Ehkki Kuu siseneb Maa täisvarju vaid 8 protsendi ulatuses oma läbimõõdust, on varjutus siiski silmaga hästi jälgitav.

loe edasi